Õppijate hindamiskriteeriumid

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks on õppijakeskne ja tulevikku vaatav õpe, mille keskmes on nii õppimist kui ka õpetamist toetav nutikas õppevara ja -metoodika, mille rakendamise üheks eelduseks on omakorda õppijate digipädevuse arendamine. Aktiivseks digikodanikuks kasvamine on elukestev protsess, mida erinevad haridusasutused saavad süsteemselt toetada. Alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja abistamiseks on loodud hindamiskriteeriumid, mis kirjeldavad, mida lasteaialaps ja kooli õpilane iga haridusastme lõpuks peab oskama.

  • Alushariduses arendatakse laste digipädevust juba sõimerühmast alates läbi arutelude ja mängude, kus keskendutakse vajalike oskuste ja hoiakute kujundamisele, et seeläbi tagada ettevalmistus kooliks, kus digitehnoloogia rakendamine on juba igapäevaselt lõimitud ainealastesse õppetegevustesse. Eesmärgiks on toetada eakohaste probleemide lahendamise oskust ja leidlikkust.
  • Alusharidus ei ole kohustuslik, seetõttu on mitmed hindamiskriteeriumid uuesti seatud lisaks alusharidusele ka esimese kooliastmes.
  • Iga õpetaja saab oma rühma laste või klassi õpilaste võimekuse põhjal ise otsustada, millal (mis vanuseastmes ja/või õppeaastal) mingi hindamiskriteeriumiga oleks sobiv tegeleda.
  • Haridusasutused võivad vajadusel mõne hindamiskriteeriumi arendamist/täitmist ette võtta ka varem.
  • Iga kooliastme puhul on oluline jälgida, millised kriteeriumid on eelmisel ja järgmisel haridusastmel.
  • Digiõpilood kirjeldavad erinevaid stsenaariumeid õpetajatele laste ja õpilaste teadmiste ja oskuste toetamiseks digitehnoloogia abil.
  • ProgeTiigri kogumikust leiab erinevaid töölehti ja õppematerjale, mis toetavad digipädevuse arendamist.

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS

1.1 Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine

Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.
Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.

Laps:
1.1.1. avab veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib sobivad võtmesõnad infootsinguks (nt enda nimi, oma küla või linn).

Õppija:
1.1.3. valib sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.4. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.5. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal;
1.1.6. tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi (tekst, pilt, video jne);
1.1.7. avab veebilehitsejas sobiva infoallika ja otsib vajaminevat teavet;
1.1.8. leiab allikast sobiva teabe, kasutades laua- või sülearvutis klahvikombinatsiooni Ctrl/Cmd + F ja nutiseadmes käsklust “Find on page”;
1.1.9. skaneerib teabe nutiseadmesse ruutkoodi abil.

Õppija:
1.1.10. sõnastab oma teabevajaduse;
1.1.11. teab, et erinevad otsingumootorid võivad anda erinevaid tulemusi;
1.1.12. leiab otsinguga teksti-, pildi- ja videomaterjali;
1.1.13. kasutab info leidmiseks veebikeskkonna filtreerimisvõimalusi (nt kasutusõigused, failitüüp);
1.1.14. koostab otsingu jaoks päringu, kasutades sobivaid võtmesõnu, mis piiravad vastuste arvu;
1.1.15. otsib erinevatelt veebilehtedelt infot, kasutades otsingukasti, menüüsid jne.;
1.1.16. selgitab, kuidas ta teabe leidis.

Õppija:
1.1.17. tunneb erinevaid veebipõhiseid andmebaase ja keskkondi, kust infot leida;
1.1.18. leiab otsingumootorit kasutades vajaliku failiformaadi (pdf, png, docx jne);
1.1.19. sooritab otsingu olemasoleva pildi järgi (nt autori väljaselgitamiseks);
1.1.20. kasutab otsingut sooritades häälkäsklusi ja laiendatud otsingu vormi (nt jutumärgid, miinusmärk, OR);
1.1.21. filtreerib oma e-postkastis kirju märksõna, saatja, kuupäeva jne järgi;
1.1.22. võrdleb erinevate veebilehitsejate ja otsingumootorite otsingusüsteeme.

