Sõnastik
Ei leidnud sobivat sõna? Sinu tagasiside on meile oluline. Tee oma ettepanek või täiendus!
ajatelg
sündmuste ajalise järjestuse graafiline esitus…
ajaveeb / veebipäevik / blogi
regulaarselt uute postitustega täienev veebileht, kus postitused on tagurpidi ajalises järjekorras – esimesena ilmub alati viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp. Lugejatel on võimalik postitusi kommenteerida, vanemad postitused kogutakse arhiivi…
algoritm
probleemi lahendamiseks vajalik juhiste hulk, mida mehaaniliselt (st. ilma loovust rakendamata) järgides on võimalik jõuda soovitud tulemuseni…
andmeanalüütika
(suur)andmete automatiseeritud töötlemine ja visualiseerimine, aitamaks ka ilma programmeerimis- või statistikahariduseta inimestel langetada tõenduspõhiseid otsuseid
andmebaas
struktureeritud andmekogum, mida üldjuhul säilitatakse ja hallatakse arvutis
andmed
inimesele ja/või masinale loetaval kujul esitatud karakteristikud teatud nähtuste, isikute, objektide või protsesside kohta, mis on üldjuhul kogutud vaatluse teel (nt andurite abil) ja mis võivad olla kas arvulised, tekstilised, graafilised vm struktureeritud kujul…
andmekaeve
arvutiteaduse interdistsiplinaarne alamvaldkond, milles arendatud meetodeid ja vahendeid kasutatakse suurtest andmehulkadest varjatud mustrite leidmiseks ja modelleerimiseks
andmekandja
andmete salvestamise, säilitamise ja taaskasutamise vahend (nt kõvaketas, mälupulk, DVD)
animatsioon
film või video, milles liikumisillusioon on loodud staatiliste piltide kiire vahetamise kaudu…
arvutisõltuvus
kontrollimatu vajadus kasutada arvutit sellises mahus, et sellest ilmajäämine põhjustaks tõsiseid emotsionaalseid, vaimseid ja psühholoogilisi reaktsioone…
arvutiviirus
tarkvarajupp, mis on võimeline end iseseisvalt arvutiprogrammide sisse kopeerima („nakatama“) ning sel moel salaja arvutist arvutisse levima
asjade internet / värkvõrk
osa internetist, mis ühendab omavahel füüsilised nutiseadmed (nt. sõidukid, kodutehnika, turva- ja meediaseadmed), mille kasutamist on võimalik andurite ja ajamite abil automatiseerida
autori isiklikud õigused / moraalsed õigused (kõnekeeles)
see osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori vaimset ja moraalset suhet oma loominguga ning annab kogumis autorile aluse kontrollida oma teose kasutamist ja avaldamist…
autori varalised õigused
see osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori varalist suhet oma loominguga. Sellised õigused on näiteks reprodutseerimine, veebis kättesaadavaks tegemine, teose kohandamine, kogumikes kajastamine (vaata ka autoriõiguse seaduse §13)…
autoriõigus
autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõigused tekivad autori loodud kirjandus-, kunsti- või teadusteosele selle loomise hetkest automaatselt. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused, mis…
autoriõiguse põhimõtted
autoriõiguse valdkonda reguleerivates õigusaktides (nt autoriõiguse seaduses) või litsentsitingimustes sätestatud reeglid teose kasutamisõiguste kohta…
avaandmed
avalikult kättesaadavaks ja arvuti poolt automaatselt kasutatavaks muudetud andmekogumid
avatud sisulitsents
teose autori või autoriõiguste omaja antud luba kindlaksmääramata isikute ringile, et teostada mõnda autori isiklikku või varalist õigust (nt õigus kohandada, kopeerida ja levitada teost), arvestaded seatud piiranguid (nt ärilise kasutuse või muutmise keeld)…
delikaatne digisisu
selline digisisu, mis sisaldab eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmeid), turva- või ärisaladusi
digikeskkond
digikeskkond on info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis…
digilahendused
digilahendused on erinevad tarkvaralised lahendused, veebirakendused, mobiiliäpid
digipädevus / digioskused
suutlikkus lahendada oma (õppe)töös digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil
digipädevusmudel
digipädevuse komponente kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel (nt. ISTE NETS, DigComp, DigCompEdu)…
