Digikoolituste arendajale ja koolitajale

Õpetaja digipädevusmudel on muuhulgas oluliseks standardiks ja lähtepunktiks ka digikoolituste arendajale ja koolitajale. Iga digikoolituse arenduse aluseks ja õpiväljundite saavutamiseks eelduseks Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuses on selged seosed õpetajate digipädevusmudeliga.

Süsteemne arendamine tähendab, et koolituste õpiväljundid viitavad õpetaja digipädevusmudelis konkreetsetele mõõdikutele ning kirjeldavad pädevustaseme, mis koolituse tulemusena saavutatakse.

Koolituste sidumine digipädevusmudeliga on oluline kolmest erinevast lähtekohast:

  1. Koolituste strateegilise planeerimise protsessis saab mudeli alusel kaardistada koolituste pakkumiste ja vajaduste ülevaate (kattuvused, puudujäägid jm).
  2. Koolituste arendamisel annab mudel võimaluse analüüsida koolituse sisu ja õpiväljundeid teemade, moodulite kaupa tõstest digikoolituste kvaliteeti tervikuna ja kaardistades seeläbi võimalikud edasiarendused.
  3. Koolitusel osaleda sooviv õpetaja saab koolituste kirjelduses (Juhanis) toodud viidete (mudelile) alusel otsida koolitusi konkreetsete pädevuste kujundamiseks.

Järgmisena on kirjeldatud koolituste analüüsi protsess samm-haaval digikoolituse arendajale ja koolitajale, kes analüüsib olemasolevat või arendab uut koolitust.

Koolituste analüüsi protsessi kirjeldus

Viie ennast kurssi õpetaja digipädevusmudeli rakendusvaldkondade, alamädevuste ning vajadusel õppijate digipädevusmudeliga.

Õpetaja digipädevusmudelis kirjeldatakse mistahes ainevaldkonna õpetajale vajalikke baasoskusi ja see on loodud Eesti õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele haridustöötajatele testimiseks, enesehindamiseks jne.  Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel õpetajate digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb kuuest pädevusvaldkonnast ja kahekümne kahest alampädevusest. 

Vaata üle koolituse sisu kirjeldus ja analüüsi, milliste õpetajate digipädevusmudelis toodud alampädevuste kujunemist paika pandud teemad, ülesaded ja õpiväljundid toetavad. Igat teemat, mida koolitus puudutab, ei pea mudeliga seostama. Pigem tuleb keskenduda põhiteemadele, mille taseme tõstmist koolitusega taotlete. Analüüsi fookuses peavad olema tegevused, mida koolitusel õpetatakse, mitte tehnoloogia ise. Koolituste puhul, kus on valikmoodulid, ei ole vaja (aga võib) analüüsida iga valikmooduli teemasid ja õpiväljundeid eraldi, fookus on ikka valikmoodulite ülestel teemadel ja õpiväljunditel, mis on ühised kogu koolituse grupile.

Õppija digipädevuse arendamise kuues pädevusvaldkond tuuakse sisse siis, kui koolituse käigus osalejaid õppija vaatest koolitatakse. Vastasel juhul see pole põhjendatud. Näiteks õpetaja digisisu loomise puhul on tegemist pädevusvaldkonnaga 2 (Digiõppevara pädevusvaldkonna punkt 2.2. Loomine ja kohandamine), mitte õppija digipädevuse arendamise valdkonnaga 6 (6.2. Digisisu loomine). Kui õpetaja saab koolituse käigus nt koduse ülesande, mille raames ta peab midagi oma ainetunnis läbi proovima, kus õpilased loovad digisisu, siis on kuuenda pädevusvaldkonna sissetoomine loomulikult põhjendatud.

Analüüsi tulemusena tekib üldjuhul vajadus täpsustada koolituse õpiväljundeid. Õpiväljundite täpsustamisel on abiks järgmised suunised ja soovitused:

  • Üks õpiväljund võib olla seotud mitme pädevusvaldkonna ja alamädevusega.
  • Lihtsuse ja selguse huvides on parem kasutada õpetajate digipädevusmudeli sõnavara.
  • Õpiväljundite sõnastamisel tuleb alati silmas pidada, kas seda on võimalik kuidagi hinnata. Tuleks vältida sõnu „teab“, „mõistab“, „õpib“ ja „suudab“. Näiteks, „Suudab planeerida digitehnoloogia kasutuselevõtuga seotud muutuste juhtimist oma organisatsioonis.“ – selle asemel võiks sõnastada „Planeerib digitehnoloogia kasutuselevõtuga seotud..“.
  • Õpiväljund tuleb sõnastada võimekusena, mille koolitusel osalejad saavutavad koolituse lõpuks, st nad on peale koolituse lõppu võimelised iseseisvalt neid tegevusi sooritama.
  • Isegi, kui tegemist on lühema koolitusega (nt 8 akdeemilist tundi), siis koolituse eesmärk on alati tõsta suutlikkust, mitte ainult kirjeldada ja tutvustada. Samas on selge, et lühemate koolituste puhul õpiväljundeid nii palju ei ole.
  • Kui on tegemist koolitustega, kus on väga suur rõhk meeskonnatööl, siis on mõistlik eristada individuaalseid ja meeskondlikke õpiväljundeid. Meeskondlikud õpiväljundid ei kujune igal liikmel samamoodi, vaid sõltuvad meeskondlikest ülesannete jaotusest.
  • Igal õpiväljundil peab koolituse tulemusena tekkima mingi tulem/artefakt, mis on mõõdetav.
  • Analüüsi eesmärk ei ole luua võimalikult palju õpiväljundeid. Lähtuge põhimõttest, et vähem on rohkem!

