Õppijate hindamiskriteeriumid

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS
2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS
3. DIGISISU LOOMINE
4. DIGITURVALISUS
5. PROBLEEMILAHENDUS

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS

1.1 Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine

Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.

Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas (sh kasutades TI-põhiseid tööriistu ja funktsioone).

Laps:
1.1.1. avab sobiva veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib koos täiskasvanuga sobivad võtmesõnad infootsinguks (nt enda nimi, oma küla või linn);
1.1.3. skaneerib teabe digiseadmesse ruutkoodi abil;
1.1.4. selgitab eakohaselt digitehnoloogiate kasutamisega seotud mõisteid (nt internet, tehisintellekt, robot, multimeedia jne).

Õppija:
1.1.3. valib sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.4. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.5. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal;
1.1.6. tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi (tekst, pilt, video jne);
1.1.7. avab veebilehitsejas sobiva infoallika ja otsib vajaminevat teavet;
1.1.8. leiab allikast sobiva teabe, kasutades laua- või sülearvutis klahvikombinatsiooni Ctrl/Cmd + F ja digiseadmes käsklust “Find on page”;
1.1.9. leiab järjehoidjana salvestatud veebilingid järjehoidjaribalt;
1.1.10. skaneerib teabe digiseadmesse ruutkoodi abil;
1.1.11. teab, et tehisintellekt (TI) on tööriist, mida kasutatakse igapäevastes digiseadmetes (nt häälassistendid) ja rakendustes (nt video / muusika soovitused);
1.1.12. kasutab (õpetaja juhendamisel) lihtsaid häälassistente.

 

Õppija:
1.1.1. avab veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib koos juhendajaga sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.3. skaneerib teabe digiseadmesse ruutkoodi abil.

Õppija:
1.1.11. sõnastab oma teabevajaduse;
1.1.12. teab, et erinevad otsingumootorid ja TI-süsteemid võivad anda erinevaid tulemusi (nt isikupärastatud tulemused);
1.1.13. leiab otsinguga teksti-, pildi- ja videomaterjali;
1.1.14. kasutab info leidmiseks veebikeskkonna filtreerimisvõimalusi (nt kasutusõigused, failitüüp);
1.1.15. koostab otsingu jaoks päringu, kasutades sobivaid võtmesõnu, mis piiravad vastuste arvu;
1.1.16. otsib erinevatelt veebilehtedelt infot, kasutades otsingukasti, menüüsid jne;
1.1.17. selgitab, kuidas ta teabe leidis;
1.1.18. kasutab (õpetaja juhendamisel) TI-põhiseid tööriistu (nt tekstirobotid) ja sõnastab lihtsaid otsingupäringuid (prompte) konkreetse teabe leidmiseks.

 

Õppija:
1.1.4. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.5. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal.

Õppija:
1.1.18. tunneb erinevaid veebipõhiseid andmebaase ja keskkondi (sh TI-põhiseid tööriistu), kust infot leida;
1.1.19. leiab otsingumootorit kasutades vajaliku failiformaadi (pdf, png, docx jne);
1.1.20. sooritab otsingu olemasoleva pildi järgi (nt autori väljaselgitamiseks);
1.1.21. kasutab otsingut sooritades häälkäsklusi ja laiendatud otsingu vormi (nt jutumärgid, miinusmärk, OR);
1.1.22. filtreerib oma e-postkastis kirju märksõna, saatja, kuupäeva jne järgi;
1.1.23. võrdleb erinevate veebilehitsejate ja otsingumootorite otsingusüsteeme;
1.1.24. mõistab TI-süsteemide aluspõhimõtteid ehk kuidas andmete kogumine ja algoritmid mõjutavad otsingutulemuste isikupärastamist ja filtrimullide teket;
1.1.25. kasutab kriitiliselt erinevaid TI-põhiseid tööriistu, et teavet leida ja filtreerib välja ebausaldusväärse või kallutatud info.

 

Õppija:
1.1.6. kasutab info leidmiseks etteantud filtreid ja kriteeriumeid;
1.1.7. otsib erinevatelt veebilehtedelt infot;
1.1.8. teab, et erinevad otsingumootorid võivad anda erinevaid tulemusi;
1.1.9. leiab oma e-postkastist kirju saatja või kuupäeva järgi;
1.1.10. leiab järjehoidjana salvestatud veebilingid järjehoidjaribalt.

1.2 Andmete, info ja digisisu hindamine

Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.

Õppija hindab TI loodud või vahendatud info täpsust, asjakohasust, usaldusväärsust ja võimalikku kallutatust, mõistes, et TI võib teha vigu või peegeldada olemasolevaid eelarvamusi.

Laps:
1.2.1. mõistab, et digisisus (nt multifilmid, videomängud, pildid, tehisintellekti loodud sisu jne) kajastatu ei ole alati tõsielu.

Õppija:
1.2.2. tuvastab leitud allika autori;
1.2.3. teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne ja et TI-süsteemid võivad teha vigu (nt ebarealistlikud pildid, ebatäpsed vastused);
1.2.4. suudab (õpetaja juhendamisel) eristada lihtsaid ja ilmselgeid vigu TI loodud sisus (nt pildil on ebasobivad/ebaloogilised detailid, tekstis on faktivead).

 

Õppija:
1.2.1. mõistab, et ekraanimeedias (nt multifilmides, videomängudes) kajastatu ei pruugi olla tõsielu.

Õppija:
1.2.4. leiab internetist etteantud teemal materjalid, millel on tuvastatavad algallikad;
1.2.5. hindab leitud teabe tõepärasust allikmaterjalis autori, viidete, avaldamise aja või avaldamiskoha alusel;
1.2.6. leiab allikaid, mis käsitlevad teemat erinevatest vaatenurkadest;
1.2.7. neid allikaid analüüsides eristab fakti ja arvamust, olulist ebaolulisest;
1.2.8. mõistab, et kõik internetis leitud info, sh TI loodud sisu, ei pruugi olla tõene (nt deepfake’id, faktivigadega tekstid) ja vajab kontrollimist;
1.2.9. teab, et TI-süsteemid on treenitud suurte andmehulkade peal ja võivad peegeldada nende andmete eelarvamusi.

 

Õppija:
1.2.2. teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne.

Õppija:
1.2.8. leiab internetist asjakohased allikmaterjalid, võrdleb neid ning põhjendab nende usaldusväärsust;
1.2.9. teeb vahet tõesel ja valeuudisel; usaldusväärsel ja ebausaldusväärsel allikal;
1.2.10. eristab fakti-, fantaasia- ja arvamuspõhist meediateksti;
1.2.11. tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
1.2.12. mõistab, kuidas digiturundust kasutatakse inimeste mõjutamiseks;
1.2.13. analüüsib kriitiliselt TI genereeritud sisu, tunneb ära võimalikud eelarvamused, ebatäpsused (hallutsinatsioonid) ja kontrollib faktide paikapidavust usaldusväärsete allikate abil;
1.2.14. mõistab TI keerulisi toimimispõhimõtteid (sh masinõppe ja andmete kogumise rolli) ning teadvustab, kuidas andmete kvaliteet ja mitmekesisus mõjutavad TI-süsteemide väljundite objektiivsust ja täpsust.