1.2 Andmete, info ja digisisu hindamine

Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.

Laps:
1.2.1. mõistab, et ekraanimeedias (nt multifilmides, videomängudes) kajastatu ei pruugi olla tõsielu.

Õppija:
1.2.2. tuvastab leitud allika autori;
1.2.3. teab, et veebi info ei pruugi olla usaldusväärne.

Õppija:
1.2.4. leiab internetist etteantud teemal materjalid, millel on tuvastatavad algallikad;
1.2.5. hindab leitud teabe tõepärasust allikmaterjalis autori, viidete, avaldamise aja või avaldamiskoha alusel;
1.2.6. leiab allikaid, mis käsitlevad teemat erinevatest vaatenurkadest;
1.2.7. neid allikaid analüüsides eristab fakti ja arvamust, olulist ebaolulisest.

Õppija:
1.2.8. leiab internetist asjakohased allikmaterjalid, võrdleb neid ning põhjendab nende usaldusväärsust;
1.2.9. teeb vahet tõesel ja valeuudisel; usaldusväärsel ja ebausaldusväärsel allikal;
1.2.10. eristab fakti-, fantaasia- ja arvamuspõhist meediateksti;
1.2.11. tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
1.2.12. mõistab, kuidas digiturundust kasutatakse inimeste mõjutamiseks.

1.3 Andmete, info ja digisisu haldamine

Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist. Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.

Laps:
1.3.1. salvestab nutiseadmesse digisisu (nt pilt, video, audio).

Õppija:
1.3.2. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.3. salvestab seadmesse digisisu (tekst, pilt, video);
1.3.4. teeb nutiseadme ekraanil olevast kuvatõmmise;
1.3.5. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.6. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas.

Õppija:
1.3.7. salvestab ja taasesitab erinevat digisisu (audio, video);
1.3.8. tunneb peamiste failitüüpide laiendeid (nt docx, pdf, mp3, png);
1.3.9. korrastab faile kataloogipuu kaustades (kopeerib, teisaldab, kustutab, laeb üles ja alla);
1.3.10. vaatab failide atribuute (nt suurus pikslites, maht, loomise aeg, autor);
1.3.11. muudab operatsioonisüsteemis akende suurust, asukohta, vaateid;
1.3.12. avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke;
1.3.13. kogub ja süstematiseerib infot taasesitataval kujul kasutades pilveteenuseid;
3.1.14. kasutab tabelarvutusprogrammi tabeli loomiseks, kujundamiseks ja lihtsa andmetabeli põhjal diagrammi loomiseks.

Õppija:
1.3.15. tunneb erinevate failitüüpide laiendeid ning teab, milliste programmidega neid avada;
1.3.16. teab, kuidas lühendada infoallika linki;
1.3.17. haldab igapäevaselt ja struktureeritult oma digitaalseid materjale sobivates keskkondades (nt lingikogud);
1.3.18. pakib faile kokku ja lahti;
1.3.19. salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse ja süstematiseerib selle teemade kaupa;
1.3.20. teeb varukoopiaid informatsioonist, mida on salvestanud;
1.3.21. seadistab mobiiltelefoni salvestatud fotod, audio- ja videoklipid automaatselt pilve laadima;
3.1.22. kasutab tabelarvutusprogrammis erinevaid funktsioone ja valemeid (nt aritmeetiline keskmine, summa jne), loob andmete põhjal erinevaid diagramme.

2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS

2.1 Suhtlemine digitehnoloogia abil

Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt Skype’i), foorumit ja kommentaari.

Laps:
2.1.1. oskab öelda oma vanema/lähedase telefoninumbrit;
2.1.2. suhtleb rühmakaaslaste ja õpetajatega, kasutades digiseadmeid (sh robootika) eakohaselt ning järgides seejuures kokkulepitud reegleid;
2.1.3. mõistab, et kõik inimesed internetis ei ole heatahtlikud ja hoidub võõrastega suhtlemisest.

