Kuidas digikiirendada oma kooli?

Digipädevus ja digitehnoloogia on COVID-19 pandeemia tõttu olude sunnil sattunud palju rohkem fookusesse kogu maailmas, samamoodi ka Eestis. Kui digiõpe ja veebiõpe olid igapäevases rakenduses üsna laiaulatulikult nt kutse- ja kõrghariduse kaugõppes (distantsõppes), siis üldharidusasutustes sellist vajadust seni pole olnud. Seega sattusid üldhariduskoolid nn vääramatul jõul (inglise keeles force majeure) 2020. aasta alguses väga uudsesse ja ootamatusesse olukorda. Riigi vajadus ja eesmärk üldhariduses digitehnoloogiat laiaulatulikumalt kasutada ning õppijate ja õpetajate digipädevuse taset tõsta oli juba enne kriisi olemas, kuid mitte avalikkuse ja koolide endi poolt niipalju esile tõstetud. Kaugõppe kehtestamine üldhariduskoolides andiski digipädevuse arendamisele ja digitehnoloogia rakendamisele hästi tugeva tõuke ja senisest märksa põhjendatuma vajaduse.

Kogumiku tutvustus

Käesolevast kogumikust leiategi olulisemate teemade kokkuvõtlikud käsitlused üldhariduskoolile, kus tahetakse hakata digitehnoloogiat süsteemsemalt ja läbimõeldumalt kasutama, et tagada mitmekesine ja kaasaegne õppetöö. Kogumikus kirjeldatakse DigiKiirendi arenguprogrammis osalenud koolide kogemuste põhjal nö teemade raamistikku, mida jälgida, et tagada suurema mõjuga digipädevuse areng nii õppijate kui ka õpetajate hulgas. Kooli vajaduste kaardistamine, digiõppe planeerimine, muutused õppimises ja õpetamises ning digitaristu ja digiturvalisus – nendele teemadele keskendutakse kogumikus peamiselt koolijuhi ja haridustehnoloogi, aga ka õpetaja vaatest.

Kogumik on välja töötatud Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse elluviidava ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatava DigiKiirendi arenguprogrammi raames.

Sisukord

  1. Kooli vajaduste kaardistamine
  2. Digiõppe planeerimine koolis
  3. Muutused õppimises ja õpetamises
  4. Digitaristu ja digiturvalisus
  5. Koolide kogemuslood
  6. Allikad ja lisamaterjalid

Tähelepanu

Soovitused digipädevuse kooliüleseks arendamiseks tuginevad DigiKiirendi programmis osalenud ja teiste koolide kogemustele.

Täname Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere ja Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloogi Diana Veskimägi heade kogemuste jagamise eest.

Autorid

Anne Rosenberg (Tartu Tervishoiu Kõrgkool)
Laine Aluoja (Türi Põhikool)
Marju Piir (Tartu Ülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)

Kogumiku toimetus ja tehniline teostuse on teinud Kerli Požogina (Haridus- ja Noorteamet).
Keeltoimetuse on teinud Multilingua Tõlkebüroo OÜ.
Illustratsioonide autor on Maris Lindoja (Lindoja Disain OÜ).

Autoriõigused

Kogumiku sisu on litsentseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 rahvusvahelise litsentsiga, juhul kui pole märgitud teisti.

Edasi