 

Õppija:
1.2.3. tuvastab leitud allika autori.

1.3 Andmete, info ja digisisu haldamine

Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist. 

Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.

Õppija kasutab TI-põhiseid tööriistu andmete korrastamisel, visualiseerimisel ja esitlemisel, kontrollides samas tulemuste õigsust.

Laps:
1.3.1. salvestab seadmesse digisisu (nt pilt, video, audio);
1.3.2. salvestab robootikaseadmesse koodi;
1.3.3. otsib salvestatud sisu seadmest üles.

Õppija:
1.3.2. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.3. salvestab seadmesse digisisu (tekst, pilt, video);
1.3.4. teeb digiseadme ekraanil olevast kuvatõmmise;
1.3.5. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.6. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas.

Õppija:
1.3.1. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.2. salvestab seadmesse digisisu (nt tekst, pilt).

Õppija:
1.3.7. salvestab ja taasesitab erinevat (sh TI-ga loodud) digisisu (audio, video);
1.3.8. tunneb peamiste failitüüpide laiendeid (nt docx, pdf, mp3, png);
1.3.9. korrastab faile kataloogipuu kaustades (kopeerib, teisaldab, kustutab, laeb üles ja alla);
1.3.10. vaatab failide atribuute (nt suurus pikslites, maht, loomise aeg, autor);
1.3.11. muudab operatsioonisüsteemis akende suurust, asukohta, vaateid;
1.3.12. avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke;
1.3.13. kogub ja süstematiseerib infot taasesitataval kujul kasutades pilveteenuseid;
3.1.14. kasutab tabelarvutusprogrammi tabeli loomiseks, kujundamiseks ja lihtsa andmetabeli põhjal diagrammi loomiseks;
3.1.15. kasutab lihtsamaid TI-põhiseid tööriistu info kokkuvõtmiseks või ümbersõnastamiseks ning hindab tulemuse asjakohasust.

 

Õppija:
1.3.3. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.4. avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke.

Õppija:
1.3.15. tunneb erinevate failitüüpide laiendeid ning teab, milliste programmidega neid avada;
1.3.16. lühendab vajadusel veebiallika linki;
1.3.17. haldab igapäevaselt ja struktureeritult oma digitaalseid materjale sobivates keskkondades (nt lingikogud);
1.3.18. pakib faile kokku ja lahti;
1.3.19. salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse ja süstematiseerib digisisu teemade kaupa;
1.3.20. teeb varukoopiaid informatsioonist, mida on salvestanud;
1.3.21. seadistab digiseadmesse salvestatud fotod, audio- ja videoklipid automaatselt pilve laadima;
3.1.22. kasutab tabelarvutusprogrammis erinevaid funktsioone ja valemeid (nt aritmeetiline keskmine, summa jne), loob andmete põhjal erinevaid diagramme;
3.1.23. kasutab TI-põhiseid tööriistu (nt andmete kategoriseerimiseks, visualiseerimiseks) ja hindab kriitiliselt nende tööriistade pakutavaid tulemusi.

 

Õppija:
1.3.5. salvestab ja taasesitab erinevat digisisu (audio, video);
1.3.6. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas;
1.3.7. korrastab faile (nimetab ümber, kopeerib, lõikab ja kleebib);
1.3.8. lühendab vajadusel veebiallika linki;
1.3.9. salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse.

2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS

2.1 Suhtlemine digitehnoloogia abil

Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt MS Teams), foorumit ja kommentaari.
Õppija kasutab (vajadusel) TI-põhiseid tööriistu suhtlemisel ja tekstide loomisel (nt automaattõlge, õigekirjasoovitused, virtuaalsed assistendid).

Laps:
2.1.1. oskab öelda oma vanema/lähedase telefoninumbrit;
2.1.2. kasutab täiskasvanu abiga suhtlemiseks telefoni põhilisi funktsioone (helistamine);
2.1.3. suhtleb eakaaslaste ja täiskasvanuga, kasutades digiseadmeid (sh robootika) eakohaselt ning järgides seejuures kokkulepitud reegleid;
2.1.4. mõistab, et kõik inimesed internetis ei ole heatahtlikud ja hoidub võõrastega suhtlemisest.

Õppija:
2.1.4. kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamist, sõnumi saatmist, sõnumi kustutamist, uue kontakti salvestamist);
2.1.5. kasutab juhendajaga suhtlemiseks kooli õppeinfosüsteemi;
2.1.6. osaleb juhendaja suunamisel videokohtumisel (Google Meet, MS Teams, Zoom);
2.1.7. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega;
2.1.8 kasutab lihtsaid häälassistente (õpetaja juhendamisel).

Õppija:
2.1.1. kasutab juhendaja abiga vanematega suhtlemiseks telefoni põhilisi funktsioone (helistamine, sõnumi saatmine).

Õppija:
2.1.8. teab erinevate digitaalsete suhtluskeskkondade (nt e-post, jututuba, foorum) võimalusi ja piiranguid, sh konto loomise piiranguid;
2.1.9. mõistab digisuhtluses kasutatavaid lühendeid, emotikone, emojisid;
2.1.10. loob ja seadistab oma e-posti konto;
2.1.11. loob korrektse e-kirja, lisab manuse ja saadab adressaadile, sh vastab e-kirjale ja lisab (pime)koopia adressaatidele;
2.1.12. tunneb ära rämpsposti ja automaatkirjad;
2.1.13. kasutab TI-põhiseid tööriistu (nt õigekirjakontroll, tõlketööriist) oma kirjalike tekstide parandamiseks või lihtsamate tekstide tõlkimiseks.

Õppija:
2.1.2. osaleb juhendaja suunamisel videokohtumisel (Google Meet, MS Teams, Zoom);
2.1.3. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega;
2.1.4. haldab ja kustutab eesmärgist lähtuvalt eri tüüpi sõnumeid;
2.1.5. loob ja seadistab oma e-posti konto.

Õppija:
2.1.13. oskab luua sotsiaalmeedia kontot, seadistada kasutajaprofiili, hallata konto sisu;
2.1.14. valib olukorrale sobiva suhtluskeskkonna ja -viisi (nt sotsiaalvõrgustikud, videokonverents);
2.1.15. teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel, kasutajatugi);
2.1.16. eristab kett- ja õngitsemiskirju;
2.1.17. mõistab, kuidas TI mõjutab ühismeedia algoritme ja teab, et need võivad luua “kajakambreid” ja polariseerida ühiskondlikku arutelu;
2.1.18. teab, kuidas TI-süsteemid (nt tekstirobotid, virutaalsed assistendid) töötavad, tunneb nende potentsiaalseid ohte (nt andmete väärkasutus, privaatsusriskid, manipuleerimine).

