Õppijate hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid on soovituslik abimaterjal õpetajale. Koolid võivad vajadusel mõne hindamiskriteeriumi täitmise ette võtta ka varasemas kooliastmes.

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS

1.1 Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine.

Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid. Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.

Õppija:
1.1.1. avab veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib sobivad võtmesõnad otsinguks;
1.1.3. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.4. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal;
1.1.5. tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi (tekst, pilt, video jne);
1.1.6. avab veebilehitsejas sobiva infoallika ja otsib vajaminevat teavet;
1.1.7. leiab allikast sobiva teabe, kasutades laua- või sülearvutis klahvikombinatsiooni Ctrl/Cmd + F ja nutiseadmes käsklust 
“Find on page”;
1.1.8. skaneerib teabe nutiseadmesse ruutkoodi abil.

Õppija:
1.1.9. sõnastab oma teabevajaduse;
1.1.10. teab, et erinevad otsingumootorid võivad anda erinevaid tulemusi;
1.1.11. leiab otsinguga teksti-, pildi- ja videomaterjali;
1.1.12. kasutab info leidmiseks veebikeskkonna filtreerimisvõimalusi (nt kasutusõigused, failitüüp);
1.1.13. koostab otsingu jaoks päringu, kasutades sobivaid võtmesõnu, mis piiravad vastuste arvu;
1.1.14. otsib erinevatelt veebilehtedelt infot, kasutades otsingukasti, menüüsid jne.;
1.1.15. selgitab, kuidas ta teabe leidis.

Õppija:
1.1.16. tunneb erinevaid veebipõhiseid andmebaase ja keskkondi, kust infot leida;
1.1.17. leiab otsingumootorit kasutades vajaliku failiformaadi (pdf, png, docx jne);
1.1.18. sooritab otsingu olemasoleva pildi järgi (nt autori väljaselgitamiseks);
1.1.19. kasutab otsingut sooritades täpsema otsingu vormi, häälkäsklusi ja Boole’i operaatoreid (nt AND, OR, NOT);
1.1.20. filtreerib oma e-postkastis kirju märksõna, saatja, kuupäeva jne järgi;
1.1.21. võrdleb erinevate veebilehitsejate ja otsingumootorite otsingusüsteeme.

1.2 Andmete, info ja digisisu hindamine

Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.

Õppija:
1.2.1. tuvastab leitud allika autori;
1.2.2. teab, et veebi info ei pruugi olla usaldusväärne.

Õppija:
1.2.3. leiab internetist etteantud teemal materjalid, millel on tuvastaatavad algallikad;
1.2.4. hindab leitud teabe tõepärasust allikmaterjalis autori, viidete, avaldamise aja või avaldamiskoha alusel;
1.2.5. leiab allikaid, mis käsitlevad teemat erinevatest vaatenurkadest;
1.2.6. Neid allikaid analüüsides eristab fakti ja arvamust, olulist ebaolulisest.

Õppija:
1.2.7. leiab internetist asjakohased allikmaterjalid, võrdleb neid ning põhjendab nende usaldusväärsust;
1.2.8. teeb vahet tõesel ja valeuudisel; usaldusväärsel ja ebausaldusväärsel allikal;
1.2.9. eristab fakti-, fantaasia- ja arvamuspõhist meediateksti;
1.2.10. tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
1.2.11. mõistab, kuidas digiturundust kasutatakse inimeste mõjutamiseks.

1.3 Andmete, info ja digisisu haldamine

Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist. Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.

Õppija:
1.3.1. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.2. salvestab digisisu (tekst, pilt);
1.3.3. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.4. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas.

Õppija:
1.3.5. salvestab ja taasesitab erinevat digisisu (audio, video);
1.3.6. tunneb peamiste failitüüpide laiendeid (nt docx, pdf, mp3, png);
1.3.7. korrastab faile kataloogipuu kaustades (kopeerib, teisaldab, kustutab, laeb üles ja alla);
1.3.8. vaatab failide atribuute (nt suurus pikslites, maht, loomise aeg, autor);
1.3.9. muudab operatsioonisüsteemis akende suurust, asukohta, vaateid;
1.3.10. avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke;
1.3.11. kogub ja süstematiseerib infot taasesitataval kujul kasutades pilveteenuseid;
1.3.12. kasutab tabelarvutusprogrammi tabeli loomiseks, kujundamiseks ja lihtsa andmetabeli põhjal diagrammi loomiseks.

