Koolide kogemuslood

DigiKiirendi programmis osaleb aastatel 2021-2023 kokku 65 kooli meeskonda. Siia lehele koondame igal poolaastal programmi läbinud koolide kogemuslood ja huvitavate arendusprojektide näited.

Veebiseminarid

Esimene veebiseminar DigiKiirendi kogemuslugude jagamiseks toimus 19. mail 2021. aastal, kus oli fookuses neli teemat: õppekava arendus, distantsõppega seotud muutused õppimises ja õpetamises, haridustehnoloogi ametikoha juurutamine ja muutuste juhtimine koolis.

Haridustehnoloogi ametikoha juurutamine Emmaste Põhikoolis distantsõppe varjus

Oma loo jutustab Emmaste Põhikooli haridustehnoloog Aet Sõmer.

Emmaste Põhikool on Hiiumaa lõunaosas asuv mõisakool, mis on 101 aastat vana. Algselt kuulus Emmaste mõis von Stenbockidele, nii nagu ka Suuremõisa loss. Mõlemast sai võõrandamise järel koolimaja. Praegu õpib Emmaste koolis 81 õpilast ja neid harib ligi 20 õpetajat.

Ma tulin Hiiumaale tänu abikaasale, kellega tutvusin ülikoolis. Pärast lõpetamist tuli Margus Suuremõisa lossi matemaatikat õpetama, kuigi tal ei olnud Hiiumaal sugulasi ega tuttavaid. Kui mina talle järele tulin, siis läksin kõigepealt Tuurusse töötute koolitusele, et Hiiumaa olude ja võimalustega tuttavaks saada, kuid kursuse lõpus sain hoopiski ise arvutiõpetajaks ja hakkasin samal kursusel oma kursusekaaslastele tunde andma. Mulle meeldis Marguse juures lossis käia ja nii olin üsna pea ka arvutiõpetaja koolis. Varsti oli Suuremõisas arvutitund juba igas klassis. Tegime Margusega vabatahtlikult haridustehnoloogi tööd juba siis, kui sellist ametitki veel olemas polnud. Ikka aitad ju oma kolleege, kuid meie ei piirdunud sugugi ainult oma kooliga, sest Margus oli Tiigrihüppe koordinaator Hiiumaal ja mina hakkasin Tuurus lisaks töötute koolitamisele ka arvutikasutaja oskustunnistuse eksameid vastu võtma ja selleks ettevalmistusõpet läbi viima. Me oleme alati soovinud arendada nii õpilaste kui ka õpetajate digioskusi. Otsisime arendavaid mänge ja kõikvõimalikke projekte, et õppimist põnevamaks muuta. Kuid veelgi olulisemaks pidasime, et arvuti ees veedetud aeg oleks lastele ka kasulik. Nii leidsimegi pranglimise, kus me ei jäänud lihtsalt osavõtjateks, vaid hakkasime seda ka teistele koolidele tutvustama ning Hiiumaal võistlusi korraldama. Õppetöö elavdamiseks osalesime Miksikeses erinevates projektides ja alustasime online kontrolltöödega, mis nüüdseks on saanud Nutispordis Nuti-Kati töödeks. Usun, et paljud õpetajad on minuga kokku puutunud just Miksikese tõttu.

Kui Suuremõisa põhikoolist sai algkool, siis pakuti Margusele matemaatikaõpetaja kohta koolis, mis asus Hiiumaal meie kodust kõige kaugemal. Seetõttu arvasin, et töö Emmastes on ainult ajutine, kuid nüüd on Margus seal olnud juba 13 aastat. Vaatamata minu keelitustele, ei tahtnud ta kuidagi enam sellest koolist lahkuda. Ta oli isegi valmis sõitma 40 km jalgrattaga, et kooli minna. Seepärast olin väga huvitatud, kui mulle tehti ettepanek haridustehnoloogiks saada, sest tahtsin ka ise näha kollektiivi, mida teadsin väga sõbralik ja toetav olevat. Hea sisekliimaga koolist olin kuulnud ka teistelt, mitte ainult oma abikaasalt.

Kuigi mul polnud selget ettekujutust, mida haridustehnoloog üldse tegema peaks, olin kindel, et Margus on juba väga palju vabatahtlikuna ära teinud. Emmaste kool oli väga aktiivne pranglimises ja Miksikese kasutamises. Marguse loodud on Nutispordi ülesanded, mis võimaldavad õpilastele individuaalselt läheneda ja arendada just neid oskusi, milles on puudujääke. Iga õpilane saab täpset tagasisidet oma vigadest. Õpetajad saavad anda andekamatele õpilastele raskemaid ülesandeid. Sageli kipuvad just andekamad jääma tähelepanuta. Õpilaste motiveerimiseks on võistlused, kus õpetajad sageli üllatuvad, et osavamaks osutub õpilane, keda nad ei oleks arvanud. Kuid ka matemaatikat raskemini omandavatele lastele on see kasulik, sest nad saavad harjutada sarnaseid ülesandeid nii kaua, kuni asi selge. Oleme täheldanud, et Nutisporti kasutades õpivad nad palju kiiremini. Samuti saavad lapsevanemad olla pidevalt kursis oma lapse edusammude ja raskustega. Emmastes tegelesid Nutispordiga kõik klassid ja võistlusest võeti osa väga edukalt.