Õppija:
2.1.16. saadab e-kirja, lisades vajadusel manuse;
2.1.17. oskab sotsiaalmeedia konto omamisel seadistada kasutajaprofiili;
2.1.18. mõistab digisuhtluses kasutatavaid enamlevinud lühendeid, emotikone, emojisid;
2.1.19. teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel).

2.2 Andmete, info ja digisisu jagamine

Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Laps:
2.2.1. nimetab, millist digisisu (nt pilt, video, audio) on sobilik jagada ja kellega.

Õppija:
2.2.2. jagab sisu (veebilinki, faili, tsitaati) juhendaja määratud digikeskkonnas;
2.2.3. teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus;
2.2.4. teab, et TI-le ei tohi anda kellegi isiklikke andmeid.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.2.4. teab erinevate failide (dokumendid, esitlused, fotod, video- ja audioklipid) jagamise võimalusi veebikeskkonnas;
2.2.5. jagab sisu erinevates piiratud kasutusõigustega veebikeskkondades;
2.2.6. hindab jagatava sisu väärtust ja valib sobiva sihtrühma ja keskkonna digitaalse sisu jagamiseks (nt pilvehoidlad, e-post);
2.2.7. ei jaga tundlikku isiklikku infot TI-vestluses (nt paroolid, kodune aadress, pangarekvisiidid);
2.2.8. teab, et TI-le esitatud küsimused ja info võivad jääda süsteemi mällu ja neid võidakse kasutada keelemudelite edasiseks treenimiseks.

Õppija:
2.2.1. jagab faile (nt dokumente, pilte) määratud digikeskkonnas, kasutades juhendaja abi.

Õppija:
2.2.7. nimetab erinevate jagamisviiside eeliseid ja puudusi;
2.2.8. jagab sisu erinevates avatud kasutusõigusega veebikeskkondades (nt ajaveebis, sotsiaalvõrgustikes);
2.2.9. teab, mis on vistutamine/pookimine (ingl k embed) ja oskab seda rakendada;
2.2.10. jagab ekraanikuva kaasõppija või juhendajaga, nt videovestluses;
2.2.11. oskab voogedastada sisu reaalajas;
2.2.12. mõistab TI-põhiste platvormide andmete jagamise poliitikat ja oskab teha teadlikke valikuid info jagamisel, arvestades privaatsusriske ja andmekaitse põhimõtteid.

Õppija:
2.2.2. teab, millist digisisu (nt pilt, video, audio) on sobilik jagada ja kellega;
2.2.3. jagab digisisu erinevates piiratud kasutajaskonnaga veebikeskkondades;
2.2.4. jagab ekraanikuva kaasõppija või juhendajaga, nt videovestluses.

2.3 Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas

Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid).

Õppija kasutab sobivaid digitehnoloogiaid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.

Õppija mõistab TI rolli ja mõju avalike teenuste osutamisel ja kodanikuühiskonna toimimisel digikeskkonnas.

Laps:
2.3.1. kutsub hädaolukorras telefoni teel abi.

Õppija:
2.3.2. teab, et digitehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.3. kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.3.4. sooritab õppetööga seotud ülesandeid kooli valitud digitaalsetes õpikeskkondades;
2.3.5. tunneb ära TI-ga loodud avaliku teabe (nt automaatsed uudiste kokkuvõtted, tekstirobotite vastused avalikes teenustes).

Õppija:
2.3.1 teeb juhendaja abiga kooli õppeinfosüsteemi konto ja kasutab loodud kontot oma õpiinfo vaatamiseks;
2.3.2. kutsub hädaolukorras telefoni teel abi.

Õppija:
2.3.5. tunneb erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste pakutud infosüsteeme ja keskkondi (e-teenused);
2.3.6. kasutab erinevaid autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID);
2.3.7. teab, kuidas hääletada e-valimistel;
2.3.8. leiab veebist oma huvidele ja vajadustele vastavaid kogukondi, võrgustikke;
2.3.9. on teadlik TI mõjust ühiskondlikule dialoogile (nt filtrimullid, polariseerumine, info manipuleerimine) ning mõistab selle rolli avaliku arvamuse kujundamisel ja demokraatlike protsesside mõjutamisel.

Õppija:
2.3.3. teab, et digitehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.4. kasutab igapäevaelus vajaminevaid riigi infosüsteeme ning erinevaid e-teenuseid (eesti.ee; Töötukassa, internetipank);
2.3.5. kasutab turvaliselt autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID);
2.3.6. teab, kuidas hääletada e-valimistel;
2.3.7. leiab veebist oma huvidele vastavaid kogukondi.

2.4 Koostöö digikeskkonnas

Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas (sh kasutades TI-põhiseid tööriistu) ning osaleb ühises otsustamises ja digisisu loomises.

Laps:
2.4.1. teeb digiseadet (sh robootika) kasutades või seda kaaslastega jagades koostööd, jälgides kokkulepitud reegleid. 

Õppija:
2.4.2. kasutab lihtsamaid juhendaja valitud veebipõhiseid ühistöövahendeid ja mobiilirakendusi, järgides kokkulepitud reegleid.

Õppija:
2.4.1 teeb digiseadet (sh robootika) kasutades või seda kaaslastega jagades koostööd.

Õppija:
2.4.3. teab veebipõhiste ühistöövahendite ja mobiilirakenduste võimalusi ning kasutab neid eesmärgipäraselt;
2.4.4. kasutab lihtsaid TI-põhiseid tööriistu, et genereerida ideid rühmatööks, ning mõistab, et TI on abivahend, mitte lõplik lahendus.

Õppija:
2.4.2. kasutab lihtsamaid juhendaja valitud veebipõhiseid rakendusi koostöö tegemiseks, järgides kokkulepitud reegleid.

Õppija:
2.4.4. loob vajadusepõhise koostöögrupi sobivas veebikeskkonnas;
2.4.5. loob erinevat digisisu (vaata punkt 3.1 ja 3.2) koostöös;
2.4.6. annab kaasõppijate loodud digisisule tagasisidet;
2.4.7. teab, kuidas toimib ühisloome (ingl crowdsourcing) ja soovi korral osaleb selles (nt Vikipeedia);
2.4.8. kasutab TI-põhiseid koostöövahendeid (nt ühisdokumendid koos TI funktsioonidega, TI-põhised planeerimisvahendid) meeskonnatöö tõhustamiseks.

Õppija:
2.4.3. teeb koostööd erinevates digikeskkondades.

2.5 Viisakas käitumine digikeskkonnas

Õppija tunneb digikeskkondades (sh TI-süsteemides) kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.

Laps:
2.5.1. teab, kuidas käituda videokõne puhul (nt mis on sobilik tegevus ja mis mitte);
2.5.2. teab, et internetis ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.

Õppija:
2.5.3. nimetab internetis suhtlemise reegleid (netikett).

Õppija:
2.5.1. saab juhendaja selgituste abil aru, et internetis ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.

