LÕK hindamiskriteeriumid

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS
2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS
3. DIGISISU LOOMINE
4. DIGITURVALISUS
5. PROBLEEMILAHENDUS

1. INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUS

LÕK- Õppija- 1.0 info- ja andmekirjaoskus copy2x
1.1 Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine.

Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.
Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.

Õppija:
1.1.1. avab veebilehitseja ja otsingumootori;
1.1.2. valib koos juhendajaga sobivad võtmesõnad infootsinguks;
1.1.3. skaneerib teabe nutiseadmesse ruutkoodi abil.

Õppija:
1.1.4. teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil;
1.1.5. teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal.

Õppija:
1.1.6. kasutab info leidmiseks etteantud filtreid ja kriteeriumeid;
1.1.7. otsib erinevatelt veebilehtedelt infot;
1.1.8. teab, et erinevad otsingumootorid võivad anda erinevaid tulemusi;
1.1.9. leiab oma e-postkastist kirju saatja või kuupäeva järgi;
1.1.10. leiab järjehoidjana salvestatud veebilingid järjehoidjaribalt.

1.2 Andmete, info ja digisisu hindamine

Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.

Õppija:
1.2.1. mõistab, et ekraanimeedias (nt multifilmides, videomängudes) kajastatu ei pruugi olla tõsielu.

Õppija:
1.2.2. teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne.

Õppija:
1.2.3. tuvastab leitud allika autori.

1.3 Andmete, info ja digisisu haldamine

Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja täägimist.
Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.

Õppija:
1.3.1. kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta;
1.3.2. salvestab seadmesse digisisu (nt tekst, pilt).

Õppija:
1.3.3. otsib salvestatud sisu seadmest üles;
1.3.4. avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke.

Õppija:
1.3.5. salvestab ja taasesitab erinevat digisisu (audio, video);
1.3.6. salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas;
1.3.7. korrastab faile (nimetab ümber, kopeerib, lõikab ja kleebib);
1.3.8. lühendab vajadusel veebiallika linki;
1.3.9. salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse.

2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNAS

LÕK- Õppija- 2.0 Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas copy2x
2.1 Suhtlemine digivahendite abil

Õppija suhtleb teistega, kasutades sobivaid digitehnoloogiaid, sh välksõnumeid (nt Messenger), e-posti, videokõnet (nt Skype), foorumit ja kommentaari.

Õppija:
2.1.1. kasutab juhendaja abiga vanematega suhtlemiseks telefoni põhilisi funktsioone (helistamine, sõnumi saatmine).

Õppija:
2.1.2. osaleb juhendaja suunamisel videokohtumisel (Google Meet, MS Teams, Zoom);
2.1.3. on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega;
2.1.4. haldab ja kustutab eesmärgist lähtuvalt eri tüüpi sõnumeid;
2.1.5. loob ja seadistab oma e-posti konto.

Õppija:
2.1.16. saadab e-kirja, lisades vajadusel manuse;
2.1.17. oskab sotsiaalmeedia konto omamisel seadistada kasutajaprofiili;
2.1.18. mõistab digisuhtluses kasutatavaid enamlevinud lühendeid, emotikone, emojisid;
2.1.19. teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel).

2.2 Andmete, info ja digisisu jagamine

Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.2.1. jagab faile (nt dokumente, pilte) määratud digikeskkonnas, kasutades juhendaja abi.

Õppija:
2.2.2. teab, millist digisisu (nt pilt, video, audio) on sobilik jagada ja kellega;
2.2.3. jagab digisisu erinevates piiratud kasutajaskonnaga veebikeskkondades;
2.2.4. jagab ekraanikuva kaasõppija või juhendajaga, nt videovestluses.

2.3 Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas

Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevikut, õpihaldussüsteemi, riigiportaali, raamatukogu- ja pangateenuseid). Õppija kasutab sobivaid digitehnoloogiaid (nt ühismeediat, ajaveebi, videot) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.3.1 teeb juhendaja abiga kooli õppeinfosüsteemi konto ja kasutab loodud kontot oma õpiinfo vaatamiseks;
2.3.2. kutsub hädaolukorras telefoni teel abi.

Õppija:
2.3.3. teab, et digitehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad);
2.3.4. kasutab igapäevaelus vajaminevaid riigi infosüsteeme ning erinevaid e-teenuseid (eesti.ee; Töötukassa, internetipank);
2.3.5. kasutab turvaliselt autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID);
2.3.6. teab, kuidas hääletada e-valimistel;
2.3.7. leiab veebist oma huvidele vastavaid kogukondi.

2.4 Koostöö digikeskkonnas

Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.

Õppija:
2.4.1 teeb digiseadet (sh robootika) kasutades või seda kaaslastega jagades koostööd.

Õppija:
2.4.2. kasutab lihtsamaid juhendaja valitud veebipõhiseid rakendusi koostöö tegemiseks, järgides kokkulepitud reegleid.

Õppija:
2.4.3. teeb koostööd erinevates digikeskkondades.

2.5 Viisakas käitumine digikeskkonnas

Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muu hulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.

Õppija:
2.5.1. saab juhendaja selgituste abil aru, et internetis ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.