Õppija:
1.3.13. tunneb erinevate failitüüpide laiendeid ning teab, milliste programmidega neid avada;
1.3.14. teab, kuidas lühendada infoallika linki;
1.3.15. haldab igapäevaselt ja struktureeritult oma digitaalseid materjale sobivates keskkondades (nt lingikogud);
1.3.16. pakib faile kokku ja lahti;
1.3.17. salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse ja süstematiseerib selle teemade kaupa;
1.3.18. teeb varukoopiaid informatsioonist, mida on salvestanud;
1.3.19. seadistab mobiiltelefoni salvestatud fotod, audio- ja videoklipid automaatselt pilve laadima;
1.3.20. kasutab tabelarvutusprogrammis erinevaid funktsioone ja valemeid (nt aritmeetiline keskmine, summa jne), loob andmete põhjal erinevaid diagramme.

2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS

2.1 Suhtlemine digivahendite abil

Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digivahendeid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt Skype’i), foorumit ja kommentaari.

Õppija:
2.1.1. kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamist, sõnumi saatmist, uue kontakti salvestamist);
2.1.2. kasutab õpetajaga suhtlemiseks kooli õppeinfosüsteemi;
2.1.3. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega.

Õppija:
2.1.4. teab erinevate digitaalsete suhtluskeskkondade (nt e-post, jututuba, foorum) võimalusi ja piiranguid, sh konto loomise piiranguid;
2.1.5. mõistab digisuhtluses kasutatavaid lühendeid, emotikone, emoji’sid; 
2.1.6. seadistab oma e-posti konto;
2.1.7. loob korrektse e-kirja, lisab manuse ja saadab adressaadile, sh vastab e-kirjale ja lisab (pime)koopia adressaatidele;
2.1.8. tunneb ära rämpsposti ja automaatkirjad.

Õppija:
2.1.9. oskab luua sotsiaalmeedia kontot, seadistada kasutajaprofiili, hallata konto sisu;
2.1.10. valib olukorrale sobiva suhtluskeskkonna ja -viisi (nt sotsiaalvõrgustikud, videokonverents);
2.1.11. teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel, kasutajatugi);
2.1.12. eristab kett- ja õngitsemiskirju.

2.2 Andmete, info ja digisisu jagamine

Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Õppija:
2.2.1. jagab sisu (veebilinki, faili, tsitaati) juhendaja määratud digitaalses keskkonnas;
2.2.2. teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus.

Õppija:
2.2.3. teab erinevate failide (dokumendid, esitlused, fotod, video- ja audioklipid) jagamise võimalusi veebikeskkonnas;
2.2.4. jagab sisu erinevates piiratud kasutusõigustega veebikeskkondades;
2.2.5. hindab jagatava sisu väärtust ja valib sobiva sihtrühma ja keskkonna digitaalse sisu jagamiseks (nt pilvehoidlad, e-post).

Õppija:
2.2.6. nimetab erinevate jagamisviiside eeliseid ja puudusi;
2.2.7. jagab sisu erinevates avatud kasutusõigusega veebikeskkondades (nt ajaveebis, sotsiaalvõrgustikes);
2.2.8. teab, mis on vistutamine/pookimine (ingl k 
embed) ja oskab seda rakendada;
2.2.9. jagab ekraanikuva kaasõppija või õpetajaga, nt videovestluses;
2.2.10. oskab voogedastada sisu reaalajas.

2.3 Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas

Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid). Õppija kasutab sobivaid digivahendeid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.

Õppija:
2.3.1. teab, et tehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.2. kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks.

Õppija:
2.3.3. sooritab õppetööga seotud ülesandeid kooli valitud digitaalsetes õpikeskkondades.

Õppija:
2.3.4. tunneb erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste pakutud infosüsteeme ja keskkondi (e-teenused);
2.3.5. kasutab erinevaid autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID);
2.3.6. teab, kuidas hääletada e-valimistel;
2.3.7. leiab oma huvidele ja vajadustele vastavaid kogukondi, võrgustikke.

2.4 Koostöö digikeskkonnas

Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.