Õppija:
2.5.4. järgib internetis suhtlemise reegleid oma tegevustes;
2.5.5. mõistab eetilise interneti-käitumise aluseid (keelekasutust, kommenteerimist, kasutajanime);
2.5.6. tunneb ära digisuhtluse ohuolukorrad, oskab neid ennetada ning vajadusel reageerida;
2.5.7. selgitab, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed;
2.5.8. teab, et TI-le esitatud päringud peaksid olema selged, viisakad ja üheselt mõistetavad, et saada paremaid tulemusi.

Õppija:
2.5.2. tunneb veebis suhtlemise põhireegleid (netikett) ja järgib neid oma tegevustes;
2.5.3 tunneb ära enamlevinud digisuhtluse ohuolukorrad ja oskab nendest teatada täiskasvanule.

Õppija:
2.5.8. järgib suhtlus- ja käitumisnorme blogipostitustes, sotsiaalmeedia postitustes (sh täägimisel), uudiste portaalides ja videote all kommenteerides, TI-süsteemidega suheldes;
2.5.9. teab, miks on vaja mõista ja arvestada digisuhtluses kultuuride mitmekesisusega (nt erinevad rahvused, põlvkonnad, vaated, päritolu jne);
2.5.10. märkab meediatekstides valelikku, pahasoovlikku või kallutatud informatsiooni ning arutleb võimalike käitumisstrateegiate üle.

Õppija:
2.5.4. järgib suhtlus- ja käitumisnorme sotsiaalmeedia postitustes, uudiste portaalides ja videote all kommenteerides;
2.5.5. selgitab juhendaja abistavate küsimuste toel, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.

Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkondades.

Laps:
2.6.1. teab, et iga tema tegevus internetis jätab jälje (nt tema tegevust saab jälgida);
2.6.2. teab, et tema loodud sisu eest vastutavad lapsevanem ja ta ise.

Õppija:
2.6.3. teeb vahet füüsilisel- ja virtuaalmaailmal;
2.6.4. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.5. teeb vahet reaalsel ja digitaalsel identiteedil;
2.6.6. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.7. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime;
2.6.8. teab, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see kujuneb;
2.6.9. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.6.10. leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil;
2.6.11. uurib oma digitaalset jalajälge;
2.6.12. haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti (nt kooli seadmeid kasutades logib end välja või kasutab inkognitorežiimi);
2.6.13. mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks;
2.6.14. teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanema, õpetaja, veebikonstaabli);
2.6.15. teab, et TI-süsteemid (nt ühismeedia platvormidel) koguvad infot tema käitumise kohta ja loovad tema digitaalse profiili.

Õppija:
2.6.1. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.2. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.3. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime.

Õppija:
2.6.15. häälestab oma ühismeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid (sh TI-põhistes rakendustes ja platvormidel).

Õppija:
2.6.4. teeb vahet reaalsel ja virtuaalsel identiteedil;
2.6.5. teab, mis on digitaalne jalajälg ja saab aru, kuidas see kujuneb;
2.6.6. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele;
2.6.7. mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks;
2.6.8. leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil;
2.6.9. teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanem, õpetaja, veebikonstaabel);
2.6.10. häälestab oma sotsiaalmeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid.

3. DIGISISU LOOMINE

3.1 Digisisu arendus

Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Õppija kasutab (vajadusel) TI-põhiseid tööriistu (nt teksti-, pildi-, heli- ja videogeneraatoreid) digisisu loomiseks, osates hinnata loodud sisu kvaliteeti.

Laps:
3.1.1. teeb digiseadmega fotosid ja videoklippe;
3.1.2. loob lihtsa animatsiooni;
3.1.3. joonistab digiseadmes ja/või digiseadmega (nt joonistav robot, 3D pliiats) pilte;
3.1.4. salvestab digiseadmega audiot.

Õppija:
3.1.5. loob, salvestab, sulgeb, avab ja muudab dokumendi;
3.1.6. loob, salvestab, avab, nimetab ümber ja kustutab kausta;
3.1.7. kasutab tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomist ja pildi lisamist);
3.1.8. joonistab arvutis, veebirakenduses ja digiseadmes pilte;
3.1.9. teeb digiseadmega fotosid ja videoklippe;
3.1.10. loob lihtsamate sisuloomevahenditega digisisu (nt animatsioon, koomiks, audiofail);
3.1.11. vajadusel kustutab loodud failid seadmest;
3.1.12. teab, et TI oskab luua uut sisu (nt muusikat, pilte, lugusid);
3.1.13. kasutab (õpetaja juhendamisel) lihtsaid TI-tööriistu sisu loomiseks, nt lihtsa pildi genereerimine.

 

Õppija:
3.1.1. pildistab ja filmib digiseadmega;
3.1.2. vajaduse korral kustutab pildi digiseadmest.

Õppija:
3.1.12. loob tekstidokumendi (nt referaadi), järgides etteantud kriteeriume või kooli vormistusjuhendit;
3.1.13. kasutab õigekirjakontrolli;
3.1.14. loob slaidiesitluse järgides etteantud kriteeriume;
3.1.15. loob info visualiseerimiseks digitaalse plakati, mõttekaardi, ajatelje, sõnapilve vms;
3.1.16. teab digiseadmega pildistamise ja filmimise põhimõtteid (nt portree- või maastikuformaat, horisont);
3.1.17. mõistab, kuidas generatiivsed TI-süsteemid loovad sisu olemasolevate andmete põhjal;
3.1.18. annab TI-le lihtsaid prompte ehk viipasid, et luua uut sisu ning hindab selle vastavust oma ootustele ja algsele promptile.

Õppija:
3.1.3. kasutab tekstitöötluses lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomine ja pildi lisamine);
3.1.4. kasutab õigekirjakontrolli;
3.1.5. joonistab arvutis, veebirakenduses ja digiseadmes pildi;
3.1.6. pildistab ja filmib digiseadmega iseseisvalt ja salvestab heli;
3.1.7. loob digitaalse plakati, mõttekaardi, sõnapilve vms.

Õppija:
3.1.17. vormindab arvutiga tekste (nt avaldus, CV, loov- ja uurimistöö) kooli vormistusjuhendi põhjal;
3.1.18. vajadusel prindib faili, seadistades eelnevalt paberi formaadi, eksemplaride arvu, ühe- või kahepoolse printimise jne;
3.1.19. loob andmete kogumiseks veebipõhise küsimustiku, teeb küsitluse ning analüüsib kogutud andmeid;
3.1.20. loob oma õpitulemuste esitlemiseks ja õpikogemuse refleksiooniks digitaalse õpimapi (nt veebilehe, ajaveebi vms);
3.1.21. loob rühmatööna eri tüüpi digisisu (nt lühifilmi, mobiilirakenduse);
3.1.22. teeb koostööd TI-ga, et luua ja täiendada keerukamat ja loomingulisemat sisu, andes TI-le mitmekesiseid ja täpsustavaid prompte ehk viipasid, et saavutada soovitud tulemus.