Õppija:
2.1.4. kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamist, sõnumi saatmist, uue kontakti salvestamist);
2.1.5. kasutab õpetajaga suhtlemiseks kooli õppeinfosüsteemi;
2.1.6. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega.

Õppija:
2.1.7. teab erinevate digitaalsete suhtluskeskkondade (nt e-post, jututuba, foorum) võimalusi ja piiranguid, sh konto loomise piiranguid;
2.1.8. mõistab digisuhtluses kasutatavaid lühendeid, emotikone, emoji’sid;
2.1.9. seadistab oma e-posti konto;
2.1.10. loob korrektse e-kirja, lisab manuse ja saadab adressaadile, sh vastab e-kirjale ja lisab (pime)koopia adressaatidele;
2.1.11. tunneb ära rämpsposti ja automaatkirjad.

Õppija:
2.1.12. oskab luua sotsiaalmeedia kontot, seadistada kasutajaprofiili, hallata konto sisu;
2.1.13. valib olukorrale sobiva suhtluskeskkonna ja -viisi (nt sotsiaalvõrgustikud, videokonverents);
2.1.14. teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel, kasutajatugi);
2.1.15. eristab kett- ja õngitsemiskirju.

2.2 Andmete, info ja digisisu jagamine

Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Laps:
2.2.1. nimetab, millist digisisu (nt pilt, video, audio) on sobilik jagada ja kellega.

Õppija:
2.2.2. jagab sisu (veebilinki, faili, tsitaati) juhendaja määratud digitaalses keskkonnas;
2.2.3. teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus.

Õppija:
2.2.4. teab erinevate failide (dokumendid, esitlused, fotod, video- ja audioklipid) jagamise võimalusi veebikeskkonnas;
2.2.5. jagab sisu erinevates piiratud kasutusõigustega veebikeskkondades;
2.2.6. hindab jagatava sisu väärtust ja valib sobiva sihtrühma ja keskkonna digitaalse sisu jagamiseks (nt pilvehoidlad, e-post).

Õppija:
2.2.7. nimetab erinevate jagamisviiside eeliseid ja puudusi;
2.2.8. jagab sisu erinevates avatud kasutusõigusega veebikeskkondades (nt ajaveebis, sotsiaalvõrgustikes);
2.2.9. teab, mis on vistutamine/pookimine (ingl k embed) ja oskab seda rakendada;
2.2.10. jagab ekraanikuva kaasõppija või õpetajaga, nt videovestluses;
2.2.11. oskab voogedastada sisu reaalajas.

2.3 Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas

Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid). Õppija kasutab sobivaid digitehnoloogiaid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.

Laps:
2.3.1. kutsub hädaolukorras telefoni teel abi.

Õppija:
2.3.2. teab, et tehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.3. kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks.

Õppija:
2.3.4. sooritab õppetööga seotud ülesandeid kooli valitud digitaalsetes õpikeskkondades.

Õppija:
2.3.5. tunneb erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste pakutud infosüsteeme ja keskkondi (e-teenused);
2.3.6. kasutab erinevaid autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID);
2.3.7. teab, kuidas hääletada e-valimistel;
2.3.8. leiab oma huvidele ja vajadustele vastavaid kogukondi, võrgustikke.

2.4 Koostöö digikeskkonnas

Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.

Laps:
2.4.1. teeb digiseadet (sh robootika) kasutades või seda rühmakaaslastega jagades koostööd.

Õppija:
2.4.2. kasutab lihtsamaid õpetaja valitud veebipõhiseid ühistöövahendeid ja mobiilirakendusi, järgides kokkulepitud reegleid.

Õppija:
2.4.3. teab veebipõhiste ühistöövahendite ja mobiilirakenduste võimalusi ning kasutab neid eesmärgipäraselt.

