Üleminekuga kaugõppele (distantsõppele) 2020. aasta kevadel leidis kinnitust asjaolu, et digitehnoloogia kasutamine oli koolides juhuslik ja planeerimata. Läbi mõtlemist vajasid digiõppe koordineerimine ja juhtimine, lisaks jäi puudulikuks suhtlemine erinevate osapoolte vahel: juhtkond ja õpetajad, õpetaja ja õpetaja, kool ja lapsevanem (Luik 2021).
Haridus- ja teadusministeerium on koostanud üldhariduskoolidele nimekirja kohustuslikest õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest dokumentidest. Lisaks neile on nüüd oluline panna paika kas mõnes olemasolevas või eraldi koostatud dokumendis õppeprotsessi korraldamine digiajastul.
Ühiselt koostatud ja vastuvõetud dokumendid toetavad õpetajat, annavad ülevaate lapsevanemale ja õpilasele sellest, milliseid digitehnoloogiaid ja miks kasutatakse ning kuidas toimub õppeprotsessis digipädevuse arendamine. Koolisisesed kokkulepped ja juhtkonna toetus on väga oluline edutegur digiõppe rakendamisel. Haridustehnoloogiline tugi ja õpetajate omavaheline koostöö aitab oluliselt kaasa õppeprotsessi kavandamisel, hästi toimivate parimate praktikate kasutuselevõtmisel ja digiturvalisuse tagamisel.
Digitehnoloogia kasutamine peab toetama õpieesmärke, mitte vastupidi. Oluline on koolis ühiselt koos õpetajatega otsustada ja kokku leppida, millised digikeskkonnad sobivad näiteks suhtlemiseks, õpetamiseks, testide tegemiseks jne. Valikul tuleb arvestada isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja küberturvalisusega seotud probleemidega.
Digiõpet reguleeriva dokumendi või dokumentide koostamise aluseks tuleb võtta eelkõige põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad (punkt 8) ja kooli arengukava.