digiseade
digitaalne seade, näiteks mobiiltelefon, sülearvuti, tahvelarvuti, lauaarvuti, e-luger, mängukonsool, televiisor, VR-seade, robootikaseade
digisisu
digikeskkonnas (veebis, nutiseadmes või arvutis) avaldatud tekstid, pildid, videod, skeemid, esitlused, õppematerjalid, mängud, sõnumid, blogipostitused, multimeediateosed, programmikood jm
digitaalne heaolu
digitehnoloogiate kasutamine viisil, mis säästab või toetab kasutaja heaolu, vaimset ja füüsilist tervist
digitaalne identiteet
isiku reaalse identiteedi peegeldus internetis või interneti tarbeks kujundatud kuvand endast…
digitaalne jalajälg
jälg, mille inimene jätab veebis, näiteks üleslaetud fotod, tekstid, foorumipostitused, mida saab seostada selle inimesega…
digitaalne kirjaoskus / digikirjaoskus
vt digipädevus
digitaalne õpimapp / e-portfoolio
õppija koostatud kogum e-materjale oma õpingute kohta, mille abil ta reflekteerib või tõendab oma õpikogemust, teadmisi ja oskusi…
digitaristu
digitaalne riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õppijate ja õpetajate süle- ja tahvelarvutid, koht- ja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad…
digiteenus / e-teenus
digilahendus, mis aitab kasutajal (inimesel või teisel digiteenusel) mingit tegevust paremini, kiiremini või tulemuslikumalt lahendada (mõnel juhul ka automatiseerida), näiteks digitaalne parkimisteenus, hotelli broneerimisteenus, veebi kasutusstatistika seireteenus
digitehnoloogia
tark- ja riistvara, mille abil luuakse, salvestatakse, edastatakse, esitletakse ja rakendatakse andmeid ja infot digitaalsel kujul, näiteks arvutid, võrguseadmed, infosüsteemid, nutirakendused, digiteenused
digiturvalisus / digiohutus
isiku heaolu, privaatteabe ja varade kaitstus digitaalses võrgukeskkonnas…
digiõpe
digivahendite abil tõhustatud õppimise viis mistahes õppevormis…
digiõppevara
õppematerjalid, mis on avaldatud digitaalsel kujul (veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel), näiteks e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid
droon
mehitamata õhu-, vee- või muu sõiduk, mida juhitakse eemalt traadita võrguühenduse abil (võib olla ka programmeeritud isejuhtivaks)
emoji
väike pilt, mille abil väljendatakse digisuhtluses oma emotsioone, suhtumist või muud tagasisidet
emotikon
emotsiooni väljendav kirjamärkidest moodustatud sümbol, näiteks e-postis 🙂
ergonoomika
teaduse ja tehnika haru, mis keskendub töökeskkonna ja -vahendite kujundamisele, et parandada töö tõhusust ja turvalisust
faili atribuudid
tunnused, mille abil saab faile otsida ja järjestada, näiteks failinimi, failitüüp (pildi- või tekstifail), maht, asukoht andmekandjal, loomise kuupäev
failiformaat / failivorming
standard, millest lähtudes andmed failis struktureeritakse, et neid teises arvutis kasutada saaks; näiteks MS Wordi abil saab avada ainult teatud kindlas vormingus tekstifaile (.doc, .docx) ja mitte heli- või pildifaile (.mp3, .wav, .png, .jpg)
faililaiend
failinimele järgnev liide, mis tähistab failivormingut ja näitab, mis tüüpi failiga on tegu (teksti-, pildi- või helifail, nt .doc, .pdf, .jpg, .mp3, .wav)
foorum
asünkroonse (mitte samaaegse) suhtluse tarvis kasutatav veebikeskkond, kus arutelu on tihti piiritletud kindla teemaga ja esitatud lõimedena
fotofilter
pilditöötlustarkvara funktsionaalsus, mille abil saab muuta pildi või selle osa väljanägemist (nt heledust, kontrasti, tekstuuri, tooni) ja lisada eriefekte
fotokollaaž
pilt, mis moodustub erinevatest fotodest või nende osadest uue terviku loomisel
graafiline kasutajaliides
ühenduslüli kasutaja ja arvutiprogrammi vahel, enamasti menüüpõhine süsteem, kus kasutaja saab menüüdest toiminguid valida
hajaõpe / paindõpe /hübriidõpe
kontaktõppe korraldamise üks viise, kus korraga (st samal ajal) on osa õppijaid füüsilises ja osa virtuaalses ruumis
haridustehnoloogia
eesmärgipärane digitehnoloogia rakendamine õpetamise ja õppimise tingimuste loomiseks. Sünonüümina on kasutusel ka digipedagoogika.