Õppija:
2.4.1. kasutab lihtsamaid õpetaja valitud veebipõhiseid ühistöövahendeid ja mobiilirakendusi, järgides kokkulepitud reegleid.

Õppija:
2.4.2. teab veebipõhiste ühistöövahendite ja mobiilirakenduste võimalusi ning kasutab neid eesmärgipäraselt.

Õppija:
2.4.3. loob vajadusepõhise koostöögrupi sobivas keskkonnas;
2.4.4. loob erinevat digisisu (vaata punkt 3.1 ja 3.2) koostöös;
2.4.5. annab kaasõppijate loodud digitaalsele sisule tagasisidet;
2.4.6. teab, kuidas toimib ühisloome (ingl crowdsourcing) ja soovi korral osaleb selles (nt Vikipeedia).

2.5 Viisakas käitumine digikeskkonnas

Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega

Õppija:
2.5.1. teab, et veebikeskkonnas ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.

Õppija:
2.5.2. teab internetis suhtlemise reegleid (netikett) ja järgib neid oma tegevustes;
2.5.3. mõistab eetilise interneti-käitumise aluseid (keelekasutust, kommenteerimist, kasutajanime);
2.5.4. tunneb ära digisuhtluse ohuolukorrad, oskab neid ennetada ning vajadusel reageerida;
2.5.5. selgitab, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed.

Õppija:
2.5.6. järgib suhtlus- ja käitumisnorme blogipostitustes, sotsiaalmeedia postitustes (sh täägimisel), uudiste portaalides ja videote all kommenteerides;
2.5.7. teab, miks on vaja mõista ja arvestada digisuhtluses kultuuride mitmekesisusega (nt erinevad rahvused, põlvkonnad, vaated, päritolu jne);
2.5.8. märkab meediatekstides valelikku, pahasoovlikku või kallutatud informatsiooni ning arutleb võimalike käitumisstrateegiate üle.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.
Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.

Õppija:
2.6.1. teeb vahet päris- ja virtuaalmaailmal;
2.6.2. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.3. teeb vahet reaalsel ja digitaalsel identiteedil;
2.6.4. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.5. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime;
2.6.6. teab, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see kujuneb;
2.6.7. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele.

Õppija:
2.6.8. leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil;
2.6.9. uurib oma digitaalset jalajälge, eristab sh negatiivset ja positiivset ning aktiivset ja passiivset digitaalset jalajälge;
2.6.10. haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti (nt kooli seadmeid kasutades logib end välja või kasutab inkognito režiimi);
2.6.11. mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks;
2.6.12. teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanema, õpetaja, veebikonstaabli).

Õppija:
2.6.13. häälestab oma sotsiaalmeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid

3. DIGISISU LOOMINE

3.1 Digisisu arendus

Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Õppija:
3.1.1. avab ja sulgeb veebi-, mobiili- ja töölauarakenduse;
3.1.2. loob, salvestab, sulgeb, avab ja muudab dokumendi;
3.1.3. loob, salvestab, avab, nimetab ümber ja kustutab kausta;
3.1.4. kasutab tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomist ja pildi lisamist);
3.1.5. joonistab arvutis, veebirakenduses ja nutiseadmes pilte;
3.1.6. pildistab nutiseadmega;
3.1.7. loob lihtsamate sisuloomevahenditega digisisu (nt animatsioon, koomiks, audiofail);
3.1.8. vajadusel kustutab loodud failid seadmest.

Õppija:
3.1.9. loob tekstidokumendi (nt referaadi), järgides etteantud kriteeriume või kooli vormistusjuhendit;
3.1.10. kasutab õigekirjakontrolli;
3.1.11. loob slaidiesitluse järgides etteantud kriteeriume;
3.1.12. loob info visualiseerimiseks digitaalse plakati, mõttekaardi, ajatelje, sõnapilve vms;
3.1.13. teab nutiseadmega pildistamise ja filmimise põhimõtteid (nt portree- või maastikuformaat, horisont);
3.1.14. salvestab nutiseadmega videofaili.

