Sõnastik
Ajaveeb / Veebipäevik / Blogi
Regulaarselt uute postitustega täienev veebileht, kus postitused on tagurpidi ajalises järjekorras – esimesena ilmub alati viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp. Lugejatel on võimalik postitusi kommenteerida, vanemad postitused kogutakse arhiivi.
Algoritm
Probleemi lahendamiseks vajalik juhiste hulk, mida mehaaniliselt (st. ilma loovust rakendamata) järgides on võimalik jõuda soovitud tulemuseni.
Andmed
Inimesele ja/või masinale loetaval kujul esitatud karakteristikud teatud nähtuste, isikute, objektide või protsesside kohta, mis on üldjuhul kogutud vaatluse teel (nt andurite abil) ja mis võivad olla kas arvulised, tekstilised, graafilised vm struktureeritud kujul.
Autori isiklikud õigused / Moraalsed õigused (kõnekeeles)
See osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori vaimset ja moraalset suhet oma loominguga ning annab kogumis autorile aluse kontrollida oma teose kasutamist ja avaldamist. Isiklikud õigused on autori isikuga lahutamatult seotud ning seadus välistab nende üleantavuse…
Autori varalised õigused
See osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori varalist suhet oma loominguga. Sellised õigused on näiteks reprodutseerimine, veebis kättesaadavaks tegemine, teose kohandamine, kogumikes kajastamine (vaata ka autoriõiguse seaduse §13)…
Autoriõigus
Autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõigused tekivad autori loodud kirjandus-, kunsti- või teadusteosele selle loomise hetkest automaatselt. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused, mis määravad kindlaks autori õiguse lubada või keelata oma teose kasutamist ning kasutamise tingimused…
Autoriõiguse põhimõtted
autoriõiguse valdkonda reguleerivates õigusaktides (nt autoriõiguse seaduses) või litsentsitingimustes sätestatud reeglid teose kasutamisõiguste kohta…
Avatud sisulitsents
Teose autori või autoriõiguste omaja antud luba kindlaksmääramata isikute ringile, et teostada mõnda autori isiklikku või varalist õigust (nt õigus kohandada, kopeerida ja levitada teost), arvestaded seatud piiranguid (nt ärilise kasutuse või muutmise keeld)…
Delikaatne digisisu
Selline digisisu, mis sisaldab eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmeid), turva- või ärisaladusi.
Digikeskkond
Digikeskkond on info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis.
Digilahendused
Digilahendused on erinevad tarkvaralised lahendused, veebirakendused, mobiiliäpid.
Digipedagoogika / Haridustehnoloogia
Digipedagoogika on eesmärgipärane digitehnoloogia rakendamine õpetamise ja õppimise tingimuste loomiseks. Sünonüümina on kasutusel ka haridustehnoloogia.
Digipädevus
Suutlikkus lahendada oma (õppe)töös digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil.
Digipädevusmudel
Digipädevuse komponente kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel (nt. ISTE NETS, DigComp, DigCompEdu). Mõni digipädevusmudel (nt ISTE CNETS) võib sisaldada ka hindamismudelit, mis kirjeldab pädevuse sooritustasemeid (3-8 taset) ja võimaldab hinnata/võrrelda inimeste digipädevust ühtsel skaalal…
Digiseade
Digitaalne seade, näiteks mobiiltelefon, sülearvuti, tahvelarvuti, lauaarvuti, e-luger, mängukonsool, televiisor, VR-seade.
Digisisu
Digikeskkonnas (veebis, nutiseadmes või arvutis) avaldatud tekstid, pildid, videod, skeemid, esitlused, õppematerjalid, mängud, sõnumid, blogipostitused, multimeediateosed, programmikood jm.
Digitaalne identiteet
Isiku reaalse identiteedi peegeldus internetis või interneti tarbeks kujundatud kuvand endast.