Õppija:
3.1.8. teab digiseadmega pildistamise ja filmimise lihtsamaid põhimõtteid;
3.1.9. kasutab iseseisvalt tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (nt avalduse ja CV koostamiseks);
3.1.10. kasutab iseseisvalt lihtsamaid tabeltöötlusprogrammi funktsioone;
3.1.11. loob, vormindab ja salvestab ainealast (lihtsustatud) referaati;
3.1.12. loob esitluse.

3.2 Digisisu kohandamine

Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.

Sealhulgas kasutab (vajadusel) TI abi digisisu ümberkujundamiseks (nt keeleline kohandamine, visuaalne täiustamine, heli redigeerimine), järgides eetilisi piiranguid.

Laps:
3.2.1. muudab ja täiendab enda loodud digisisu (nt pilti, fotot).

Õppija:
3.2.2. redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kopeerib, kleebib);
3.2.3. koostab enda või teiste piltidest digitaalse kollaaži;
3.2.4. teab, et TI aitab kohandada digitaalset sisu (nt muuta pildi värve, lihtsustada teksti);
3.2.5. kasutab (õpetaja juhendamisel) TI-tööriistu digisisu muutmiseks (nt lihtsustada teksti).

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
3.2.4. töötleb enda ja teiste loodud fotosid veebi- või mobiilirakendusega (nt lisab teksti, filtreid);
3.2.5. teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise, millele lisab elemente;
3.2.6. loob digisisu (nt plakati, e-raamatu, ajalehe, slaidiesitluse), kombineerides teksti ja pilti;
3.2.7. täiendab enda loodud digisisu teiste kommentaaride ja muudatusettepanekute põhjal;
3.2.8. skaneerib dokumenti/pilti telefoni abil;
3.2.9. kasutab lihtsamaid TI-põhiseid tööriistu olemasoleva sisu kohandamiseks (nt teksti lihtsustamine, pildi suuruse muutmine, grammatikavigade parandamine).

Õppija:
3.2.1. redigeerib juhendaja abiga teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kopeerib, kleebib);
3.2.2. koostab juhendamisel enda või teiste piltidest kollaaži.

Õppija:
3.2.9. teeb lihtsamat heli- ja videotöötlust;
3.2.10. loob digisisu (nt mäng, helindatud esitlus) kombineerides erinevaid multimeediumi elemente (teksti, pilti, heli, videot, animatsiooni);
3.2.11. kasutab TI-d keerukamaks digisisu kohandamiseks (nt teksti stiili muutmine, audio- või videofailide redigeerimine) ning hindab TI tehtud kohanduste kvaliteeti ja asjakohasust.

Õppija:
3.2.3. teeb lihtsamat fototöötlust veebi- või mobiilirakendusega (nt lisab teksti, filtreid);
3.2.4. skaneerib dokumenti/pilti telefoni abil;
3.2.5. teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise;
3.2.6. loob digisisu (nt plakat, e-raamat), kombineerides teksti ja pilti;
3.2.7. teeb lihtsamat videotöötlust.

3.3 Autoriõigus ja litsentsid

Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.

Laps:
3.3.1. teab, et tema ise on oma loomingu autor.

Õppija:
3.3.2. teab, et iga loomingu kasutamise õigus kuulub selle autorile;
3.3.3. viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.

Õppija:
3.3.1. teab, et tema ise on oma loomingu autor.

Õppija:
3.3.4. teab autorsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;
3.3.5. teab, mis on plagiaat ehk loomevargus ja oskab sellest hoiduda;
3.3.6. valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud;
3.3.7. leiab avatud sisulitsentsiga pildi-, audio- ja videofaile oma loomingus kasutamiseks;
3.3.8. viitab korrektselt kasutatud materjalidele (kooli vormistusjuhendi järgi);
3.3.9. märgib oma töös, kui on kasutanud TI abi, ning arvestab keelemudelite ja platvormide litsentsitingimustega (nt viitab kasutatud TI-tööriistale).

Õppija:
3.3.2. teab, et igal internetist leitud materjalil on oma autor;
3.3.3. viitab internetist leitud infole, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.

Õppija:
3.3.9. tunneb autoriõiguse ja sisulitsentside (nt Creative Commons) põhimõtteid;
3.3.10. teab, kuidas leida infot autoriõiguse ja litsentsieeskirjade kohta;
3.3.11. lisab oma digitaalsetele teostele sobiva sisulitsentsi;
3.3.12. tunneb erinevaid arvutitarkvara liike (vabavara, litsenseeritud tarkvara jne);
3.3.13. teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist;
3.3.14. mõistab autoriõiguse ja litsentside keerukust TI-ga genereeritud sisu puhul (nt omandiõigus, avalik kasutus) ja oskab otsida vajalikku infot litsentsitingimuste kohta;
3.3.15. arutleb eetiliste dilemmade üle, mis on seotud TI loodud sisu autorsuse ja omandiõigusega.

Õppija:
3.3.4. valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud;
3.3.5. viitab korrektselt kasutatud materjalidele (kooli vormistusjuhendi järgi);
3.3.6. teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist.

3.4 Programmeerimine

Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.

Õppija kasutab (vajadusel) TI-põhiseid tööriistu (nt koodigeneraatorid) programmeerimise õppimisel ja koodi täiustamisel, mõistes samal ajal, et loodud kood vajab testimist.

Laps:
3.4.1. täidab samm-sammulist tegevusjuhist;
3.4.2. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid;
3.4.3. koostab lihtsa algoritmi (nt pildilise) ühest elulisest tegevusest.

Õppija:
3.4.4. teab lihtsamaid põhimõisteid (nt algoritm, kood, programm, robot);
3.4.5. toob elulisi näiteid programmide kasutamisest;
3.4.6. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.7. koostab algoritmi ühest enda tegevusest;
3.4.8. juhib erinevad robootikaseadmeid;
3.4.9. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu, leiab sellest vigu ning ennustab töö tulemit.

Õppija:
3.4.1. täidab samm-sammulist tegevusjuhist;
3.4.2. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid.

Õppija:
3.4.10. kavandab ja loob juhiseid järgides lihtsama rakenduse/animatsiooni visuaalse programmeerimiskeelega;
3.4.11. leiab programmist vead ja teeb lihtsamaid muudatusi;
3.4.12. kasutab erinevaid programmeerimisega seotud mängulisi rakendusi;
3.4.13. teab, et TI-d saab kasutada lihtsate koodijuppide loomiseks või olemasoleva koodi parandamiseks.

Õppija:
3.4.3. juhib iseseisvalt lihtsamaid robootikaseadmeid;
3.4.4. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.5. mõistab põhjuse-tagajärje seost;
3.4.6. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu.

3.4.14. teab, et TI-põhiste koodigeneraatorite abil saab luua ja testida lihtsamaid programme, ja mõistab, et TI on abivahend, mitte programmeerimisoskuste asendaja;
3.4.15. teab, et TI loodud kood vajab alati kriitilist ülevaatamist ja testimist turvalisuse ja funktsionaalsuse tagamiseks.