Igat alampädevust tuleb analüüsida kuuetasemelise skaala alusel:

0 – nulltase
1 – algtase (on teadlik põhimõistetest, vajab tegutsemisel tuge)
2 – hakkamasaaja tase (saab ise hakkama tüüpiliste, lihtsamate tegevustega)
3 – kesktase (tegutseb igapäevaselt ja lahendab probleeme iseseisvalt selles valdkonnas)
4 – asjatundja tase (reflekteerib, levitab, analüüsib ja kohandab oma tegevusi selles valdkonnas)
5 – tipptase (eestvedaja, uuendaja, haridustehnoloog, kolleegide juhendaja/koolitaja/nõustaja selles valdkonnas)

Skaala tõlgendamisel tuleb lähtuda keskmisest õpetajast. Asjatundja tase 4 märkides lähtume ikka keskmise õpetaja pädevusest ja see pole võrreldav nt haridustehnoloogiga. Skaalal valitud tase on ootus koolituse keskmisele lõpetanule, mõnikord mõned osalejad ka ületavad ootuseid, kuid see on pigem erand ja seda ei pea skaala paikapanekul arvestama. Samuti pole üldiselt tasemete suur vahe (nt 2 ja 4) koolituste puhul põhjendatud. Aeg-ajalt tekitab koolitajates segadust skkaala neljas asjatundja tase (reflekteerib, levitab, analüüsib ja kohandab oma tegevusi selles valdkonnas). Kui osaleja koolituse käigus mingit üksikut teemat reflekteerib, levitab, analüüsib jne, siis see ei ole veel tase neli. Koolitajate koolitusel on üldjuhul tase 5 põhjendatud. Kui seda tegelikult ei saavutata, siis tuleks üle vaadata koolituse sisu ja tegevused.

Haridus- ja Noorteameti digikoolituse õpiväljundite sihiks peab olema vähemalt hakkamasaaja tase 2 (saab ise hakkama tüüpiliste, lihtsamate tegevustega).

Koolitusel osalemise eelduste sõnastamise eesmärk on tagada koolitatava rühma homogeensus ning lisaks sihtrühma kirjeldusele samuti anda infot selle kohta, keda koolitusele oodatakse. Lähtuvalt sellest, milliseid probleeme (nt osalejate tasemete suur erinevus) koolituste käigus tekib, tuleks regulaarselt osalemise eelduseid täiendada ja parandada.

Põhjalik analüüs koos osalemise eelduste ja õpiväljundite täpsustamisega toob esile koolitusel nn katmata, kattuvad ja arendamist vajavad teemad. Viimases analüüsi etapis pane paika edasiarendamist vajav koolituse sisu, eesmärk ja ajakava.

Mida väljundipõhisem on koolitus, seda hinnatavamad ja mõõdetatavamad on tulemused!

Digikoolituse õpiväljundite analüüsi näidis

Alljärgnevalt on toodud koolile tellimuskoolitusena koostatud koolituse moodulid ja nende õpiväljundid koos viidetega õpetaja digipädevusmudelile. Koolituse maht on 30 akadeemilist tundi, sh 20 kontakttundi. Tegemist on kesktaseme, ehk kolmanda taseme kursusega, st et koolituse läbinu tegutseb igapäevaselt ja lahendab probleeme iseseisvalt selles valdkonnas.

Koolituse läbinu:

  • otsib, hindab ja kohandab vabavaralist kasutusloaga digiõppevara arvestades intellektuaalomandi kaitse põhimõtteid;
  • leiab ja võtab kasutusse  vajalikke diginippe.

 

Alampädevused:

1.4 Eesmärgipärane enesetäiendus 
2.1. Otsimine, hindamine ja valimine
2.2. Loomine ja kohandamine

Koolituse läbinu:

  • loob või kohandab ja jagab interaktiivseid teste arvestades konkreetseid õpieesmärke;
  • arvestab materjale luues autoriõiguse seadusega ning jagab teistele enda teadmisi ja kogemusi selle seadusega.

 

Alampädevused:

2.2. Loomine ja kohandamine
2.3. Haldamine, kaitsmine ja jagamine
4.1. Hindamismeetodid
4.2. Tõendusmaterjalide analüüsimine

Koolituse läbinu:

  • osaleb ühisloomes kasutades digitehnoloogiat ülesannete lahendamiseks ja  koostöö edendamiseks;
  • suunab õppijaid õppematerjali loomisele ja omavahelise koostööle;
  • järgib privaatsuse põhimõtteid ja rakendab ligipääsupiiranguid infovaradele.

Alampädevused:

2.1. Otsimine, hindamine ja valimine
2.2. Loomine ja kohandamine
3.2. Juhendamine
3.3. Koostöös õppimine
6.2. Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas
6.3. Digisisu loomine

Koolituse läbinu:

  • uurib ja kasutab digitehnoloogiate võimalusi õppimist toetavaks tagasisidestamiseks ja hindamiseks, analüüsib nende sobilikkust.

 

Alampädevused:

4.1. Hindamismeetodid
4.2. Tõendusmaterjalide analüüsimine
4.3. Tagasiside planeerimine