helindatud esitlus
slaidiesitlus, millele on lisatud muusika või loetud peale tekst
identiteedivargus
esinemine teise inimesena, kasutades ilma loata tema nime, pilti, isikukoodi, pangakaarti või veebikontot
infootsing
teabe hankimine erinevatest infoallikatest ja -kanalitest
informatsioon
tõlgendatud andmed, mis on kellelegi vajalikud ja kasutatavad
inkognitorežiim
veebilehtede anonüümne sirvimisrežiim, mis ei salvesta kasutaja sirvimisajalugu
intellektuaalomand
õiguste kogum, mis tekib inimese vaimse tegevuse tulemitele.
Õigused jagunevad kolmeks:
1. tööstusomandiks (nt kaubamärk, patent)
2. autoriõiguseks
3. autoriõigusega kaasnevateks õigusteks (nt esitajate ja fonogrammitootjate õigused)…
isikuandmed
kõiki andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad tema füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid omadusi, suhteid ning kuuluvust…
jututuba
veebikeskkond, mis võimaldab kasutajatel samal ajal suhelda
kasutajaprofiil
veebikeskkonna kasutaja andmeid ja eelistusi sisaldav leht, sh tema nimi, kasutajatunnus, parool, pilt, õigused ja süsteemi kasutamise seaded (nt teavituste saatmisest loobumine)…
kaugõpe / distantsõpe
õppevorm, kus õppijad ja õpetajad on füüsiliselt üksteisest eraldatud
kaustapuu
hierarhiliselt korrastatud kaustade ja alamkaustade süsteem arvutis, andmekandjal või pilves
kettkiri / ahelkiri
kiri, mille sisus juhendatakse saajaid kirja pärast läbilugemist seda teistele edasi saatma (nt suure õnne leidmiseks või abipalvena)
kontaktõpe
samas füüsilises või virtuaalses õppekeskkonnas toimuv õppetöö, milles osalevad korraga (st samal ajal) nii õppija kui ka õpetaja, õppejõud või koolitaja…
kuvatõmmis / ekraanipilt
pilt, mis on tehtud arvuti või muu digiseadme ekraanil kuvatavast sisust (nt kasutaja juhendamiseks või tarkvaratõrke dokumenteerimiseks). Ekraanipildi tegemiseks piisab tavaliselt teatud klahvikombinatsiooni vajutamisest (nt MS Windowsi puhul klahvid „Alt“ + „PrtSc“).