Õppija:
2.5.2. tunneb veebis suhtlemise põhireegleid (netikett) ja järgib neid oma tegevustes;
2.5.3 tunneb ära enamlevinud digisuhtluse ohuolukorrad ja oskab nendest teatada täiskasvanule.

Õppija:
2.5.4. järgib suhtlus- ja käitumisnorme sotsiaalmeedia postitustes, uudiste portaalides ja videote all kommenteerides;
2.5.5. selgitab juhendaja abistavate küsimuste toel, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed.

2.6 Digitaalse identiteedi haldamine

Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.
Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
2.6.1. teab, et internet ei ole anonüümne;
2.6.2. teab, mis on kasutajaprofiil;
2.6.3. teab, millal kasutada oma päris- ja millal varjunime.

Õppija:
2.6.4. teeb vahet reaalsel ja virtuaalsel identiteedil;
2.6.5. teab, mis on digitaalne jalajälg ja saab aru, kuidas see kujuneb;
2.6.6. saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele;
2.6.7. mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks;
2.6.8. leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil;
2.6.9. teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanem, õpetaja, veebikonstaabel);
2.6.10. häälestab oma sotsiaalmeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid.

3. DIGISISU LOOMINE

LÕK- Õppija- 3.0 Digisisu loomine copy2x
3.1 Digisisu arendus

Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.

Õppija:
3.1.1. pildistab ja filmib nutiseadmega;
3.1.2. vajaduse korral kustutab pildi nutiseadmest.

Õppija:
3.1.3. kasutab tekstitöötluses lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomine ja pildi lisamine);
3.1.4. kasutab õigekirjakontrolli;
3.1.5. joonistab arvutis, veebirakenduses ja nutiseadmes pildi;
3.1.6. pildistab ja filmib nutiseadmega iseseisvalt ja salvestab heli;
3.1.7. loob digitaalse plakati, mõttekaardi, sõnapilve vms.

Õppija:
3.1.8. teab nutiseadmega pildistamise ja filmimise lihtsamaid põhimõtteid;
3.1.9. kasutab iseseisvalt tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (nt avalduse ja CV koostamiseks);
3.1.10. kasutab iseseisvalt lihtsamaid tabeltöötlusprogrammi funktsioone;
3.1.11. loob, vormindab ja salvestab ainealast (lihtsustatud) referaati;
3.1.12. loob esitluse.

3.2 Digisisu kohandamine

Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.

Selle hindamiskriteeriumiga tegeletakse järgmises kooliastmes.

Õppija:
3.2.1. redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kopeerib, kleebib);
3.2.2. koostab enda või teiste piltidest kollaaži.

Õppija:
3.2.3. teeb lihtsamat fototöötlust veebi- või nutirakendusega (nt lisab teksti, filtreid);
3.2.4. skaneerib dokumenti/pilti nutitelefoni abil;
3.2.5. teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise;
3.2.6. loob digisisu (nt plakat, e-raamat), kombineerides teksti ja pilti;
3.2.7. teeb lihtsamat videotöötlust.

3.3 Autoriõigus ja litsentsid

Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.

Õppija:
3.3.1. teab, et tema ise on oma loomingu autor.

Õppija:
3.3.2. teab, et igal internetist leitud materjalil on oma autor;
3.3.3. viitab internetist leitud infole, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.

Õppija:
3.3.4. valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud;
3.3.5. viitab korrektselt kasutatud materjalidele (kooli vormistusjuhendi järgi);
3.3.6. teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist.

 

3.4 Programmeerimine

Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.

Õppija:
3.4.1. täidab samm-sammulist tegevusjuhist;
3.4.2. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid.

Õppija:
3.4.3. juhib iseseisvalt lihtsamaid robootikaseadmeid;
3.4.4. mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust;
3.4.5. mõistab põhjuse-tagajärje seost;
3.4.6. selgitab etteantud lihtsa programmi sisu.

III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale.*

*Gümnaasiumi informaatika ainekavaga saab tutvuda Haridus- ja Noorteameti inforuumis.

4. DIGITURVALISUS

LÕK- Õppija- 4.0 Digiturvalisus copy2x
4.1 Digiseadmete kaitse

Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu. Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid ohte ning oskab neid vältida.

Õppija:
4.1.1. kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid;
4.1.2. julgeb turvalisusega seotud probleemide korral abi küsida.

Õppija:
4.1.3. puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega;
4.1.4. teab, mis on kasutajanimi ja salasõna;
4.1.5. loob, muudab ja kaitseb oma salasõna;
4.1.6. teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida;
4.1.7. seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna), kasutades vajaduse korral juhendaja abi.

Õppija:
4.1.8. hindab oma salasõnade tugevust;
4.1.9. kasutab eri keskkondades eri salasõnu;
4.1.10. teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus);
4.1.11. kasutab vajaduse korral privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi;
4.1.12. valib võimalusel sobiva wifi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus;
4.1.13. teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st wifi tulipunkti luua);
4.1.14. teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (nt arvutiviirus, veekahjustus vms);
4.1.15. teab, kuidas uuendada oma nutiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet.

4.2 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas.
Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.