Õppija:
2.4.4. loob vajadusepõhise koostöögrupi sobivas keskkonnas;
2.4.5. loob erinevat digisisu (vaata punkt 3.1 ja 3.2) koostöös;
2.4.6. annab kaasõppijate loodud digitaalsele sisule tagasisidet;
2.4.7. teab, kuidas toimib ühisloome (ingl crowdsourcing) ja soovi korral osaleb selles (nt Vikipeedia).

2.5 Viisakas käitumine digikeskkonnas

Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.

Laps:
2.5.1. teab, kuidas käituda videokõne puhul (nt mis on sobilik tegevus ja mis mitte).
2.5.2. teab, et internetis ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.

Õppija:
2.5.3. nimetab internetis suhtlemise reegleid (netikett).

Õppija:
2.5.4. järgib internetis suhtlemise reegleid oma tegevustes;
2.5.5. mõistab eetilise interneti-käitumise aluseid (keelekasutust, kommenteerimist, kasutajanime);
2.5.6. tunneb ära digisuhtluse ohuolukorrad, oskab neid ennetada ning vajadusel reageerida;
2.5.7. selgitab, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed.

Õppija:
2.5.8. järgib suhtlus- ja käitumisnorme blogipostitustes, sotsiaalmeedia postitustes (sh täägimisel), uudiste portaalides ja videote all kommenteerides;
2.5.9. teab, miks on vaja mõista ja arvestada digisuhtluses kultuuride mitmekesisusega (nt erinevad rahvused, põlvkonnad, vaated, päritolu jne);
2.5.10. märkab meediatekstides valelikku, pahasoovlikku või kallutatud informatsiooni ning arutleb võimalike käitumisstrateegiate üle.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele. Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.

Laps:
2.6.1. teab, et iga tema tegevus internetis jätab jälje (nt tema tegevust saab jälgida);
2.6.2. teab, et tema loodud sisu eest vastutavad lapsevanem ja ta ise.

Õppija:
2.6.3. teeb vahet füüsilisel- ja virtuaalmaailmal;
2.6.4. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.5. teeb vahet reaalsel ja digitaalsel identiteedil;
2.6.6. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.7. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime;
2.6.8. teab, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see kujuneb;
2.6.9. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele.

Õppija:
2.6.10. leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil;
2.6.11. uurib oma digitaalset jalajälge;
2.6.12. haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti (nt kooli seadmeid kasutades logib end välja või kasutab inkognito režiimi);
2.6.13. mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks;
2.6.14. teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanema, õpetaja, veebikonstaabli).

Õppija:
2.6.15. häälestab oma sotsiaalmeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid.

3. DIGISISU LOOMINE

3.1 Digisisu arendus

Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Laps:
3.1.1. teeb kaameraga fotosid ja videoklippe;
3.1.2. loob lihtsa animatsiooni;
3.1.3. joonistab digiseadmes ja/või digiseadmega (nt joonistav robot, 3D pliiats) pilte;
3.1.4. salvestab audiot.

Õppija:
3.1.5. loob, salvestab, sulgeb, avab ja muudab dokumendi;
3.1.6. loob, salvestab, avab, nimetab ümber ja kustutab kausta;
3.1.7. kasutab tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomist ja pildi lisamist);
3.1.8. joonistab arvutis, veebirakenduses ja nutiseadmes pilte;
3.1.9. teeb digiseadmega fotosid ja videoklippe;
3.1.10. loob lihtsamate sisuloomevahenditega digisisu (nt animatsioon, koomiks, audiofail);
3.1.11. vajadusel kustutab loodud failid seadmest.

Õppija:
3.1.12. loob tekstidokumendi (nt referaadi), järgides etteantud kriteeriume või kooli vormistusjuhendit;
3.1.13. kasutab õigekirjakontrolli;
3.1.14. loob slaidiesitluse järgides etteantud kriteeriume;
3.1.15. loob info visualiseerimiseks digitaalse plakati, mõttekaardi, ajatelje, sõnapilve vms;
3.1.16. teab nutiseadmega pildistamise ja filmimise põhimõtteid (nt portree- või maastikuformaat, horisont).