Kuna Margus on koolis ka väikese kohaga IT-juht, siis pole meile oluline, kas ma teen tema või enda tööd. Sageli on õpetajatel segadus, kelle poole nad peavad oma murega pöörduma. Meil sellist probleemi pole, koostöö sujub väga hästi.

Esimeseks ülesandeks sain üle minna e-koolilt Stuudiumile. Kahjuks oli koolitus toimunud enne, kui mina tulin, seega pidin süsteemi iseseisvalt endale selgeks tegema. Jällegi oli mu abikaasa väga suureks toeks. Kõigepealt kaardistasin õpetajate oskusi ja õppimissoove. Kuna õpetajate tase oli väga erinev, siis tundus, et kõige mõistlikum on algul personaalne suhtlus. Väikeses koolis on võimalik õpetada jooksvalt, vastavalt vajadusele, kuid efektiivsuse suurendamiseks on siiski vaja süsteemset lähenemist.

Kõigil oli hea meel, et lõpuks on koolis haridustehnoloog, kuigi mulle tundus, et keegi meist täpselt ei teadnud, mida see tähendab. Seetõttu läksin HITSA koolitusele Digi ABC, mis oli väga hea sissejuhatus minu tööle. Sain kokku ametikaaslastega ja kuulsin, mis nemad teevad ja milline nägemus haridustehnoloogist on teistel koolidel. Mulle sobis, et läbisime elementaarseid digioskusi, sest sain palju kasulikke nõuandeid, kuidas ühtlustada õpetajate taset. Suureks abiks olid ka ülihästi koostatud materjalid, mida sain oma kooli õpetajatega jagada. Hakkasin kohe igatsema jätkukoolitust.

Kuid endal mul õpetajate koolitused nii hästi ei õnnestunud. Esimeseks koolituseks otsustasin teha OpenBoardi tutvustuse, sest meil oli interaktiivne projektor olnud juba aasta aega, ent seda kasutati kui tavalist projektorit. Aga tahvel oli paigutatud nii kõrgele, et õpilased ei ulatunud seda puudutama. Kahjuks liigutati tahvlit enne koolitust ja see rikkus tunni, sest puudutus oli nihkes ja tahvel ei töötanud õigesti. Hiljem selgus, et allapoole toomisest polnudki kasu, sest väiksemad lapsed ikka ei ulatunud. Leppisime tööõpetuse õpetajaga kokku, et ta teeb õpilastega tahvli ette trepiga lava. Lastele oli see väga vahva ülesanne ning nad said tunda ennast vajalikuna.

Teine ebaõnnestunud koolitus oli, kui soovisin, et õpetajad otsiks QR-koodidest vastuseid ja sisestaks need Google Formsi. Selgus, et õpetajad pidasid õpilaste jaoks seda liiga keeruliseks, kui tahvlis peab kasutama nii QR-koodi lugejat kui ka samal ajal sinna vastused kirjutama. Edaspidi muutsin need mängud nii, et vastata saaks paberile. Sellised mängud lastele küll meeldisid. Üks noormees tegi isegi loovtööks kooli tutvustava QR-koodidega mängu ja ka see võeti õpilaste poolt väga hästi vastu.

Kahjuks kevadel ma selliseid ühiseid koolitusi enam teha ei saanud, sest jäime ju kõik koju. Kui aasta alguses usaldati mind juhtima innovatsiooni töögruppi, siis ei kujutanud ma küll ette, et tulevadki nii suured muudatused. Innovatsiooni puhul rääkisime, et peame keskenduma eesmärgile ja üle vaatama, kas midagi saaks teha hoopis teisiti, mitte nii nagu oleme aastaid juba teinud. Sageli tehakse pisike muudatus, aga põhimõte jääb samaks. Kuid see ei ole innovatsioon. Nüüd aga muutus kõik väga äkitselt ja kõigil tuli uute oludega kohaneda. Minu töö kasvas mitmekordseks, sest paljud keskkonnad said tasuta kättesaadavaks ja ahvatlesid õpetajaid neid kasutama. Hea oli, et Miksike ja Nutisport olid meie õpilastele tuttavad kohad ja nad olid harjunud kasutama ka teisi õppekeskkondi. Siiski tuli mul teha juhendeid ja õppematerjale. Jällegi olid suureks abiks HITSA pakutud videojuhendid. Kuid mulle tegi kõige rohkem muret turvalisus, sest õpilaste säästmiseks püüdsime leida videotundideks kõigile sobivat ühist vahendit ja selleks sai Zoom. Küberturvalisus oli mul südames kohe, kui tööd alustasin. Sügisel hakkasin õpilastega osalema KüberPähkli võistlusel ja selgus, et teadmised olid üsna puudulikud. Distantsõppe ajal mõistsime, et järgmiseks sügiseks on vaja üle minna ühtsele süsteemile ja kui meile pakuti võimalust osaleda DigiKiirendi koolitusel, siis teadsime kohe, mis on meie siht. Otsustasime hakata kasutama Google Suiti, luues kontod nii õpetajatele kui ka õpilastele. Soovisime ära õppida kõigepealt Classroomi ja Meeti kasutamise.