küberkiusamine
tahtlik ja korduvat kahju tekitav käitumine elektrooniliste seadmete vahendusel…
liitreaalsus
eriliste prillide või nutiseadme ekraani abil ümbritsevale reaalsusele lisatud audiovisuaalne, tekstiline, arvuline vm virtuaalne andmekiht
lingikogu
kasutaja loodud veebiaadresside kogumik…
litsents
autori või autoriõiguste omaja antud luba litsentsi saajale , et teostada autoriõigus. Litsentsi tingimustes määratakse kindlaks, millised autoriõigused ning millistel tingimustel kasutusse antakse…
lähiõpe
õppevorm, kus õpe toimub ühises füüsilises ruumis…
manus
e-kirjale lisatud teksti-, pildi- vm fail
mitmeastmeline autentimine
turvameede, mis nõuab kasutajalt sisselogimisel enese identimist vähemalt kahel sõltumatul viisil (nt salasõna ja mobiilile saadetud koodi abil)
mobiilirakendus
mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele loodud tarkvara
moderaator / arutelujuht
inimene, kes juhib ja korraldab vestlust jututoas, foorumis või videokonverentsil
multimeedium
info esitamine mitme meedialiigi kaudu korraga (nt kombineerides teksti, pilti, heli ja videot)
mängustamine
mängu elementide, sh mängumehhaanika rakendamine organisatsiooni töökorralduse, õppimise vm mittemängulises kontekstis
nutiseade
erinevaid tarkvararakendusi, ekraani ja andureid sisaldav kaasaskantav elektrooniline seade, mis ühendub teiste nutiseadmete, arvutite ja veebikeskkondadega traadita sidevõrgu kaudu (nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitor, e-luger)
operatsioonisüsteem
arvuti või nutiseadme riistvara, rakendustarkvara, välisseadmete (nt printeri) ja võrguühenduste toimimist toetav baastarkvara (nt arvutitel Windows, Linux, Mac OS X, nutitelefonides Android, IOS)
otsimootor
veebiteenus, mille abil saab internetist infot otsida (nt Google, Bing, DuckDuckGo)
otsisõna
märksõna, mis sisestatakse infootsinguks otsimootorisse
paindlik õpitee
paindlik õpitee on õppijakeskne kirjeldus õppeprotsessi kavast, mis arvestab õppija erinevaid huve, vajadusi, võimeid, individuaalseid eelistusi. Õpiteed võib kavandada ja kombineerida nii formaal-, mitteformaal- kui ka informaalhariduse kontekstis.
personaalne õpirada
ühe õppija isiklik digitaalne jalajälg, mis jääb temast digitaalsesse õpikeskkonda õpitegevuste sooritamise tulemusel ja mis on sisendiks õpianalüütikale
personaliseeritud e. adaptiivne õpe
õppijakeskne õpetamise viis, kus õpitegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid ja -strateegiad on sageli ka õppija enda valitud, vajadusel õpetajapoolsel juhendamisel
piksel / pildielement
ekraanipildi vähim kahemõõtmeline element (ruuduke), millel on teatud värvus ja heledus
pilvehoidla
veebiteenusena pakutav salvestusruum, et säilitada ja varundada kasutaja andmeid virtuaalses serveris (ehk pilves). Andmetele pääseb kasutaja ligi suvalisel ajal ja kohas traadita andmesidevõrgu kaudu.
pilveteenused
traadita andmeside vahendusel kasutatavad veebiteenused, näiteks e-post, fotoalbum, ühismeedia ja suhtlusplatvormid
piraattarkvara
ebaseaduslikult omandatud tarkvara
plagiaat / loomevargus
võõra teose või selle osade avaldamine ilma originaalile viitamata
pookima / vistutama
ühe veebiteenuse sisu (nt Youtube’i videot) teise veebilehe sees näitama. Tehniliselt on pookimiseks vaja kopeerida üks koodijupp sisuteenusest oma veebilehe HTMLi lähtekoodi sisse.
privaatsus
isiku või rühma vabadus end teistest soovitud ulatuses isoleerida teistest ennast või anda enda kohta valikulist teavet…
programmeerimine
programmikoodi koostamine, testimine ja parandamine
programmikood
arvutiprogrammi käsud teksti või visuaalsel kujul (sh tarkvara lähtekood)
põimõpe
õppevorm, kus osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena
pädevus
inimese tõendatud suutlikkus rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja muid isikuomadusi (nt motivatsioon, hoiakud, püsivus) ülesannete lahendamiseks tööl või muus elulises olukorras…
raalmõtlemine
inimese võimekus lahendada probleeme arvutiteadlastele omasel moel, kasutades masinloetaval kujul abstraktsioone, ülesande osadeks jaotamist, algoritme, lahenduse hindamist, üldistamist
refleksioon
oma kogemuse kirjeldamine, analüüsimine, hindamine ja seoste loomine ning järelduste tegemine, et kavandada edasisi tegevusi…
robot
intelligentne seade, mis on võimeline sisseprogrammeeritud juhiste abil iseseisvalt teatud ülesandeid lahendama…
ruutkood / QR-kood
ruudukestest koosneva mustrina esitatud maatrikskood, millest nutiseade suudab välja lugeda (ehk dekodeerida) näiteks teksti või veebiaadressi; lihtsustab pikkade veebilinkide jagamist õpilastele…
rämpspost
reklaami või muu sõnumi saatmine e-postiga paljudele adressaatidele, kes seda ei ole soovinud. E-posti tarkvara oskab automaatselt rämpsposti olulisest e-kirjavahetusest välja filtreerida ja eraldi kirjakausta paigutada.