Õppija:
3.1.17. vormindab arvutiga tekste (nt loov- ja uurimistöid) kooli vormistusjuhendi põhjal;
3.1.18. vajadusel prindib faili, seadistades eelnevalt paberi formaadi, eksemplaride arvu, ühe- või kahepoolse printimise jne;
3.1.19. loob andmete kogumiseks veebipõhise küsimustiku, teeb küsitluse ning analüüsib kogutud andmeid;
3.1.20. loob oma õpitulemuste esitlemiseks ja õpikogemuse refleksiooniks digitaalse õpimapi (nt veebilehe, ajaveebi vms);
3.1.21. loob rühmatööna eri tüüpi digisisu (nt lühifilmi, mobiilirakenduse).

3.2 Digisisu kohandamine

Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.

Laps:
3.2.1. muudab ja täiendab enda loodud digisisu (nt pilti, fotot).

Õppija:
3.2.2. redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kleebib, kopeerib);
3.2.3. koostab enda või teiste piltidest digitaalse kollaaži.

Õppija:
3.2.4. töötleb enda ja teiste loodud fotosid veebi- või mobiilirakendusega (nt lisab teksti, filtreid);
3.2.5. teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise, millele lisab elemente;
3.2.6. loob digisisu (nt plakati, e-raamatu, ajalehe, slaidiesitluse) kombineerides teksti ja pilti;
3.2.7. täiendab enda loodud digisisu teiste kommentaaride ja muudatusettepanekute põhjal.

Õppija:
3.2.8. teeb lihtsamat heli- ja videotöötlust;
3.2.9. loob digisisu (nt mäng, helindatud esitlus) kombineerides erinevaid multimeediumi elemente (teksti, pilti, heli, videot, animatsiooni).

3.3 Autoriõigus ja litsentsid

Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.

Laps:
3.3.1. teab, et tema ise on oma loomingu autor.

Õppija:
3.3.2. teab, et iga loomingu kasutamise õigus kuulub selle autorile;
3.3.3. viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.

Õppija:
3.3.4. teab autorsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;
3.3.5. teab, mis on plagiaat ehk loomevargus ja oskab sellest hoiduda;
3.3.6. valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud;
3.3.7. leiab avatud sisulitsentsiga pildi-, audio- ja videofaile oma loomingus kasutamiseks;
3.3.8. viitab korrektselt kasutatud materjalidele (kooli vormistusjuhendi järgi).

Õppija:
3.3.9. tunneb autoriõiguse ja sisulitsentside (nt Creative Commons) põhimõtteid;
3.3.10. teab, kuidas leida infot autoriõiguse ja litsentsieeskirjade kohta;
3.3.11. lisab oma digitaalsetele teostele sobiva sisulitsentsi;
3.3.12. tunneb erinevaid arvutitarkvara liike (vabavara, litsenseeritud tarkvara jne);
3.3.13. teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist.

3.4 Programmeerimine

Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.

Laps:
3.4.1. täidab samm-sammulist tegevusjuhist;
3.4.2. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid;
3.4.3. koostab lihtsa algoritmi (nt pildilise) ühest elulisest tegevusest.

Õppija:
3.4.4. teab lihtsamaid põhimõisteid (nt algoritm, kood, programm, robot);
3.4.5. toob elulisi näiteid programmide kasutamisest;
3.4.6. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.7. koostab algoritmi ühest enda tegevusest;
3.4.8. juhib erinevaid robootikaseadmeid;
3.4.9. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu, leiab sellest vigu ning ennustab töö tulemit.

Õppija:
3.4.10. kavandab ja loob juhiseid järgides lihtsama rakenduse/animatsiooni visuaalse programmeerimiskeelega;
3.4.11. leiab programmist vead ja teeb lihtsamaid muudatusi;
3.4.12. kasutab erinevaid programmeerimisega seotud mängulisi rakendusi.

III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada ProgeTiigri programmi informaatika valikkursuste õppematerjale.

