Digitaristu ja digiturvalisus

Hea ja kaasaegne digitaristu toetab õpilast, õpetajat ja teisi kooli töötajaid. Selleks peab olema tagatud võimalus kasutada nii kooli kui isiklikke digiseadmeid, ülikiiret internetiühendust, pilvelahendusi ja andmeservereid. Lisaks pakutakse õpilasele, õpetajale ja töötajale selle kõige kasutamisel tuge ja juhiseid. Digitaristu all mõistetaksegi nii riist- kui tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemiga. Digitaristut peab olema omakorda võimalik kasutada turvaliselt. Digiturvalisuse all tuleb käsitleda eelkõige inimese heaolu, privaatse teabe ja varade kaitsmist digitaalses võrgukeskkonnas.Kooli digiarengu kaardistamise ja edasise tegevuse planeerimise üks osa on digitaristu ja digiturvalisuse analüüs. Selle tarvis on loodud hulk erinevaid juhiseid ja materjale, mis annavad hea raamistiku digitaristu analüüsi ja arendamise tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt võiks analüüsi aluseks juurde võtta ka kooli digiküpsuse mudeli.

Küsimused ja fookused

Digitaristu ja digiturvalisuse analüüs peab vastama kolmele põhiküsimusele. Need kolm põhiküsimust omakorda keskenduvad neljale erinevale fookusele.
  1. Kes kasutab?
  2. Milleks kasutab?
  3. Kes vastutab kasutamise turvalisuse eest?

  • kooli üldised/kooliülesed vajadused;
  • õpilase vajadused;
  • õpetaja vajadused;
  • lapsevanema vajadused.

Digitaristu analüüsi näidis

Alljärgnevalt on toodud teemade kaupa küsimused, millele tuleb analüüsi käigus vastust otsida.
  • Millistest osadest koosneb kooli võrk?
    Kas kogu kool on kaetud Wifi-võrguga?
  • Milleks kasutatakse kooli sisevõrku? (nt dokumendid, kooli koduleht, kuidas see on kaitstud)
  • Kuidas on võrk kaitstud? (nt tulemüür, paroolid, eraldi Wifi-võrk kooli töötajatele, õpilastele, külalistele jne)
  • Kui palju on koolis digiseadmeid?
  • Kui vanad seadmed on?
  • Millised seadmed on õpilaste kasutuses, millised õpetajate kasutuses?
  • Kas on olemas piisav hulk lisaseadmeid (veebikaamerad, kõlarid, mikrofonid, dokumendikaamerad jne)
  • Milleks seadmeid kasutatakse?
  • Milliseid seadmeid oleks juurde vaja?
  • Milline on õpetajate vajadus digivaldkonna koolituste järgi?
  • Kuidas viiakse läbi sisekoolitusi?
    Kuidas saab õpetaja või õpilane abi tehniliste probleemide korral?
  • Kas tugi kasutajale on kohapeal?
  • Kas kool kasutab G Suite’i/Microsofti vm e-posti ning pilveteenust?
  • Millist tarkvara kasutatakse?
  • Milliseid e-teenuseid kool kasutab?
  • Milliseid keskkondi kasutatakse õppetööks?
  • Kuidas hallatakse kooli kodulehte ja sinna pandud infot?
  • Kuidas on paika pandud reeglid andmete töötlemiseks?
  • Kas kooli võrk on turvaline?
  • Kas koolis on läbi mõeldud, milliseid veebikeskkondi ja miks kasutatakse?
  • Kas õpetajad on teadlikud turvalisuse probleemidest ja võimalikest lahendustest?
  • Kuidas kasutatakse kooli sotsiaalmeediat?
  • Kas koolis on digiarengukava?
  • Kas kooli õppekava sisaldab õpilaste digipädevuse arendamiseks vajalikke tegevusi?
  • Kas koolis on õpetajal, haridustehnoloogil, IT-juhil jt täpselt teada, mis on nende roll?
  • Kuidas toimub koolis taristu, nii riist- kui tarkvara uuendamine?

Digitaristu analüüsi juhib ja viib läbi üldjuhul IT juht koostöös haridustehnoloogiga, vastutab koolijuht. Vajadusel kaastakse digitehnoloogiat rohkem rakendavad õpetajad.