sakk
väljaulatuv osa veebilehe ülaservas, millel klõpsamine toob selle veebilehe pealmiseks, kui brauseris on korraga mitu veebilehte avatud. Sakil kuvatakse tavaliselt veebilehe pealkiri.
sekstimine
seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine enamasti mobiiltelefoni vahendusel
sisuloomevahendid
arvuti ja nutiseadme rakendused, mis võimaldavad kasutajal luua digitaalseid materjale ehk digisisu (nt veebilehti, ajaveebi postitusi, digitaalseid pilte ja videoid)
soovitussüsteem
digiteenus, mis kasutaja profileerimise ja mudeldamise põhjal soovitab talle näiteks sujuvama sõidumarsruudi, jõukohase õpiülesande, sobiva dieedi, uue lemmikraamatu, huvidele vastava valikkursuse vmt
sotsiaalmeedia / ühismeedia
digiteenus, mille abil kasutajad loovad ja jagavad teistega sõnumeid, pilte, veebilinke ja videoid
suunamudija
digimeedias suure mõjujõu saavutanud arvamusliider
suurandmed
hiigelsuured, ebajärjekindlalt struktureeritud ja isetekkelised andmekogumid, mis võimaldavad keerukat andmeanalüüsi spetsiaalse arvutitarkvara abil. Näiteks temperatuuriandurite näidud, sotsiaalmeedia postitused ja nende vaatamisstatistika
sõnapilv
märksõnade visuaalne esitusviis, milles sagedamini esinenud sõnad kuvatakse suurema fondiga. Teatud veebiteenuste abil on lihtne automaatselt sõnapilve luua…
süvavõltsing / süvatüng
tehisintellekti abil loodud, aga realistlikuna näiv võltssisu (visuaal, audio, video), mille eesmärgiks on petmine või meelelahutus
teemaviit
#-märgist ja märksõna(de)st koosnev viide, mis ühendab sama teema kohta käivaid sõnumeid sotsiaalmeedias
tehisintellekt
arvutisüsteemi võime jäljendada loomulikku intellekti ja täita funktsioone, mida seostatakse inimmõistusega, näiteks võimega arutleda, analüüsida, koostada ja võtta kokku tekste
tulemüür
turvatarkvara, mis jälgib, kaitseb ja reguleerib liiklust arvutivõrgus, et tagada andmete turvalisus ja privaatsus
turvameede
riski ettenägev ja kahandav abinõu (nt nutiseadme ekraanilukustus salasõnaga)…
täägima / märgendama
inimest, veebilehte, postitust või artiklit võtmesõna või sildi abil teatud kategooria alla kuuluvaks märkima, näiteks lisades ajaveebi postitusele õppeaine sildi „matemaatika“
töölauarakendus
rakendus, mis paigaldatakse arvutisse ja mida saab üldjuhul kasutada ka ilma internetiühenduseta (nt MS Word). Töölauarakenduse vastand on brauseri kaudu kasutatavad veebirakendused, mis toimivad üksnes internetiühendusega.