NB! III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale.

NB! III ja IV kooliastmes ei ole programmeerimiskeelte tundmine ja kirjutamine kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale. 

III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale.

*Gümnaasiumi informaatika ainekavaga saab tutvuda Haridus- ja Noorteameti inforuumis.

4. DIGITURVALISUS

4.1 Digiseadmete kaitse

Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu.

Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.

Laps:
4.1.1. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult;
4.1.2. teatab täiskasvanule, kui digiseade ei ole töökorras või mõni selle detail on kaduma läinud;
4.1.3. teab, et tundmatuid programme või rakendusi digiseadmesse ei laadita;
4.1.4. küsib abi, kui ekraanile ilmuvad teated jäävad arusaamatuks;
4.1.5. mõistab, et tundmatute linkide ja reklaamide klikkimine on ohtlik.

Õppija:
4.1.6. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.7. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.8. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.9. teab mis on tugev ja nõrk salasõna;
4.1.10. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.11. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.12. mõistab, miks ei tohi tundmatuid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida;
4.1.13. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna);
4.1.14. teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik;
4.1.15. saab aru, kui talle saadetud sõnum (nt telefoni või suhtlusäpi kaudu) on kahtlane (nt lingid vms);
4.1.16. teab, mida teha, kui digiseade on kaduma läinud;
4.1.17. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.

Õppija:
4.1.1. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.2. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.

Õppija:
4.1.18. kasutab eri keskkondades eri salasõnu;
4.1.19. teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus);
4.1.20. teab lisaseadmete ja andmekandjate ühendamisega seotud turvariske;
4.1.21. kasutab vajadusel privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi;
4.1.22. põhjendab, miks on vaja digiseadmeid kasutades järgida turvameetmeid;
4.1.23. teab, et pahavara võib ohustada ka TI-põhiseid rakendusi ja seadmeid.

Õppija:
4.1.3. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.4. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.5. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.6. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.7. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna), kasutades vajaduse korral juhendaja abi.

Õppija:
4.1.23. tunneb turvalisusega seotud mõisteid eesti ja inglise keeles (nt viirusetõrje, õngitsuskiri, tulemüür) ning teab erinevaid interneti ohte;
4.1.24. hindab veebikeskkonna või mobiilserakenduse turvalisust;
4.1.25. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.26. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.27. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (arvutiviiruse, veekahjustuse vms tõttu);
4.1.28. teab, kuidas uuendada oma digiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet;
4.1.29. teeb oma andmetest regulaarselt varukoopiaid;
4.1.30. mõistab, kuidas TI-põhised süsteemid võivad olla küberohtude (nt andmeleke) suhtes haavatavad ning rakendab ennetavaid kaitsemeetmeid.

Õppija:
4.1.8. hindab oma salasõnade tugevust;
4.1.9. kasutab eri keskkondades eri salasõnu;
4.1.10. teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus);
4.1.11. kasutab vajaduse korral privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi;
4.1.12. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.13. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.14. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (nt arvutiviirus, veekahjustus vms);
4.1.15. teab, kuidas uuendada oma digiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet.

4.2 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas.
Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas. Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.

Laps:
4.2.1. teab, et oma isiklikku infot (nt nimi, kodune aadress, isiklikud pereasjad) internetis ei jagata;
4.2.2. teab, et teiste pildistamiseks või filmimiseks tuleb luba küsida;
4.2.3. teab, et teiste inimeste kohta info jagamine internetis ei ole lubatud.

Õppija:
4.2.4. teab, mis on isikuandmed ja privaatsus;
4.2.5. teab, milliseid isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.2.6. mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.7. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.

Õppija:
4.2.1. mõistab juhendaja selgituste abil, mis on privaatsus ja mis on isikuandmed;
4.2.2. mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.3. teab, et kaaslaste pildistamiseks või filmimiseks tuleb luba küsida;
4.2.4. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.

Õppija:
4.2.8. järgib info või digisisu jagamisel privaatsusnõudeid;
4.2.9. eristab veebikeskkondade turvatasemeid (nt http vs https) ja arvestab nendega;
4.2.10. teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et filtreerida reklaami.
4.2.11. teab, et TI-süsteemid koguvad isikuandmeid ja et see võib olla ohtlik (nt andmete leke).

Õppija:
4.2.5. teab, milliseid isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.4.6. teab, et salasõnad on isiklik teave ja pole teistele jagamiseks.

Õppija:
4.2.11. teab, mis on mitmeastmeline isikutuvastus ja seadistab oma kasutajakonto turvalisemaks;
4.2.12. teab, mis on andmekaitse üldmäärus (GDPR) ja tunneb oma õigusi, mis puudutavad andmete kogumist, hoiustamist ja kasutamist;
4.2.13. tunneb oma õigust olla unustatud, st oskab nõuda oma andmete kustutamist;
4.2.14. andmelekke korral teavitab juhendajat;
4.2.15. teab, mis on varikonto;
4.2.16. teeb vahet legaalsel ja illegaalsel tegevusel veebis;
4.2.17. mõistab identiteedivarguse ja muude isikuandmete varguse riski;
4.2.18. analüüsib kriitiliselt TI-süsteemide privaatsuspoliitikat ja teab, kuidas süsteemi seadistada nii, et andmed oleksid paremini kaitstud.

Õppija:
4.2.7. seadistab oma kasutajakonto turvalisemaks (nt kaheastmeline autentimine);
4.2.8. järgib info või digisisu jagamisel privaatsusnõudeid;
4.2.9. teab, mis on varikonto;
4.2.10. teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et reklaami filtreerida.

4.3 Tervise ja heaolu kaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia (sh TI) kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada.

Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.

Laps:
4.3.1. mõistab, et piiratud aeg ekraani vaatamiseks on tema enda tervise kaitseks;
4.3.2. jälgib digiseadmete kasutamisel oma kehaasendit ja asukohta ning muudab seda vajadusel;
4.3.3. teeb täiskasvanu juhendamisel digiseadme kasutamise vahele liikumispause ja silmaharjutusi;
4.3.4. küsib täiskasvanult abi, kui digiseadmes olev sisu jääb talle arusaamatuks, tundub ebasobiv või on häiriv.

Õppija:
4.3.5. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.6. valib tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.7. jälgib seadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.8. kohandab seadme vastavalt valgusele nägemist säästvalt;
4.3.9. teeb sobivaid harjutusi silmadele, kätele, rühile;
4.3.10. teab, mis on küberkiusamine ja oskab ennast selle eest kaitsta;
4.3.11. teab, kust saada abi küberkiusamise korral.

Õppija:
4.3.1. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.2. valib juhendaja abiga tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.3. teeb juhendaja ettenäitamisel sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile.