Kooliüleselt on vaja kokku leppida, milliseid veebiteenuseid õppetöös kasutatakse ning neid valides tuleb arvestada veebiturvalisuse ning GDPRi nõuetega. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) kohaselt on koolil kohustus määrata andmekaitse spetsialist ja pidada ülevaadet isikuandmete töötlemise toimingutest. Lisaks tuleb teavitada kasutajaid (st õpilasi, õpetajaid ja töötajaid) sellest, kuidas neid puudutavaid isikuandmeid töödeldakse. Õpilase andmete töötlemiseks peab olema küsitud tema vanema nõusolek. GDPR-i rakendamise kohta saab täpsemalt lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehelt, samuti on olemas koolile erinevad abimaterjalid.

Koolid peavad informeerima oma õpilasi ja nende vanemaid sellest, milliseid digiõppe keskkondi nad oma õppetöös kasutavad, nimetades kasutatava keskkonna nime, kasutamise eesmärgi, kes keskkonna õige kasutamise eest vastutab ja millisel moel kustutatakse keskkonnas olevad õppija andmed. Nimekirja koostades analüüsitakse läbi ka kooli vajadused ja hakatakse seda uuendama vähemalt kord aastas. Lisaks andmete turvalisusele, tuleb kindlasti mõelda ka sellele, kui turvaline on kooli võrk – kas nt Wifi on kaitstud parooliga või mitte.

Õpetaja töökoht klassis

Distantsõpe on seadnud uued nõuded õpetaja töökohale – see peab võimaldama õppetööd läbi viia nii klassiruumis kui ka veebis. Nii on eriti oluliseks saanud head sisendvahendid, nt dokumendikaamera või graafikalaud.

Õpilase töökoht kodus

Õpilasele on õppimiseks vaja erinevaid asju. Läbimõeldud kodune töökoht teeb õppimise kergemaks.

Korduma kippuvad küsimused andmekaitse kohta koolis

Küsimused ja vastused on koostatud Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse korraldatud veebiseminaril “GDPR ja andmekaitse koolis” Ingrid Maadvere ja Diana Veskimägi jagatud teabe põhjal.

Jah, sest tegu on teabega, mida avalikustatakse ürituse edendamiseks ja juurde peaks lisama, et tegu on reklaamiga, kuigi kooli puhul enamasti pahaks ei panda, kui see on tegemata jäänud.

Vilistlaste nimekirjade avaldamine haridusasutuse veebilehel on lubatud ilma eelneva nõusolekuta, va kui tegu on erivajadustega lastega. Kui vilistlane seda nõuab, tuleb tema nimi siiski nimekirjast eemaldada. Kooli kodukorras võib ära märkida, et kooli kodulehel avaldatakse vilistlaste nimekirjad, medalistid, ausportlased.

Arvestada tuleb:

  • isikuandmete kaitse üldmäärusega. Fotode ja salvestiste jagamisel avalikus ruumis (nt sotsiaalmeedia, kooli keskkond, ajakirjandus jne) peab olema luba. Alaealise puhul peab andma nõusoleku lapsevanem. Nõusolek peab olema taasesitamist võimaldavas vormis ja loa võib alati tagasi võtta.
  • autoriõigustega. Leppige kokku pildi autoriga, et need avaldatakse Creative Commonsi litsentsiga, sel juhul saab kool neid ka hiljem kasutada.

Ei, nõusolekut küsides tuleb välja tuua, kuidas ja kus pilte ja videoid avaldatakse. Privaatses ruumis, nt tunnis pildistamisel, kehtestab kool oma reeglid ja vajalik on vanema nõusolek. Piisab lapse ühe vanema nõusolekust ja nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta. Avalikus ruumis, nt aktus, pildistamisest tuleb osalejaid eelnevalt eraldi teavitama, et toimub pildistamine ja filmimine. Neile, kes soovivad pildile jäämisest loobuda, peab jääma see võimalus (nt eraldi saali osa, mida ei pildistata). Vanemal on õigus kooli üritust pildistada või filmida, aga ta ei tohi seda jagada oma pereringist väljaspool.

Meedias avaldamise korral peab loa küsima meediaväljaanne ise või kohalduvad kooli territooriumi nõuded.

Salvestust kodulehele panna ei tohi, sest see on levitamine ehk üldsusele kättesaadavaks tegemine. Kui küsida luba autorilt või tema pärijatelt ja nemad lubavad ning on paika pannud jagamise tingimused, siis tohib. Ka võib avaldada sellise salvestuse kooli siseveebis, kuhu ligipääs on vaid kooli õpilastel ja töötajatel.

