sündmuste ajalise järjestuse graafiline esitus…

kasutaja tegevuse tulemusel digikeskkonnas olevad andmed, mille ta on tahtlikult veebilehtedel või sotsiaalmeedia kaudu kättesaadavaks teinud

struktureeritud andmekogum, mida üldjuhul säilitatakse ja hallatakse arvutis

andmete salvestamise, säilitamise ja taaskasutamise vahend (nt kõvaketas, mälupulk, DVD)

film või video, milles liikumisillusioon on loodud staatiliste piltide kiire vahetamise kaudu…

kontrollimatu vajadus kasutada arvutit sellises mahus, et sellest ilmajäämine põhjustaks tõsiseid emotsionaalseid, vaimseid ja psühholoogilisi reaktsioone…

tarkvarajupp, mis on võimeline end iseseisvalt arvutiprogrammide sisse kopeerima („nakatama“) ning sel moel salaja arvutist arvutisse levima

sidesõnad (AND, OR, NOT), mida otsisõnade vahele lisades saab loogikatehte abil infootsingut kitsendada või laiendada (nt otsing „ilves NOT president“ jätab otsingutulemustest välja Toomas H. Ilvesega seotud veebilehed)

õppija koostatud kogum e-materjale oma õpingute kohta, mille abil ta reflekteerib või tõendab oma õpikogemust, teadmisi ja oskusi…

mehitamata õhu-, vee- või muu sõiduk, mida juhitakse eemalt traadita võrguühenduse abil (võib olla ka programmeeritud isejuhtivaks)

väike pilt, mille abil väljendatakse digisuhtluses oma emotsioone, suhtumist või muud tagasisidet

emotsiooni väljendav kirjamärkidest moodustatud sümbol, näiteks e-postis 🙂

teaduse ja tehnika haru, mis keskendub töökeskkonna ja -vahendite kujundamisele, et parandada töö tõhusust ja turvalisust

tunnused, mille abil saab faile otsida ja järjestada, näiteks failinimi, failitüüp (pildi- või tekstifail), maht, asukoht andmekandjal, loomise kuupäev

standard, millest lähtudes andmed failis struktureeritakse, et neid teises arvutis kasutada saaks; näiteks MS Wordi abil saab avada ainult teatud kindlas vormingus tekstifaile (.doc, .docx) ja mitte heli- või pildifaile (.mp3, .wav, .png, .jpg)

failinimele järgnev liide, mis tähistab failivormingut ja näitab, mis tüüpi failiga on tegu (teksti-, pildi- või helifail, nt .doc, .pdf, .jpg, .mp3, .wav)

asünkroonse (mitte samaaegse) suhtluse tarvis kasutatav veebikeskkond, kus arutelu on tihti piiritletud kindla teemaga ja esitatud lõimedena

pilditöötlustarkvara funktsionaalsus, mille abil saab muuta pildi või selle osa väljanägemist (nt heledust, kontrasti, tekstuuri, tooni) ja lisada eriefekte

pilt, mis moodustub erinevatest fotodest või nende osadest uue terviku loomisel

ühenduslüli kasutaja ja arvutiprogrammi vahel, enamasti menüüpõhine süsteem, kus kasutaja saab menüüdest toiminguid valida

slaidiesitlus, millele on lisatud muusika või loetud peale tekst

esinemine teise inimesena, kasutades ilma loata tema nime, pilti, isikukoodi, pangakaarti või veebikontot

veebilehtede anonüümne sirvimisrežiim, mis ei salvesta kasutaja sirvimisajalugu

veebikeskkond, mis võimaldab kasutajatel samal ajal suhelda

veebikeskkonna kasutaja andmeid ja eelistusi sisaldav leht, sh tema nimi, kasutajatunnus, parool, pilt, õigused ja süsteemi kasutamise seaded (nt teavituste saatmisest loobumine)…

hierarhiliselt korrastatud kaustade ja alamkaustade süsteem arvutis, andmekandjal või pilves

kiri, mille sisus juhendatakse saajaid kirja pärast läbilugemist seda teistele edasi saatma (nt suure õnne leidmiseks või abipalvena)

pilt, mis on tehtud arvuti või muu digiseadme ekraanil kuvatavast sisust (nt kasutaja juhendamiseks või tarkvaratõrke dokumenteerimiseks). Ekraanipildi tegemiseks piisab tavaliselt teatud klahvikombinatsiooni vajutamisest (nt MS Windowsi puhul klahvid „Alt“ + „PrtSc“).

kasutaja loodud veebiaadresside kogumik…

e-kirjale lisatud teksti-, pildi- vm fail

turvameede, mis nõuab kasutajalt sisselogimisel enese identimist vähemalt kahel sõltumatul viisil (nt salasõna ja mobiilile saadetud koodi abil)

mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele loodud tarkvara

inimene, kes juhib ja korraldab vestlust jututoas, foorumis või videokonverentsil

info esitamine mitme meedialiigi kaudu korraga (nt kombineerides teksti, pilti, heli ja videot)

erinevaid tarkvararakendusi, ekraani ja andureid sisaldav kaasaskantav elektrooniline seade, mis ühendub teiste nutiseadmete, arvutite ja veebikeskkondadega traadita sidevõrgu kaudu (nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitor, e-luger)