Õppija:
4.3.12. nimetab digiseadmega kasutamisega seotud terviseriske;
4.3.13. teab, mis võivad olla arvutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida;
4.3.14. kirjeldab küberkiusamise liike ja mõjusid;
4.3.15. märkab küberkiusamist ja sekkub, vajadusel pöördub veebikonstaabli poole;
4.3.16. teab, et TI-süsteemid võivad mõjutada inimeste tundeid ja käitumist.

Õppija:
4.3.4. teeb juhendaja suunamisel sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile;
4.3.5. jälgib digiseadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.6. nimetab suunavate küsimuste abil tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske;
4.3.7. teab, mis võivad olla nutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida;
4.3.8. teab, mis on küberkiusamine ja oskab vajaduse korral pöörduda abi saamiseks täiskasvanu poole.

Õppija:
4.3.16. hindab digiseadmete kasutamisega seotud terviseriske alates ergonoomikast kuni arvutisõltuvuseni;
4.3.17. uurib ja analüüsib enda ja kaaslaste digiseadmete kasutamise harjumusi;
4.3.18. leiab tasakaalu digikeskkonna ja füüsilise keskkonna kasutamise vahel (online/offline tasakaal);
4.3.19. tunneb ära sekstimise (seksuaalse sõnumi saatmise) ja oskab hoiduda selle ohvriks sattumast;
4.3.20. mõistab digitehnoloogia ja sotsiaalse kaasatuse seoseid;
4.3.21. teab, kuidas kasutada TI-d (nt virtuaalsed treenerid) oma füüsilise ja vaimse heaolu parandamiseks, olles samas teadlik võimalikest riskidest ja piirangutest;
4.3.22. tunneb TI-põhiseid kiusuvorme (nt deepfake’id, isikuandmetega manipuleerimine) ning oskab neile reageerida.

Õppija:
4.3.9. teeb iseseisvalt sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile;
4.3.10. mõistab, mis on sekstimine ja mis on sellega kaasnevad ohud.

4.4 Keskkonnakaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.

Õppija teeb keskkonnateadlikke valikuid, kasutades digitehnoloogiat ja TI lahendusi säästlikult (nt vältides liigset andmete salvestamist või suurte keelemudelite tarbetut kasutamist).

 

Laps:
4.4.1. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.2. teab, et vananenud ja katkine digitehnoloogia ei ole olmeprügi.

Õppija:
4.4.3. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.4. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi;
4.4.5. teab, et on olemas digiprügi, mis kulutab samuti energiat. 

Õppija:
4.4.1. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.

Õppija:
4.4.6. kasutab energia säästmise põhivõtteid;
4.4.7. suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud);
4.4.8. teab digitehnoloogia utiliseerimise võimalusi;
4.4.9. toob näiteid digitehnoloogia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest keskkonnale;
4.4.10. mõistab, et TI-süsteemide treenimine ja käitamine nõuab suurt energiakulu ja mõjutab seega keskkonda.

Õppija:
4.4.2. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat.

Õppija:
4.4.10. eristab mõisteid “digitaalne jalajälg” ja “ökoloogiline jalajälg” ning oskab välja tuua nendevahelisi seoseid;
4.4.11. teeb põhjendatud otsuseid digitehnoloogiat valides (nt teavet luues ja tarbides, seadmeid ostes ja parandades);
4.4.12. teab, kuidas digitehnoloogiat toodetakse;
4.4.13. teab, kuidas digitehnoloogiat (sh TI-d) rakendatakse keskkonnakaitses;
4.4.14. sõnastab oma seisukoha ning seda toetavad argumendid digitehnoloogia ja keskkonna teemadel.

Õppija:
4.4.3. suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud).

5. PROBLEEMILAHENDUS

5.1 Tehniliste tõrgete lahendamine

Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.

Laps:
5.1.1. avab ja sulgeb sobiva rakenduse;
5.1.2. kasutab erinevaid eakohaseid digiseadmeid (nt fotoaparaat, hariduslikud robotid);
5.1.3. lülitab digiseadet (sh robootika) sisse ja välja ning kasutab graafilise kasutajaliidese ikoone (nt ‘mängi’, ‘paus’, ‘peata’, ‘edasi’ nupud);
5.1.4. teab, et digiseadmeid on vaja laadida;
5.1.5. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta;
5.1.4. teab, et digiseadmete kasutamisega esinevad tõrked (aku tühi);
5.1.5. kasutab sobivat sõnavara abi küsimiseks, kui digiseadmed ei tööta (internetti ei ole, aku on tühi, parool on peal).

Õppija:
5.1.6. avab ja sulgeb veebi-, mobiili- ja töölauarakenduse;
5.1.7. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab;
5.1.8. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti);
5.1.9. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.10. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.11. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.12. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.13. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.14. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikki, topeltklikki, lohistamist), sülearvuti puuteplaati;
5.1.15. tunneb graafilise kasutajaliidese lihtsamaid funktsioone (nt oskab töölaualt või menüüst avada ja sulgeda rakendusi, helitugevust muuta);
5.1.16. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve;
5.1.17. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.18. teab, mis on internet ning oskab seadmes internetiühendust sisse ja välja lülitada;
5.1.19. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.

Õppija:
5.1.1. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab (teab, mida teevad hiir, klaviatuur, kõrvaklapid);
5.1.2. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt süle-, laua-, tahvelarvuti);
5.1.3. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.4. avab ja sulgeb mobiilirakenduse;
5.1.5. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.6. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta;
5.1.7. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja topeltklikk);
5.1.8. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve.

Õppija:
4.1.23. tunneb turvalisusega seotud mõisteid eesti ja inglise keeles (nt viirusetõrje, õngitsuskiri, tulemüür) ning teab erinevaid interneti ohte;
4.1.24. hindab veebikeskkonna või rakenduse turvalisust;
4.1.25. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.26. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.27. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (arvutiviiruse, veekahjustuse vms tõttu);
4.1.28. teab, kuidas uuendada oma digiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet;
4.1.29. teeb oma andmetest regulaarselt varukoopiaid;
4.1.30. mõistab, kuidas TI-põhised süsteemid võivad olla küberohtude (nt andmeleke) suhtes haavatavad ning rakendab ennetavaid kaitsemeetmeid.

Õppija:
5.1.9. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.10. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.10. kasutab sülearvuti puuteplaati;
5.1.11. kasutab juhendamisel põhilisi klahvikombinatsioone (nt Ctrl+C, Ctrl+V, Ctrl+A);
5.1.12. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.13. mõistab juhendaja selgituste abil, mis on internet;5.1.14. lülitab juhendamisel seadmes internetiühenduse sisse ja välja.

Õppija:
5.1.25. teab, kuidas vajadusel paigaldada ja uuendada tarkvara;
5.1.26. leiab probleemi sõnastamiseks sobivad märksõnad (nii eesti- kui ka võõrkeeles) infootsingu sooritamiseks;
5.1.27. kasutab probleemi tuvastamiseks erinevaid otsingumootoreid ja keskkondi;
5.1.28. lahenduse leidmiseks järgib kasutatava keskkonna nõuandeid (nt korduma kippuvad küsimused, help-menüü, tootjafirma ametlik tugi);
5.1.29. teab, kuidas võtta ühendust keskkonna teenindajaga ja kasutada reaalajas pakutavat abi;
5.1.30. mõistab, kuidas TI-süsteemid õpivad ja teab, et andmete kvaliteet, algoritmid ja treenimismeetodid mõjutab tulemuste kvaliteeti.