Alaealise andmete töötlemiseks annab nõusoleku tema vanem ja see kehtib tema täisealiseks saamiseni (18 aastat). Infoühiskonna teenuste (veebikeskkonnad, äpid, jne) kasutamise ja kontode loomise üle otsustab ja annab nõusoleku õpilane, kes on vähemalt 14 aastat vana. Piir võib erinevates keskkondades olla erinev, seega tuleb jälgida ka keskkonna enda kehtestatud reegleid ja kasutuslubasid.

Ükskõik, mida on vaja teha seoses õpilase andmetega (nimekirjad, kaardistatakse andmeid, õpilaste tööd jne) ja see, kuidas neid salvestatakse, jagatakse, avaldatakse jne, kas veebis või mujal, ongi andmete töötlemine. Õpilase isikuandmed on andmed, mille alusel võib teda otseselt või kaudselt tuvastada ja kehtivad GDPRi reeglid andmete töötlemisel . Õpilase andmeid tohib töödelda vaid turvalises ja kontrollitud keskkonnas (nt ametlik kooli e-post, õppeinfosüsteem jne). Andmeid ei tohi töödelda isikliku nt Google’i kontoga. Ka ei tohi õpilaste töid koguda kontrollimata keskkondades (nt mitmesugused välksõnumilahendused, Tik-Tokis jne). Andmete kogumisel kehtib minimaalsuse printsiip, st koguda tuleb võimalikult vähe ja ainult seda, mida on tõepoolest vaja.

Kõikide andmete töötlemiseks peab olema põhjendatud vajadus. Kui andmeid on vaja, et täita „Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest“ tulenevaid ülesandeid, siis ei ole vaja luba küsida. Kõige muu jaoks peab olema luba. Kolmandatele osapooltele andmeid avaldada ilma nõusolekuta ei tohi (nt võistlustele registreerimine, veebikeskkondadesse registreerumine jne).

Kui töö on esitatud ja hinnatud, tuleb töö õpilasele tagastada või kustutada. Kõik õpilaste nimekirjad kustutakse kohe, kui neid enam vaja pole. Kui on soovi tööd säilitada hilisemaks, peab selleks olema õpilase või alaealise puhul tema vanema nõusolek. Õpilaste töid ei tohi jagada isiklikul sotsiaalmeedia kanalil ja blogis.

Kool valib välja, kaardistab ja kontrollib keskkonnad, mida koolis õppetööks kasutatakse. Üldiseks õppetöö korraldamiseks (e-kool, Stuudium, kooli e-post) vajalikud keskkonnad vanema luba ei vaja. Kõik virtuaalsed keskkonnad, mis on väljaspool üldist õppetöö korraldamist (ka nt Opiq, Nutisport jne) eeldavad vanema nõusolekut. Eelistada tuleks keskkondi, kus isikuandmete töötlemist ei toimu või mis koguvad andmeid minimaalselt.

Ilma loata võib salvestada tunde, kus õpilased ei osale (nt loengu eelsalvestus ilma õppijateta). Kui on vajalik salvestamine, tuleb vanematega kokku leppida, kuidas salvestatakse, kus salvestus avaldatakse ning kui kaua on salvestus vaatamiseks kättesaadav. Kui kõik on nõus, võib salvestada klassisiseseks järelvaatamiseks ja kui õppetöö eesmärk on täidetud, tuleb salvestus kustutada. Kui ühe õpilase vanem ei ole salvestamisega nõus, siis salvestada ei tohi.

Õpetajal on vaja näha õpilast, et teda õpetada ja selles veendumiseks võib nõuda veebikaamera sisselülitamist. Videotunnis võivad ligipääsu saada vaid määratud isikud ja õpetajal peab olema võimalik veenduda, et kõrvalisi isikuid, sh vanemaid, tunnis ei osale ilma eelneva kokkuleppeta. Kool kehtestab videotunni reeglid ja kui seal on nõue kirjas, siis on kaamera nõudmine ka õpilastelt põhjendatud. Kui õpilasel puudub kodus internet või veebikaamera, siis peab koolipidaja tagama tehnilised vahendid tunnis osalemiseks.

Reeglid paneb paika praktikaleping. Kui seda ei ole, siis on vaja luba. Kui külaline tuleb lihtsalt õpilastele rääkima ja temaga andmeid ei jagata, siis pole luba vaja. Kui külaline ja/või vaatleja tahab salvestada, on vaja luba.

Soovitused

  1. ….

Digitaalne tööriistakast

Tekst, tekst…