arvuti või nutiseadme riistvara, rakendustarkvara, välisseadmete (nt printeri) ja võrguühenduste toimimist toetav baastarkvara (nt arvutitel Windows, Linux, Mac OS X, nutitelefonides Android, IOS)

veebiteenus, mille abil saab internetist infot otsida (nt Google, Bing, DuckDuckGo)

märksõna, mis sisestatakse infootsinguks otsimootorisse

kasutaja tegevuse tulemusel digikeskkonnas olevad andmed, mis on kogutud ilma tema teadmata

ekraanipildi vähim kahemõõtmeline element (ruuduke), millel on teatud värvus ja heledus

veebiteenusena pakutav salvestusruum, et säilitada ja varundada kasutaja andmeid virtuaalses serveris (ehk pilves). Andmetele pääseb kasutaja ligi suvalisel ajal ja kohas traadita andmesidevõrgu kaudu.

traadita andmeside vahendusel kasutatavad veebiteenused, näiteks e-post, fotoalbum, ühismeedia ja suhtlusplatvormid

ebaseaduslikult omandatud tarkvara

võõra teose või selle osade avaldamine ilma originaalile viitamata

ühe veebiteenuse sisu (nt Youtube’i videot) teise veebilehe sees näitama. Tehniliselt on pookimiseks vaja kopeerida üks koodijupp sisuteenusest oma veebilehe HTMLi lähtekoodi sisse.

intelligentne seade, mis on võimeline sisseprogrammeeritud juhiste abil iseseisvalt teatud ülesandeid lahendama…

ruudukestest koosneva mustrina esitatud maatrikskood, millest nutiseade suudab välja lugeda (ehk dekodeerida) näiteks teksti või veebiaadressi; lihtsustab pikkade veebilinkide jagamist õpilastele…

reklaami või muu sõnumi saatmine e-postiga paljudele adressaatidele, kes seda ei ole soovinud. E-posti tarkvara oskab automaatselt rämpsposti olulisest e-kirjavahetusest välja filtreerida ja eraldi kirjakausta paigutada.

väljaulatuv osa veebilehe ülaservas, millel klõpsamine toob selle veebilehe pealmiseks, kui brauseris on korraga mitu veebilehte avatud. Sakil kuvatakse tavaliselt veebilehe pealkiri.

seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine enamasti mobiiltelefoni vahendusel

arvuti ja nutiseadme rakendused, mis võimaldavad kasutajal luua digitaalseid materjale ehk digisisu (nt veebilehti, ajaveebi postitusi, digitaalseid pilte ja videoid)

märksõnade visuaalne esitusviis, milles sagedamini esinenud sõnad kuvatakse suurema fondiga. Teatud veebiteenuste abil on lihtne automaatselt sõnapilve luua…

turvatarkvara, mis jälgib, kaitseb ja reguleerib liiklust arvutivõrgus, et tagada andmete turvalisus ja privaatsus

inimest, veebilehte, postitust või artiklit võtmesõna või sildi abil teatud kategooria alla kuuluvaks märkima, näiteks lisades ajaveebi postitusele õppeaine sildi „matemaatika“

rakendus, mis paigaldatakse arvutisse ja mida saab üldjuhul kasutada ka ilma internetiühenduseta (nt MS Word). Töölauarakenduse vastand on brauseri kaudu kasutatavad veebirakendused, mis toimivad üksnes internetiühendusega.

kasutaja (sageli varjunime all) loodud lisakonto veebiplatvormil, näiteks kui soovitakse hoida ühismeedias eraldi töö- ja erasuhtlust

veebikasutajate probleemidega tegelev politseiametnik, kelle põhiülesanded on interneti teel esitatud kirjadele vastamine ning nii laste kui ka täiskasvanute koolitamine internetiturvalisuse teemal

arvuti või nutiseadme rakendus, mis võimaldab veebilehti vaadata (nt Google Chrome, Safari, Mozilla Firefox)

serveritarkvara, mida saab kasutada üksnes veebibrauseri kaudu

videosilla vahendusel toimuv koosolek inimestega, kes asuvad kahes või enamas asukohas

laste jaoks loodud lihtne programmeerimiskeel (nt Scratch, Blockly, Snap!), milles programmikäsud koostatakse visuaalsete plokkide ühendamise abil, mitte tekstina

meediasisu (nt video) ülekandmine interneti vahendusel, mis võib toimuda nii reaalajas (nt jalgpallimatši ülekanne) kui ka kasutajale sobival ajal (nt raadiosaate järelkuulamine)

tegelikkust matkiv või fantaasiamaailma kujutav arvutiimitatsioon, mis võimaldab kasutajal VR prillide jm digivahendite abil näha, kuulda ja tajuda midagi, mida tegelikult tema ümber ei eksisteeri

ligipääs traadita andmesidevõrgule

petukiri, millega püütakse ohvrilt välja petta isiklikke või salajasi andmeid, näiteks kasutajanime, parooli, pangakonto või krediitkaardi numbrit

õppekorralduse dokumenteerimise (tunnikavad, puudumised, kodutööd, hinded) ning kooli ja kodu vahelise ametliku suhtluse haldamiseks loodud veebiteenus, näiteks eKool, Stuudium

sisuloomeprotsess, milles osaleb suur hulk inimesi, eelkõige veebikogukond