Minu jaoks oli haridusasutuseks olemise tõestamine Google’i inimestele väga keeruline, kuna domeen ei olnud meie hallata. Ma vajasin kogu sealse asjaajamisega abi. Mõistsin, kui oluline on, et abiline on selle tee ise läbi käinud või viib ennast võimalikult kiiresti kurssi vajalike teadmistega. Kui vastused on ebapädevad, kõhklevad ja soovitused risti vastupidised sellega, kuhu soovid välja jõuda, siis ei tule koostööst midagi välja. Olen nii tänulik haridustehnoloog Siret Lahemaale, kes meile nõu ja jõuga abiks tuli. Kool läbis suuri muutusi ja selle kõigega toimetulekuks oli ülioluline, et kõrval oli keegi, kellel oli kogemusi ja oskas aidata.

Meil läks hästi, sest ma jõudsin kõigile kontod valmis teha ja siduda need Stuudiumiga, napilt olime läbinud ka DigiKiirendi Classroomi koolituse, kui jäime oma kooliga kahenädalasele distantsõppele. Õnneks jõudsin kõikidele klassidele teha ka vähemalt ühe tunni selle kohta, kuidas kontole pääseda, ja Classroomi kasutada. Midagi ei jäänud üle, tuli koolituselt saadud teadmisi kohe ka rakendada. DigiKiirendi programmis olime tutvunud veel paljude huvitavate võimalustega, kuidas õppimist huvitavamaks ja lihtsamaks muuta. Siret jätkas meie koolitamist ka distantsilt, mis oli väga vajalik, sest nii saime üle küsida ka juba õpitud asju. Õpetajad ise olid ka väga koostöövalmis ja jagasid omavahel nippe. Kui keegi oli midagi selgeks saanud või läbi teha jõudnud, siis jagas lahkelt teistele oma teadmisi.

DigiKiirendi koolitus oli meie jaoks nii intensiivne, et me siiamaani seedime kõike seda. Igaüks oma tempos võtab kasutusele talle sobivaid keskkondi ja materjale. Ei saanud me ju kuigi kaua koolis olla, kui detsembris saadeti kõik koolid koju. Õnneks uue aasta alguses saime mõnda aega kontaktõppel olla ja jõudsime tegeleda isegi robootika viimisega ainetundidesse, sest kevadel otsustasime osaleda ProgeTiigri projektis ja soetasime kuus EV3 robotit. Kuid me ei saanud käia robootikakoolitusel. Tegelikult polekski jõudnud, sest Digikiirendi maht oli nii suur. Õpetajatele oli suur koormus pärast koolitundide andmist veel ise õppima hakata. Õpetajad olid väga tublid ja pidasid vapralt vastu. Ma usun, et koolituspäevadel antud vaba päev oleks õpetajatele vääriliseks preemiaks olnud.

Üldjoontes jäime DigiKiirendi koolitusega rahule, sest saime palju õppematerjale ja Siret oli alati valmis aitama. Täitsime oma eesmärgi väga ruttu – Meet ja Classroom said ju igapäevaseks töövahendiks. Samuti oli meil plaanis hakata üle vaatama ainekavasid ja neisse lisada digipädevuste arendamist ainetundides. Tänu digipädevusmudelile sai see ülesanne palju selgemaks. DigiKiirendi koolituse üheks osaks oli ka juhtide koolitus, mis aitas samuti kaasa. Tore oli teha ülevaade juba saavutatust ja teha plaane tulevikuks. Meie projektiks oligi Google Suit kasutusele võtta. Kes veel ei kasuta, neile soovitan seda, sest Classroomi kasutades ei pidanud õpetajad enam vastuseid otsima erinevatest kohtadest ja õpilased saatsid töid oma nime alt. Ka videotundides ei osalenud enam kummaliste nimedega tegelasi.

Distantsõpe oli küll raske, kuid samas digipöörde jaoks kasulik. Nägime õpilasi, kes said enesejuhtimisega suurepäraselt hakkama, suutsid oma aega planeerida ja võtsid vastutuse. Nad olid õpetajatele heaks partneriks ja vajadusel aitasid ka õpetajat. Samuti nägime neid, kes ei suutnud ennast motiveerida või aega planeerida. Nägime, kui oluliseks sai, et õpilased oskaksid õppida, oskaksid kasutada erinevaid õpistrateegiaid. Kogesime ka ise elukestva õppimise vajadust ja oskust hakkama saada muudatustega. Isegi kui rohkem enam distantsõppele jääda ei tule, siis oleme juba väga palju muutunud.