Õppija:
3.1.15. vormindab arvutiga tekste (nt loov- ja uurimistöid) kooli vormistusjuhendi põhjal;
3.1.16. vajadusel prindib faili, seadistades eelnevalt paberi formaadi, eksemplaride arvu, ühe- või kahepoolse printimise jne;
3.1.17. loob andmete kogumiseks veebipõhise küsimustiku, teeb küsitluse ning analüüsib kogutud andmeid;
3.1.18. loob oma õpitulemuste esitlemiseks ja õpikogemuse refleksiooniks digitaalse õpimapi (nt veebilehe, ajaveebi vms);
3.1.19. loob rühmatööna eri tüüpi digisisu (nt lühifilmi, mobiilirakenduse).

3.2 Digisisu kohandamine

Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.

Õppija:
3.2.1. redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kleebib, kopeerib);
3.2.2. koostab enda või teiste piltidest fotokollaaži.

Õppija:
3.2.3. töötleb enda ja teiste loodud fotosid veebi- või mobiilirakendusega (nt lisab teksti, filtreid);
3.2.4. teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise;
3.2.5. loob digisisu (nt plakati, e-raamatu, ajalehe, slaidiesitluse) kombineerides teksti ja pilti;
3.2.6. täiendab enda loodud digisisu teiste kommentaaride ja muudatusettepanekute põhjal.

Õppija:
3.2.7. teeb lihtsamat heli- ja videotöötlust;
3.2.8. loob digisisu (nt mäng, helindatud esitlus) kombineerides erinevaid multimeediumi elemente (teksti, pilti, heli, videot, animatsiooni).

3.3 Autoriõigus ja litsentsid

Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.

Õppija:
3.3.1. teab, et iga loomingu kasutamise õigus kuulub selle autorile;
3.3.2. viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadress

Õppija:
3.3.3. teab autorsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;
3.3.4. teab, mis on plagiaat ehk loomevargus ja oskab sellest hoiduda;
3.3.5. valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud;
3.3.6. leiab avatud sisulitsentsiga pildi-, audio- ja videofaile oma loomingus kasutamiseks;
3.3.7. viitab korrektselt kasutatud materjalidele (kooli vormistusjuhendi järgi).

Õppija:
3.3.8. tunneb autoriõiguse ja sisulitsentside (nt 
Creative Commons) põhimõtteid;
3.3.9. teab, kuidas leida infot autoriõiguse ja litsentsieeskirjade kohta;
3.3.10. lisab oma digitaalsetele teostele sobiva sisulitsentsi;
3.3.11. tunneb erinevaid arvutitarkvara liike (vabavara, litsenseeritud tarkvara jne);
3.3.12. teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist.

3.4 Programmeerimine

Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.

Õppija:
3.4.1. teab lihtsamaid põhimõisteid (nt algoritm, kood, programm, robot);
3.4.2. toob elulisi näiteid programmide kasutamisest;
3.4.3. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.4. koostab lihtsa algoritmi ühest enda tegevusest;
3.4.5. juhib lihtsamaid robootilisi vahendeid õigete käsklustega;
3.4.6. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu, leiab sellest vigu ning ennustab töö tulemit.

Õppija:
3.4.7. kavandab ja loob juhiseid järgides lihtsama rakenduse/animatsiooni visuaalse programmeerimiskeelega;
3.4.8. leiab programmist vead ja teeb lihtsamaid muudatusi;
3.4.9. kasutab erinevaid programmeerimisega seotud mängulisi rakendusi

III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale.

4. DIGITURVALISUS

4.1 Digiseadmete kaitse

Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu.
Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.

Õppija:
4.1.1. kasutab digiseadmeid heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.2. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.3. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.4. teab mis on tugev ja nõrk salasõna;
4.1.5. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.6. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.7. teab, miks ei tohi igasuguseid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida;
4.1.8. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna);
4.1.9. teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik;
4.1.10. saab aru, kui talle saadetud sõnum (nt telefoni või suhtlusäpi kaudu) on kahtlane (nt lingid vms);
4.1.11. teab, mida teha, kui digiseade on kaduma läinud;
4.1.12. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.

Õppija:
4.1.13. kasutab eri keskkondades eri salasõnu;
4.1.14. teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus);
4.1.15. teab lisaseadmete ja andmekandjate ühendamisega seotud turvariske;
4.1.16. kasutab vajadusel privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi;
4.1.17. põhjendab, miks on vaja digiseadmeid kasutades järgida turvameetmeid.