vabavara
tasuta tarkvara, enamasti kasutamise kitsendusteta (nt võimaldab kopeerimist, levitamist ja muutmist)…
varikonto
kasutaja (sageli varjunime all) loodud lisakonto veebiplatvormil, näiteks kui soovitakse hoida ühismeedias eraldi töö- ja erasuhtlust
veebikonstaabel
veebikasutajate probleemidega tegelev politseiametnik, kelle põhiülesanded on interneti teel esitatud kirjadele vastamine ning nii laste kui ka täiskasvanute koolitamine internetiturvalisuse teemal
veebilehitseja / brauser
arvuti või nutiseadme rakendus, mis võimaldab veebilehti vaadata (nt Google Chrome, Safari, Mozilla Firefox)
veebirakendus
serveritarkvara, mida saab kasutada üksnes veebibrauseri kaudu
veebiõpe
õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult veebipõhise kaugõppena
videoblogi
video vormis ajaveeb
videokonverents
videosilla vahendusel toimuv koosolek inimestega, kes asuvad kahes või enamas asukohas
virtuaalreaalsus
simuleeritud 3-mõõtmeline keskkond, mis on loodud erineva riist- ja tarkvara abil ning kus saame näha, kuulda või tajuda midagi, mida reaalsuses ei eksisteeri. Kõige sagedamini simuleeritakse nähtavat ja kuuldavat, kuid üha rohkem luuakse keskkondi, kuhu on kaasatud ka kompimis-, haistmis- või tasakaalumeel.
visuaalne programmeerimiskeel
laste jaoks loodud lihtne programmeerimiskeel (nt Scratch, Blockly, Snap!), milles programmikäsud koostatakse visuaalsete plokkide ühendamise abil, mitte tekstina
voogedastus / striimimine
meediasisu (nt video) ülekandmine interneti vahendusel, mis võib toimuda nii reaalajas (nt jalgpallimatši ülekanne) kui ka kasutajale sobival ajal (nt raadiosaate järelkuulamine)
VR-tehnoloogia
tegelikkust matkiv või fantaasiamaailma kujutav arvutiimitatsioon, mis võimaldab kasutajal VR prillide jm digivahendite abil näha, kuulda ja tajuda midagi, mida tegelikult tema ümber ei eksisteeri
wifi pääsupunkt / mobiilne pääsupunkt / kuumkoht
ligipääs traadita andmesidevõrgule
õngitsuskiri
petukiri, millega püütakse ohvrilt välja petta isiklikke või salajasi andmeid, näiteks kasutajanime, parooli, pangakonto või krediitkaardi numbrit
õpianalüütika
andmeanalüütika rakendused hariduse kontekstis, mis keskenduvad digitaalses õpikeskkonnas õpitegevuste kohta andmete kogumisele, analüüsimisele ja visualiseerimisele, et aidata õppijal ja õpetajal õppimist paremini mõista, personaliseerida ja tagasisidestada
õpihaldussüsteem
veebipõhine serveritarkvara, mis on loodud spetsiaalselt õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks…
õppeinfosüsteem
õppekorralduse dokumenteerimise (tunnikavad, puudumised, kodutööd, hinded) ning kooli ja kodu vahelise ametliku suhtluse haldamiseks loodud veebiteenus, näiteks eKool, Stuudium
õppeviis / õppemeetod
didaktiline lähenemismoodus, metoodika, tehnika või võte, mille abil õpetaja või õppejõud mitmekesistab tunnis, seminaril või koolituspäeva jooksul õppetöö korraldust
õppevorm
õppekava, kursuse või õppeaine korraldamise tüüp…
õppijamudel
matemaatiline andmemudel, mis sisaldab masinloetaval kujul talletatud andmeid õppija teadmiste, oskuste, soorituste, huvide, eelistuste, eesmärkide, ülesannete, hoiakute, õpikeskkonna ja muude õppimisega seotud aspektide kohta
ühine teadmusloome
koostööprotsess, mille käigus luuakse või muudetakse avalikult kättesaadavat teadmust digikeskkonnas taaskasutatavate kognitiivsete artefaktide (nt tekstidokumendid, veebilehed, Vikipeedia artiklid) kujul, mis sünnivad ühisel eesmärgil toimunud arutelude, ajurünnakute ja projektide tulemusena…
ühisloome
sisuloomeprotsess, milles osaleb suur hulk inimesi, eelkõige veebikogukond
2024. aastal toetati sõnastiku uuendamist ESF+ meetmest “Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv”.