4. DIGITURVALISUS

4.1 Digiseadmete kaitse

Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu. Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.

Laps:
4.1.1. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult.
4.1.2. teatab täiskasvanule, kui digiseade ei ole töökorras või mõni selle detail on kaduma läinud;
4.1.3. teab, et tundmatuid programme või rakendusi digiseadmesse ei laadita;
4.1.4. küsib abi, kui ekraanile ilmuvad teated jäävad arusaamatuks;
4.1.5. mõistab, et tundmatute linkide ja reklaamide klikkimine on ohtlik.

Õppija:
4.1.6. kasutab digiseadmeid heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.7. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.8. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.9. teab mis on tugev ja nõrk salasõna;
4.1.10. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.11. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.12. mõistab, miks ei tohi tundmatuid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida;
4.1.13. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna);
4.1.14. teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik;
4.1.15. saab aru, kui talle saadetud sõnum (nt telefoni või suhtlusäpi kaudu) on kahtlane (nt lingid vms);
4.1.16. teab, mida teha, kui digiseade on kaduma läinud;
4.1.17. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.

Õppija:
4.1.18. kasutab eri keskkondades eri salasõnu;
4.1.19. teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus);
4.1.20. teab lisaseadmete ja andmekandjate ühendamisega seotud turvariske;
4.1.21. kasutab vajadusel privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi;
4.1.22. põhjendab, miks on vaja digiseadmeid kasutades järgida turvameetmeid.

Õppija:
4.1.23. tunneb turvalisusega seotud mõisteid eesti ja inglise keeles (nt viirusetõrje, õngitsuskiri, tulemüür) ning teab erinevaid interneti ohte;
4.1.24. hindab veebikeskkonna või nutirakenduse turvalisust;
4.1.25. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.26. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.27. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (arvutiviiruse, veekahjustuse vms tõttu);
4.1.28. teab, kuidas uuendada oma nutiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet;
4.1.29. teeb oma andmetest regulaarselt varukoopiaid.

4.2 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas. Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.

Laps:
4.2.1. teab, et oma isiklikku infot (nt nimi, kodune aadress, isiklikud pereasjad) internetis ei jagata;
4.2.2. teab, et kaaslaste pildistamiseks või filmimiseks tuleb luba küsida;
4.2.3. teab, et teiste inimeste kohta info jagamine internetis ei ole lubatud.

Õppija:
4.2.4. teab, mis on isikuandmed ja privaatsus;
4.2.5. teab, mis isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.2.6. teab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.7. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.

Õppija:
4.2.8. järgib info või digisisu jagamisel privaatsusnõudeid;
4.2.9. eristab veebikeskkondade turvatasemeid (nt http vs. https) ja arvestab nendega;
4.2.10. teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et filtreerida reklaami.

Õppija:
4.2.11. teab, mis on mitmeastmeline isikutuvastus ja seadistab oma kasutajakonto turvalisemaks;
4.2.12. teab, mis on andmekaitse üldmäärus (GDPR) ja tunneb oma õigusi, mis puudutavad andmete kogumist, hoiustamist ja kasutamist;
4.2.13. tunneb oma õigust olla unustatud, st oskab nõuda oma andmete kustutamist;
4.2.14. andmelekke korral teavitab õpetajat või juhendajat;
4.2.15. teab, mis on varikonto;
4.2.16. teeb vahet legaalsel ja illegaalsel tegevusel veebis;
4.2.17. mõistab identiteedivarguse ja muude isikuandmete varguse riski.

4.3 Tervise ja heaolu kaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada. Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.

Laps:
4.3.1. mõistab, et piiratud aeg ekraani vaatamiseks on tema enda tervise kaitseks.
4.3.2. jälgib arvuti kasutamisel oma kehaasendit ja asukohta ning muudab seda vajadusel;
4.3.3. teeb täiskasvanu juhendamisel arvuti kasutamise vahele liikumispause ja silmaharjutusi;
4.3.4. küsib täiskasvanult abi, kui ekraanil toimuv jääb talle arusaamatuks, tundub ebasobiv või on häiriv.

