Inimesele ja/või masinale loetaval kujul esitatud karakteristikud teatud nähtuste, isikute, objektide või protsesside kohta, mis on üldjuhul kogutud vaatluse teel (nt andurite abil) ja mis võivad olla kas arvulised, tekstilised, graafilised vm struktureeritud kujul.

See osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori vaimset ja moraalset suhet oma loominguga ning annab kogumis autorile aluse kontrollida oma teose kasutamist ja avaldamist. Isiklikud õigused on autori isikuga lahutamatult seotud ning seadus välistab nende üleantavuse…

See osa autorile kuuluvatest õigustest, mis väljendab autori varalist suhet oma loominguga. Sellised õigused on näiteks reprodutseerimine, veebis kättesaadavaks tegemine, teose kohandamine, kogumikes kajastamine (vaata ka autoriõiguse seaduse §13)…

Autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõigused tekivad autori loodud kirjandus-, kunsti- või teadusteosele selle loomise hetkest automaatselt. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused, mis määravad kindlaks autori õiguse lubada või keelata oma teose kasutamist ning kasutamise tingimused…

autoriõiguse valdkonda reguleerivates õigusaktides (nt autoriõiguse seaduses) või litsentsitingimustes sätestatud reeglid teose kasutamisõiguste kohta…

Teose autori või autoriõiguste omaja antud luba kindlaksmääramata isikute ringile, et teostada mõnda autori isiklikku või varalist õigust (nt õigus kohandada, kopeerida ja levitada teost), arvestaded seatud piiranguid (nt ärilise kasutuse või muutmise keeld)…

Digikeskkond on info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis.

Suutlikkus lahendada oma (õppe)töös digirikastatud keskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil.

Digipädevuse komponente kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel (nt. ISTE NETS, DigComp, DigCompEdu). Mõni digipädevusmudel (nt ISTE CNETS) võib sisaldada ka hindamismudelit, mis kirjeldab pädevuse sooritustasemeid (3-8 taset) ja võimaldab hinnata/võrrelda inimeste digipädevust ühtsel skaalal…

Digitaalne seade, näiteks mobiiltelefon, sülearvuti, tahvelarvuti, lauaarvuti, e-luger, mängukonsool, televiisor, VR-seade.

Digikeskkonnas (veebis, nutiseadmes või arvutis) avaldatud tekstid, pildid, videod, skeemid, esitlused, õppematerjalid, mängud, sõnumid, blogipostitused, multimeediateosed, programmikood jm.

Digitaalne riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õppijate ja õpetajate süle- ja tahvelarvutid, koht- ja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad.

Tark- ja riistvara, mille abil luuakse, salvestatakse, edastatakse, esitletakse ja rakendatakse andmeid ja infot digitaalsel kujul, näiteks arvutid, võrguseadmed, infosüsteemid, nutirakendused, digiseadmed, digiteenused.

Isiku heaolu, privaatteabe ja varade kaitstus digitaalses võrgukeskkonnas.

Õiguste kogum, mis tekib inimese vaimse tegevuse tulemitele.
Õigused jagunevad kolmeks:
1. tööstusomandiks (nt kaubamärk, patent)
2. autoriõiguseks
3. autoriõigusega kaasnevateks õigusteks (nt esitajate ja fonogrammitootjate õigused).

Kõiki andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad tema füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid omadusi, suhteid ning kuuluvust.

Autori või autoriõiguste omaja antud luba litsentsi saajale , et teostada autoriõigus. Litsentsi tingimustes määratakse kindlaks, millised autoriõigused ning millistel tingimustel kasutusse antakse…

Isiku või rühma vabadus end teistest soovitud ulatuses isoleerida teistest ennast või anda enda kohta valikulist teavet.

Inimese tõendatud suutlikkus rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja muid isikuomadusi (nt motivatsioon, hoiakud, püsivus) ülesannete lahendamiseks tööl või muus elulises olukorras.