Õppija:
4.2.1. mõistab juhendaja selgituste abil, mis on privaatsus ja mis on isikuandmed;
4.2.2. mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas;
4.2.3. teab, et kaaslaste pildistamiseks või filmimiseks tuleb luba küsida;
4.3.4. teab, et internetti jagatud infot on teistel kasutajatel võimalik kuritarvitada.

Õppija:
4.2.5. teab, milliseid isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis;
4.4.6. teab, et salasõnad on isiklik teave ja pole teistele jagamiseks.

Õppija:
4.2.7. seadistab oma kasutajakonto turvalisemaks (nt kaheastmeline autentimine);
4.2.8. järgib info või digisisu jagamisel privaatsusnõudeid;
4.2.9. teab, mis on varikonto;
4.2.10. teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et reklaami filtreerida.

4.3 Tervise ja heaolu kaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest ning oskab neid riske ennetada.
Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.

Õppija:
4.3.1. teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist;
4.3.2. valib juhendaja abiga tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi;
4.3.3. teeb juhendaja ettenäitamisel sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile.

Õppija:
4.3.4. teeb juhendaja suunamisel sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile;
4.3.5. jälgib digiseadme kasutamise kestust ja kohta;
4.3.6. nimetab suunavate küsimuste abil tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske;
4.3.7. teab, mis võivad olla nutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida;
4.3.8. teab, mis on küberkiusamine ja oskab vajaduse korral pöörduda abi saamiseks täiskasvanu poole.

Õppija:
4.3.9. teeb iseseisvalt sobivaid harjutusi silmadele, kätele ja rühile;
4.3.10. mõistab, mis on sekstimine ja mis on sellega kaasnevad ohud.

 

4.4 Keskkonnakaitse

Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.

Õppija:
4.4.1. teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.

Õppija:
4.4.2. teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat.

Õppija:
4.4.3. suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud).

5. PROBLEEMILAHENDUS

LÕK- Õppija- 5.0 Probleemilahendus copy2x
5.1 Tehniliste tõrgete lahendamine

Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle juhendi abil.

Õppija:
5.1.1. teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab (teab, mida teevad hiir, klaviatuur, kõrvaklapid);
5.1.2. teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt süle-, laua-, tahvelarvuti);
5.1.3. lülitab erinevaid digiseadmeid sisse ja välja, taaskäivitab neid;
5.1.4. avab ja sulgeb mobiilirakenduse;
5.1.5. teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida;
5.1.6. küsib abi, kui digiseadmed ei tööta;
5.1.7. kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja topeltklikk);
5.1.8. tunneb klaviatuuri põhilisi klahve.

Õppija:
5.1.9. tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi;
5.1.10. ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir);
5.1.10. kasutab sülearvuti puuteplaati;
5.1.11. kasutab juhendamisel põhilisi klahvikombinatsioone (nt Ctrl+C, Ctrl+V, Ctrl+A);
5.1.12. kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid);
5.1.13. mõistab juhendaja selgituste abil, mis on internet;
5.1.14. lülitab juhendamisel seadmes internetiühenduse sisse ja välja.

Õppija:
5.1.15. teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus);
5.1.16. teab, kuidas vajadusel paigaldada nutiseadmesse rakendusi;
5.1.17. tuvastab ja lahendab iseseisvalt lihtsamaid probleeme, kui digiseade või rakendus ei tööta.

5.2 Digivahendite valik

Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva riist- ja tarkvara.
Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).

Õppija:
5.2.1. valib koos juhendajaga ülesande lahendamiseks tuttava digiseadme.

Õppija:
5.2.2. saab aru ja selgitab oma sõnavara piires, mille jaoks tal digiseadet või rakendust vaja on.

Õppija:
5.2.3. sõnastab suunavate küsimuste toel oma vajaduse ning valib ülesande lahendamiseks sobiva digiseadme ja rakenduse.

5.3 Uuendused digilahenduste abil

Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia abil.
Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse tarkvara või teenuse parendamiseks.

Õppija:
5.3.1. kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.2. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid.

Õppija:
5.3.3. kasutab eneseväljenduseks sobivaid digitehnoloogiaid iseseisvalt.

5.4 Digipädevuse hindamine ja arendamine

Õppija analüüsib oma digipädevust, kaardistab puudujäägid ning arendab ennast.
Õppija toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid.

Õppija:
5.4.1. selgitab juhendaja küsimuste abil, mida ta digiseadmega teha oskab.

Õppija:
5.4.2. mõistab, et oma digipädevust peab pidevalt ajakohastama.

Õppija:
5.4.3. kirjeldab suunavate küsimuste toel oma oskusi ja vajadusi seoses digipädevusega;
5.4.4. hindab oma digipädevuse taset oma sõnavara abil, toob välja ka arenguvajadusi.

Lisainfo

LÕK hindamiskriteeriumite juurde kuulub seletuskiri ja kasutatud terminoloogia on lahti seletatud sõnastikus.
Õppijate digipädevusmudeli koos hindamiskriteeriumitega Exceli versiooni saab alla laadida SIIT.

Viimati muudetud 17. detsember 2021a.