LÕK digipädevusmudeli seletuskiri

Digipädevuse kujundamine oli tähtsal kohal juba 2014. aastal välja antud Eesti elukestva õppe strateegias 2020, kus ühe strateegilise eesmärgina oli nimetatud digipööre elukestvas õppes. Digipööre tähendab, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse nüüdisaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranevad inimeste digioskused ning ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Selle saavutamiseks on peetud tähtsaks digipädevusmudeli loomist ja rakendamist ka õppijatele.

Kui seni on õppijate digipädevusmudelit arendades olnud fookus eelkõige tavaõppijatel, siis 2019. aasta sügisel hakati arendama digipädevusmudelit ka lihtsustatud õppekavaga õppilastele. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (jõustunud 2010) ei kirjelda digipädevuste arendamist. Samal ajal on digitehnoloogiate roll ühiskonnas nende dokumentide loomisest alates muutunud järjest suuremaks. Lihtsamad digitaalsete keskkondade kasutamise oskused (internetipanga kasutamine, e-hääletamine, turvaline suhtlus sotsiaalvõrgustikes, pildistamine, filmimine jne) on muutunud niivõrd olulisteks, et ilma nendeta on keeruline hakkama saada.

Mudel kirjeldab neid kooliastmete lõpuks saavutatavaid digipädevuse baasoskusi, mis on ette nähtud tõhustatud tuge vajavatele õpilastele, kes õpivad kas tavakoolis või erikoolis. Mudeli aluseks on võetud RÕK õppijate digipädevusmudel, millega võrreldes on baasoskusi lihtsustatud ja vähendatud. Hindamiskriteeriumites välja toodud õpitulemused on omandatavad õpetaja või juhendaja abiga. Tõhustatud tuge vajavate õpilaste eripära tõttu ei ole kõik alampädevused igas kooliastmes omandatavad.

Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel saaks õppijate digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb viiest pädevusvaldkonnast ja kahekümne ühest alampädevusest.

Mudelis kasutatud terminite seletused leiab mudeli juurde kuuluvast sõnastikust. Digipädevusmudeli rakendamise lihtsustamiseks on loodud abimaterjal õpetajale, kus on kirjeldatud pädevuste hindamiskriteeriumid kooliastmete kaupa. Kuna mudel on mõeldud kasutamiseks nii tavakoolis kui ka erikoolis õppivatele õppijatele, siis on hindamiskriteeriumid jaotatud kolme kooliastmesse (I kooliaste: 1.–3. klass; II kooliaste: 4.–6. klass; III kooliaste: 7.–9. klass).

Et toetada õppijates kõiki digipädevusi on soovituslik koolis koostada digipädevusplaan, kus määratakse koos aineõpetajatega kindlaks, milliseid alampädevusi iga õpetaja oma aines arendab. Digipädevuste ja alampädevuste õpetamine ei ole ainult digioskuste, informaatika ja arvutiõpetuse õpetaja kohustus.

Mudelist lähtuvalt on koostatud ka valikõppeaine „Digioskuste õpe lihtsustatud õppes“ ainekava, mida saab valikaine õpetaja aluseks võtta ja oma õpilastest lähtuvalt kohandada.

Mudeli koostas Haridus- ja Noorteameti  juhitud ekspertgrupp.

Mudelit haldab Haridus- ja Noorteamet.