Digipädevus

Digipädevus (ingl digital competence) on suutlikkus lahendada õppetöös ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil (allikas: Digitehnoloogia sõnastik, 2021). Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on üheks üldpädevuseks digipädevus, mis on määratletud kui suutlikkus:

  • leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
  • osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
  • kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
  • olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
  • järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Digipädevus on seega oluline üldpädevus, mida iga õpetaja peab lõimima oma aine- ja/või töökavasse.

Kas oled mõelnud järgmisele?

Igas koolis on erinevad kokkulepped. Mõnes koolis arendatakse digipädevust arvutiõpetuse või informaatikatundides ja mõnes koolis on digipädevus lõimitud aineõpetusse. Üldjoontes tähendab see seda, et on tehtud plaan ja sõlmitud ühised kokkulepped selle kohta, kes oma aines milliseid digioskusi täpsemalt arendab – see aitab vältida olukorda, kus õpetajad hindavad õpilaste digipädevust näiteks vaid referaatide ja slaidiesitluste koostamise kaudu, kuid ülejäänud digioskused jäävad unarusse. Uuri, milline on süsteem sinu koolis.

Kui valisid mõne valdkonna, siis pane kirja ka selle alampädevused ja hindamiskriteeriumid:

  • info- ja andmekirjaoskus,
  • suhtlus ja koostöö digikeskkonnas,
  • digisisu loomine,
  • digiturvalisus,
  • probleemilahendus.

 

Haridus- ja Noorteameti digipädevuse rakkerühm on välja töötanud õppija digipädevusmudeli ja hindamiskriteeriumid*, mille abil saad oma tegevusi analüüsida. 

Tunni planeerimine algab eesmärkide seadmisest. Kui arendad digipädevust, siis lisa see ka tunni eesmärkidesse. Rõhk peaks olema mõtestatud ja eesmärgipärasel tehnoloogia kasutamisel õppimistingimuste loomiseks. Pea meeles, et tehnoloogia ei ole eesmärk omaette, vaid see toetab püstitatud eesmärgi saavutamist. Seega mõtle läbi, kas ja kuidas aitab valitud digilahenduse või -tehnoloogia rakendamine parandada õppijate õpioskusi ja ainealaseid teadmisi.

Tihti antakse tagasisidet või hinnatakse tunnis vaid ainealaseid pädevusi, kuid mõtle läbi ka see, kuidas hinnata digipädevuse saavutamist. Siin võivad abiks olla eneserefleksiooni küsimused** või hindamismudelid, mis sisaldavad täpsemaid mõõdikuid (hindepallid või sõnalised tasemed) loetletud kriteeriumide hindamiseks. Hindamismudelid aitavad õppijal mõista, millist tööd või sooritust temalt oodatakse.

Mõtle läbi, mida on vaja tunni andmiseks ja kas need seadmed on klassis olemas. Vajaduse korral broneeri seadmed endale või õppijatele. Igas koolis on seadmete laenutamiseks oma süsteem. Mõtle ka sellele, kas seade sobib planeeritud tegevusteks ja kas vajad ka internetiühendust. Kui ülesanne jääb kodus lõpetada, siis peab õppijal olema võimalus seda teha ka koolis, kui tal kodus seadmeid ei ole. Praktilisi töid võiks pigem järgmises tunnis jätkata ja sel juhul mõtle läbi, kuhu pooleliolevad tööd salvestada.

Programmide ja digikeskkondade puhul on oluline teada, kas need on õpilaste jaoks uued või juba tuttavad ning kas need eeldavad konto loomist või mitte. Uute rakenduste korral arvesta, et aega kulub rohkem ja vaja on juhendeid. Programme valides arvesta isikuandmete kaitse üldmäärust (vt sammast „Autoriõigus ja isikuandmete kaitse üldmäärus“). Hea tava näeb ette, et koolis on vajadused läbi arutatud ning koostatud on nimekiri programmidest ja digikeskkondadest, mida on turvaline kasutada.

*Õppija digipädevusmudeli ja hindamiskriteeriumid leiad siit: Hindamiskriteeriumid – Digipädevus (digipadevus.ee). Soovi korral laadi alla Exceli versioon materjaliga töötamiseks.
**Enesehindamise küsimustik õppijatele

Lõpetuseks

Nii nagu kõik muud pädevused, vajab ka digipädevus sihipärast arendamist. Selleks ongi ühtsete aluste kehtestamiseks loodud õppija digipädevusmudel. Peale ühtsete aluste on iga digilahenduse korral oluline läbi mõelda selle kasutamise selge vajadus ja eesmärk, mis toetab õpetatava aine sisu. Digitehnoloogiat saab ideaalselt ära kasutada ennastjuhtiva õppija kujundamisel ning see annab ka head tööriistad õpianalüütikaks, mis võimaldab õppijate ja õppimisega seotud andmete kogumist, analüüsimist ja esitlemist, et mõista ja optimeerida õppimist ja õpikeskkondi. Oleks vale neid võimalusi mitte kasutada.