Õppija:
4.1.18. tunneb turvalisusega seotud mõisteid eesti ja inglise keeles (nt viirusetõrje, õngitsuskiri, tulemüür) ning teab erinevaid interneti ohte;
4.1.19. hindab veebikeskkonna või nutirakenduse turvalisust;
4.1.20. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.21. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.22. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (arvutiviiruse, veekahjustuse vms tõttu); 
4.1.23. teab, kuidas uuendada oma nutiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet;
4.1.24. teeb oma andmetest regulaarselt varukoopiaid.

4.2 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas. Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.

Õppija:
4.2.1. teab, mis on isikuandmed ja privaatsus;
4.2.2. teab, mis isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.2.3. teab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.4. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.

Õppija:
4.2.5. järgib info või digisisu jagamisel privaatsusnõudeid;
4.2.6. eristab veebikeskkondade turvatasemeid (nt http vs. https) ja arvestab nendega;
4.2.7. teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et filtreerida reklaami.

Õppija:
4.2.8. teab, mis on mitmeastmeline isikutuvastus ja seadistab oma kasutajakonto turvalisemaks;
4.2.9. teab, mis on andmekaitse üldmäärus (GDPR) ja tunneb oma õigusi, mis puudutavad andmete kogumist, hoiustamist ja kasutamist;
4.2.10. tunneb oma õigust olla unustatud, st oskab nõuda oma andmete kustutamist;
4.2.11. andmelekke korral teavitab õpetajat või juhendajat;
4.2.12. teab, mis on varikonto;
4.2.13. teeb vahet legaalsel ja illegaalsel tegevusel veebis;
4.2.14. mõistab identiteedivarguse ja muude isikuandmete varguse riski.

4.3 Tervise ja heaolu kaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada. Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.

Õppija:
4.3.1. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.2. valib tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.3. jälgib seadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.4. kohandab seadme vastavalt valgusele nägemist säästvalt;
4.3.5. teeb sobivaid harjutusi silmadele, kätele, rühile;
4.3.6. teab, mis on küberkiusamine ja oskab ennast selle eest kaitsta;
4.3.7. teab, kust saada abi küberkiusamise korral.

Õppija:
4.3.8. nimetab digiseadmega kasutamisega seotud terviseriske;
4.3.9. teab, mis võivad olla arvutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida;
4.3.10. kirjeldab küberkiusamise liike ja mõjusid;
4.3.11. märkab küberkiusamist ja sekkub, vajadusel pöördub veebikonstaabli poole.

Õppija:
4.3.12. hindab digiseadmete kasutamisega seotud terviseriske alates ergonoomikast kuni arvutisõltuvuseni;
4.3.13. uurib ja analüüsib enda ja kaaslaste digiseadmete kasutamise harjumusi;
4.3.14. leiab tasakaalu digikeskkonna ja füüsilise keskkonna kasutamise vahel (
online/offline tasakaal);
4.3.15. tunneb ära sekstimise (seksuaalse sõnumi saatmise) ja oskab hoiduda selle ohvriks sattumast;
4.3.16. mõistab digitehnoloogia ja sotsiaalse kaasatuse seoseid.

4.4 Keskkonnakaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.

Õppija:
4.4.1. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.2. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.

Õppija:
4.4.3. kasutab energia säästmise põhivõtteid;
4.4.4. suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud);
4.4.5. teab digitehnoloogia utiliseerimise võimalusi;
4.4.6. toob näiteid digitehnoloogia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest keskkonnale.

Õppija:
4.4.7. eristab mõisteid “digitaalne jalajälg” ja “ökoloogiline jalajälg” ning oskab välja tuua nendevahelisi seoseid;
4.4.8. teeb põhjendatud otsuseid digitehnoloogiat valides (nt teavet luues ja tarbides, seadmeid ostes ja parandades);
4.4.9. teab, kuidas digitehnoloogiat toodetakse;
4.4.10. teab, kuidas digitehnoloogiat rakendatakse keskkonnakaitses;
4.4.11. sõnastab oma seisukoha ning seda toetavad argumendid digitehnoloogia ja keskkonna teemadel.

5. PROBLEEMILAHENDUS

5.1 Tehniliste tõrgete lahendamine

Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.