Digitaalne jalajälg
Jälg, mille inimene jätab veebis, näiteks üleslaetud fotod, tekstid, foorumipostitused, mida saab seostada selle inimesega. Eristatakse kontrollitavat ja kontrollimatut jalajälge ehk andmeid, mida inimene ise endast jätab, ja andmeid, mis keegi teine on selle inimese kohta postitanud.
Digitaristu
Digitaalne riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õppijate ja õpetajate süle- ja tahvelarvutid, koht- ja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad.
Digiteenus / E-teenus
Digilahendus, mis aitab kasutajal (inimesel või teisel digiteenusel) mingit tegevust paremini, kiiremini või tulemuslikumalt lahendada (mõnel juhul ka automatiseerida), näiteks digitaalne parkimisteenus, hotelli broneerimisteenus, veebi kasutusstatistika seireteenus.
Digitehnoloogia
Tark- ja riistvara, mille abil luuakse, salvestatakse, edastatakse, esitletakse ja rakendatakse andmeid ja infot digitaalsel kujul, näiteks arvutid, võrguseadmed, infosüsteemid, nutirakendused, digiseadmed, digiteenused.
Digiturvalisus / Digiohutus
Isiku heaolu, privaatteabe ja varade kaitstus digitaalses võrgukeskkonnas.
Digiõppevara
Õppematerjalid, mis on avaldatud digitaalsel kujul (veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel), näiteks e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid.
Infootsing
Teabe hankimine erinevatest infoallikatest ja -kanalitest.
Informatsioon
Tõlgendatud andmed, mis on kellelegi vajalikud ja kasutatavad.
Intellektuaalomand
Õiguste kogum, mis tekib inimese vaimse tegevuse tulemitele.
Õigused jagunevad kolmeks:
1. tööstusomandiks (nt kaubamärk, patent)
2. autoriõiguseks
3. autoriõigusega kaasnevateks õigusteks (nt esitajate ja fonogrammitootjate õigused).
Isikuandmed
Kõiki andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad tema füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid omadusi, suhteid ning kuuluvust.
Küberkiusamine
Tahtlik ja korduvat kahju tekitav käitumine elektrooniliste seadmete vahendusel.
Litsents
Autori või autoriõiguste omaja antud luba litsentsi saajale , et teostada autoriõigus. Litsentsi tingimustes määratakse kindlaks, millised autoriõigused ning millistel tingimustel kasutusse antakse…
Privaatsus
Isiku või rühma vabadus end teistest soovitud ulatuses isoleerida teistest ennast või anda enda kohta valikulist teavet.
Programmeerimine
Programmikoodi koostamine, testimine ja parandamine.
Programmikood
Arvutiprogrammi käsud teksti või visuaalsel kujul (sh tarkvara lähtekood).
Pädevus
Inimese tõendatud suutlikkus rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja muid isikuomadusi (nt motivatsioon, hoiakud, püsivus) ülesannete lahendamiseks tööl või muus elulises olukorras.
Refleksioon
Oma kogemuse kirjeldamine, analüüsimine, hindamine ja seoste loomine ning järelduste tegemine, et kavandada edasisi tegevusti.
Turvameede
Riski ettenägev ja kahandav abinõu (nt nutiseadme ekraanilukustus salasõnaga).
Vabavara
Tasuta tarkvara, enamasti kasutamise kitsendusteta (nt võimaldab kopeerimist, levitamist ja muutmist)
Õpihaldussüsteem
Veebipõhine serveritarkvara, mis on loodud spetsiaalselt õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks.
Ühine teadmusloome
Koostööprotsess, mille käigus luuakse või muudetakse avalikult kättesaadavat teadmust digikeskkonnas taaskasutatavate kognitiivsete artefaktide (nt tekstidokumendid, veebilehed, Vikipeedia artiklid) kujul, mis sünnivad ühisel eesmärgil toimunud arutelude, ajurünnakute ja projektide tulemusena…
Ühismeedia / Sotsiaalmeedia
Digiteenus, mille abil kasutajad ise virtuaalsetes kogukondades ja võrgustike ssuhtlevad ning loovad ja jagavad teistega digisisu, suhtlevad, teavet ja ideid.