Õppija:
4.3.5. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.6. valib tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.7. jälgib seadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.8. kohandab seadme vastavalt valgusele nägemist säästvalt;
4.3.9. teeb sobivaid harjutusi silmadele, kätele, rühile;
4.3.10. teab, mis on küberkiusamine ja oskab ennast selle eest kaitsta;
4.3.11. teab, kust saada abi küberkiusamise korral.

Õppija:
4.3.12. nimetab digiseadmega kasutamisega seotud terviseriske;
4.3.13. teab, mis võivad olla arvutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida;
4.3.14. kirjeldab küberkiusamise liike ja mõjusid;
4.3.15. märkab küberkiusamist ja sekkub, vajadusel pöördub veebikonstaabli poole.

Õppija:
4.3.16. hindab digiseadmete kasutamisega seotud terviseriske alates ergonoomikast kuni arvutisõltuvuseni;
4.3.17. uurib ja analüüsib enda ja kaaslaste digiseadmete kasutamise harjumusi;
4.3.18. leiab tasakaalu digikeskkonna ja füüsilise keskkonna kasutamise vahel (online/offline tasakaal);
4.3.19. tunneb ära sekstimise (seksuaalse sõnumi saatmise) ja oskab hoiduda selle ohvriks sattumast;
4.3.20. mõistab digitehnoloogia ja sotsiaalse kaasatuse seoseid.

4.4 Keskkonnakaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.

Laps:
4.4.1. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.2. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.

Õppija:
4.4.3. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat;
4.4.4. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.
4.4.5. teab, et on olemas digiprügi ning et see kulutab ka energiat.

Õppija:
4.4.6. kasutab energia säästmise põhivõtteid;
4.4.7. suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud);
4.4.8. teab digitehnoloogia utiliseerimise võimalusi;
4.4.9. toob näiteid digitehnoloogia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest keskkonnale.

Õppija:
4.4.10. eristab mõisteid “digitaalne jalajälg” ja “ökoloogiline jalajälg” ning oskab välja tuua nendevahelisi seoseid;
4.4.11. teeb põhjendatud otsuseid digitehnoloogiat valides (nt teavet luues ja tarbides, seadmeid ostes ja parandades);
4.4.12. teab, kuidas digitehnoloogiat toodetakse;
4.4.13. teab, kuidas digitehnoloogiat rakendatakse keskkonnakaitses;
4.4.14. sõnastab oma seisukoha ning seda toetavad argumendid digitehnoloogia ja keskkonna teemadel.

5. PROBLEEMILAHENDUS

5.1 Tehniliste tõrgete lahendamine

Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.

Laps:
5.1.1. avab või sulgeb mobiilirakenduse;
5.1.2. kasutab erinevaid eakohaseid digiseadmeid (nt fotoaparaat, hariduslikud robotid);
5.1.3. lülitab digiseadet (sh robootika) sisse ja välja ning kasutab graafilise kasutajaliidese ikoone (nt ‘mängi’, ‘paus’, ‘peata’, ‘edasi’ nupud);
5.1.4. teab, et digiseadmeid on vaja laadida;
5.1.5. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.

Õppija:
3.1.6. avab ja sulgeb veebi-, mobiili- ja töölauarakenduse;
5.1.7. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab;
5.1.8. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti);
5.1.9. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.10. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.11. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.12. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.13. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.14. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikki, topeltklikki, lohistamist), sülearvuti puuteplaati;
5.1.15. tunneb graafilise kasutajaliidese lihtsamaid funktsioone (nt oskab töölaualt või menüüst avada ja sulgeda rakendusi, helitugevust muuta);
5.1.16. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve;
5.1.17. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.18. teab, mis on internet ning oskab seadmes internetiühendust sisse ja välja lülitada;
5.1.19. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.