Õppija:
5.1.1. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab;
5.1.2. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti);
5.1.3. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.4. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.5. lülitab digiseadmeid (nt arvutit, robootikavahendeid) sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.6. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.7. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.8. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikki, topeltklikki, lohistamist), sülearvuti puuteplaati;
5.1.9. tunneb graafilise kasutajaliidese lihtsamaid funktsioone (nt oskab töölaualt või menüüst avada ja sulgeda rakendusi, helitugevust muuta);
5.1.10. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve;
5.1.11. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.12. teab, mis on internet ning oskab seadmes internetiühendust sisse ja välja lülitada;
5.1.13. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.

Õppija:
5.1.14. teab erinevaid mõisteid riist- ja tarkvara kohta (nt operatsioonisüsteem, viirustõrjeprogramm, andmekandjad), nimetab peamisi arvuti komponente (nt kõvaketas, emaplaat, protsessor);
5.1.15. tunneb graafilise kasutajaliidese erinevaid funktsioone (nt muudab akende suurust ja vaateid, vahetab keelt);
5.1.16. tunneb põhilisi klahvikombinatsioone (nt Ctrl+C, Ctrl+V, Ctrl+A);
5.1.17. teab, kuidas vajadusel rakendusi nutiseadmesse laadida;
5.1.18. kasutab erinevaid digitaalseid andmekogujaid (nt Vernier` andmekogujad, Pasco andurid).

Õppija:
5.1.19. teab, kuidas vajadusel paigaldada ja uuendada tarkvara;
5.1.20. leiab probleemi sõnastamiseks sobivad märksõnad (nii eesti- kui ka võõrkeeles) infootsingu sooritamiseks;
5.1.21. kasutab probleemi tuvastamiseks erinevaid otsingumootoreid ja keskkondi;
5.1.22. lahenduse leidmiseks järgib kasutatava keskkonna nõuandeid (nt korduma kippuvad küsimused, 
help-menüü, tootjafirma ametlik tugi);
5.1.23. teab, kuidas võtta ühendust keskkonna teenindajaga ja kasutada reaalajas pakutavat abi.

5.2 Digivahendite valik

Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva digivahendi. Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).

Õppija:
5.2.1. saab aru ja sõnastab, mille jaoks tal on digivahendit vaja;
5.2.2. valib ülesande lahendamiseks sobiva digivahendi.

Õppija:
5.2.3. valib iseseisvalt ülesande lahendamiseks tüüpilisemaid digivahendeid;
5.2.4. teab ja kasutab sobivaid digivahendeid mingi ainealase probleemi lahendamiseks.

Õppija:
5.2.5. leiab digivahendeid, mis võimaldavad probleemi lahendamist erineval moel (sh koostöö tegemiseks), lähtudes nende funktsionaalsusest;
5.2.6. leiab häid näiteid ja eeskujusid eluliste probleemide lahendamiseks;
5.2.7. soovitab kaaslastele probleemide lahendamiseks sobivaid digilahendusi.

5.3 Uuendused digilahenduste abil

Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia abil. Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse digivahendi või teenuse parendamiseks.

Õppija:
5.3.1. valib sobivad digivahendid eneseväljenduseks.

Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digivahendeid;
5.3.3. hindab enda ja teiste poolt digivahendite abil loodut (enesehinnang, kaaslase hinnang)

Õppija:
5.3.4. on kursis uute tehnoloogiasaavutustega (droonid, VR- ja 3D-tehnoloogiad, robootika) erinevates eluvaldkondades (nt hariduses, tervishoius, tööstuses);
5.4.5. katsetab uusi digivahendeid;
5.3.6. lahendab  igapäevaelu eri valdkondade küsimusi (nii iseseisvalt kui koostöös teistega) digivahendite abil.

5.4 Digipädevuse hindamine ja arendamine

Õppija analüüsib oma digipädevusi ja kaardistab nende puudujäägid ning arendab neid. Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.

Õppija:
5.4.1. mõistab, et oma digipädevusi peab pidevalt ajakohastama;
5.4.2. sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata.

Õppija:
5.4.3. kirjeldab oma oskusi ja vajadusi seoses digipädevustega;
5.4.4. leiab vajadusel võimalusi oma digipädevuste arendamiseks.

Õppija:
5.4.5. kirjeldab oma digipädevuste arendamise vajadust, lähtudes oma huvidest ning õpingu- ja karjääriplaanidest;
5.4.6. demonstreerib oma digipädevusi kaaslasi juhendades.