Õppija:
5.1.15. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.16. teab, kuidas vajadusel paigaldada digiseadmesse rakendusi;
5.1.17. tuvastab ja lahendab iseseisvalt lihtsamaid probleeme, kui digiseade või rakendus ei tööta.

5.2 Digitehnoloogiate valik

Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva riist- ja tarkvara.

Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).

Õppija valib teadlikult, kas ja millisel määral kaasata TI-d, võttes arvesse eesmärki, kasutustingimusi ja eetilisi aspekte.

Laps:
5.2.1 valib ülesande lahendamiseks tuttava digiseadme (sh robootika).

Õppija:
5.2.2. saab aru ja sõnastab, mille jaoks tal on digiseadet vaja;
5.2.3. valib ülesande lahendamiseks sobiva digiseadme;
5.2.4. teab, et on palju erinevaid TI-põhiseid tööriistu, mis aitavad probleeme lahendada.
Õppija:
5.2.1. valib koos juhendajaga ülesande lahendamiseks tuttava digiseadme.

Õppija:
5.2.4. valib iseseisvalt ülesande lahendamiseks tüüpilisemaid riist- ja tarkvara lahendusi;
5.2.5. teab ja kasutab sobivaid digitehnoloogiaid mingi ainealase probleemi lahendamiseks;
5.2.6. teab, millal on TI kasutamine sobiv ja millal mitte.

Õppija:
5.2.2. saab aru ja selgitab oma sõnavara piires, mille jaoks tal digiseadet või rakendust vaja on.

Õppija:
5.2.6. leiab digitehnoloogiaid, mis võimaldavad probleemi lahendamist erineval moel (sh koostöö tegemiseks), lähtudes nende funktsionaalsusest;
5.2.7. leiab häid näiteid ja eeskujusid eluliste probleemide lahendamiseks;
5.2.8. soovitab kaaslastele probleemide lahendamiseks sobivaid digilahendusi;
5.2.9. kohandab digitehnoloogiaid (sh TI-süsteeme) oma vajadustele vastavaks ja hindab kriitiliselt pakutavate lahenduste efektiivsust.

Õppija:
5.2.3. sõnastab suunavate küsimuste toel oma vajaduse ning valib ülesande lahendamiseks sobiva digiseadme ja rakenduse.

5.3 Uuendused digilahenduste abil

Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia (sh TI) abil.

Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse tarkvara või teenuse parendamiseks.

Laps:
5.3.1. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.1. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.3. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid;
5.3.4. hindab enda ja teiste poolt digitehnoloogiate abil loodut (enesehinnang, kaaslase hinnang);
5.3.5. mõistab, kuidas TI võib inspireerida uusi ideid ja teab, et TI võib olla loomeprotsessis partner (nt ideede genereerimisel).

Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.5. on kursis uute tehnoloogiasaavutustega (TI, droonid, VR- ja 3D-tehnoloogiad, robootika) erinevates eluvaldkondades (nt hariduses, tervishoius, tööstuses);
5.4.6. katsetab uusi digilahendusi;
5.3.7. lahendab  igapäevaelu eri valdkondade küsimusi (nii iseseisvalt kui koostöös teistega) digitehnoloogiate abil.

Õppija:
5.3.3. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid iseseisvalt.

5.4 Digipädevuse hindamine ja arendamine

Õppija analüüsib kriitiliselt oma digipädevust (sh TI-kirjaoskust), kaardistab puudujäägid ning arendab ennast.

Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.

Laps:
5.4.1. annab enda digipädevusele hinnangu (nt kasutades pildilisi sümboleid).

Õppija:
5.4.2. mõistab, et oma digipädevust peab pidevalt ajakohastama;
5.4.3. sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata;
5.4.4. tunneb huvi digitehnoloogia (sh TI) vastu ning soovib õppida seda kasutama.

Õppija:
5.4.1. selgitab juhendaja küsimuste abil, mida ta digiseadmega teha oskab.

Õppija:
5.4.4. kirjeldab oma oskusi ja vajadusi seoses digipädevusega (sh TI kasutamisel);
5.4.5. leiab vajadusel võimalusi oma digipädevuse arendamiseks.

Õppija:
5.4.2. mõistab, et oma digipädevust peab pidevalt ajakohastama.

Õppija:
5.4.6. kirjeldab oma digipädevuse arendamise vajadust, lähtudes oma huvidest ning õpingu- ja karjääriplaanidest;
5.4.7. demonstreerib oma digipädevust (sh TI-kirjaoskust) teisi õppijaid ja vähemkogenud digitehnoloogia kasutajaid juhendades.

Õppija:
5.4.3. kirjeldab suunavate küsimuste toel oma oskusi ja vajadusi seoses digipädevusega;
5.4.4. hindab oma digipädevuse taset oma sõnavara abil, toob välja ka arenguvajadusi.

Lisainfo

  • Hindamiskriteeriumid on loodud abimaterjaliks alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajale, et anda ülevaade, mida lasteaialaps ja kooli õpilane iga haridusastme lõpuks peab oskama.
  • Alushariduses arendatakse laste digipädevust juba sõimerühmast alates läbi arutelude ja mängude, kus keskendutakse vajalike oskuste ja hoiakute kujundamisele, et seeläbi tagada ettevalmistus kooliks, kus digitehnoloogia rakendamine on juba igapäevaselt lõimitud ainealastesse õppetegevustesse. Eesmärgiks on toetada eakohaste probleemide lahendamise oskust ja leidlikkust.
  • Alusharidus ei ole kohustuslik, seetõttu on mitmed hindamiskriteeriumid uuesti seatud lisaks alusharidusele ka esimese kooliastmes.
  • Iga õpetaja saab oma rühma laste või klassi õpilaste võimekuse põhjal ise otsustada, millal (mis vanuseastmes ja/või õppeaastal) mingi hindamiskriteeriumiga oleks sobiv tegeleda.
  • Haridusasutused võivad vajadusel mõne hindamiskriteeriumi arendamist/täitmist ette võtta ka varem.
  • Iga kooliastme puhul on oluline jälgida, millised kriteeriumid on eelmisel ja järgmisel haridusastmel.
  • Digiõpilood kirjeldavad erinevaid stsenaariumeid õpetajatele laste ja õpilaste teadmiste ja oskuste toetamiseks digitehnoloogia abil.
  • ProgeTiigri kogumikust leiab erinevaid töölehti ja õppematerjale, mis toetavad digipädevuse arendamist.
  • Õppijate digipädevusmudeli koos hindamiskriteeriumitega Exceli versiooni saab alla laadida SIIT. 

Viimati muudetud november 2025a.