Õppija:
5.1.20. teab erinevaid mõisteid riist- ja tarkvara kohta (nt operatsioonisüsteem, viirustõrjeprogramm, andmekandjad), nimetab peamisi arvuti komponente (nt kõvaketas, emaplaat, protsessor);
5.1.21. tunneb graafilise kasutajaliidese erinevaid funktsioone (nt muudab akende suurust ja vaateid, vahetab keelt);
5.1.22. tunneb põhilisi klahvikombinatsioone (nt Ctrl+C, Ctrl+V, Ctrl+A);
5.1.23. teab, kuidas vajadusel rakendusi nutiseadmesse laadida;
5.1.24. kasutab erinevaid digitaalseid andmekogujaid (nt Vernier` andmekogujad, Pasco andurid).

Õppija:
5.1.25. teab, kuidas vajadusel paigaldada ja uuendada tarkvara;
5.1.26. leiab probleemi sõnastamiseks sobivad märksõnad (nii eesti- kui ka võõrkeeles) infootsingu sooritamiseks;
5.1.27. kasutab probleemi tuvastamiseks erinevaid otsingumootoreid ja keskkondi;
5.1.28. lahenduse leidmiseks järgib kasutatava keskkonna nõuandeid (nt korduma kippuvad küsimused, help-menüü, tootjafirma ametlik tugi);
5.1.29. teab, kuidas võtta ühendust keskkonna teenindajaga ja kasutada reaalajas pakutavat abi.

5.2 Digitehnoloogiate valik

Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva riist- ja tarkvara.
Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).

Laps:
5.2.1 valib ülesande lahendamiseks tuttava digiseadme (sh robootika).

Õppija:
5.2.2. saab aru ja sõnastab, mille jaoks tal on digiseadet vaja;
5.2.3. valib ülesande lahendamiseks sobiva digiseadme.

Õppija:
5.2.4. valib iseseisvalt ülesande lahendamiseks tüüpilisemaid riist- ja tarkvara lahendusi;
5.2.5. teab ja kasutab sobivaid digitehnoloogiaid mingi ainealase probleemi lahendamiseks.

Õppija:
5.2.6. leiab digitehnoloogiaid, mis võimaldavad probleemi lahendamist erineval moel (sh koostöö tegemiseks), lähtudes nende funktsionaalsusest;
5.2.7. leiab häid näiteid ja eeskujusid eluliste probleemide lahendamiseks;
5.2.8. soovitab kaaslastele probleemide lahendamiseks sobivaid digilahendusi.

5.3 Uuendused digilahenduste abil

Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia abil. Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse tarkvara või teenuse parendamiseks.

Laps:
5.3.1. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.3. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid;
5.3.4. hindab enda ja teiste poolt digitehnoloogiate abil loodut (enesehinnang, kaaslase hinnang).

Õppija:
5.3.5. on kursis uute tehnoloogiasaavutustega (droonid, VR- ja 3D-tehnoloogiad, robootika) erinevates eluvaldkondades (nt hariduses, tervishoius, tööstuses);
5.4.6. katsetab uusi digilahendusi;
5.3.7. lahendab igapäevaelu eri valdkondade küsimusi (nii iseseisvalt kui koostöös teistega) digitehnoloogiate abil.

5.4 Digipädevuse hindamine ja arendamine

Õppija analüüsib oma digipädevust ja kaardistab puudujäägid ning arendab ennast.
Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.

Laps:
5.4.1. annab enda digipädevusele hinnangu (nt kasutades pildilisi sümboleid).

Õppija:
5.4.2. mõistab, et oma digipädevust peab pidevalt ajakohastama;
5.4.3. sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata.

Õppija:
5.4.4. kirjeldab oma oskusi ja vajadusi seoses digipädevusega;
5.4.5. leiab vajadusel võimalusi oma digipädevuse arendamiseks.

Õppija:
5.4.6. kirjeldab oma digipädevuse arendamise vajadust, lähtudes oma huvidest ning õpingu- ja karjääriplaanidest;
5.4.7. demonstreerib oma digipädevust kaaslasi juhendades.

Viimati muudetud 13. juuni 2021a.