Digiõppe planeerimine koolis

Üleminekuga kaugõppele (distantsõppele) 2020. aasta kevadel leidis kinnitust asjaolu, et digitehnoloogia kasutamine oli koolides juhuslik ja planeerimata. Läbi mõtlemist vajasid digiõppe koordineerimine ja juhtimine, lisaks jäi puudulikuks suhtlemine erinevate osapoolte vahel: juhtkond ja õpetajad, õpetaja ja õpetaja, kool ja lapsevanem (Luik 2021).

Haridus- ja teadusministeerium on koostanud üldhariduskoolidele nimekirja kohustuslikest õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest dokumentidest. Lisaks neile on nüüd oluline panna paika kas mõnes olemasolevas või eraldi koostatud dokumendis õppeprotsessi korraldamine digiajastul.

Ühiselt koostatud ja vastuvõetud dokumendid toetavad õpetajat, annavad ülevaate lapsevanemale ja õpilasele sellest, milliseid digitehnoloogiaid ja miks kasutatakse ning kuidas toimub õppeprotsessis digipädevuse arendamine. Koolisisesed kokkulepped ja juhtkonna toetus on väga oluline edutegur digiõppe rakendamisel. Haridustehnoloogiline tugi ja õpetajate omavaheline koostöö aitab oluliselt kaasa õppeprotsessi kavandamisel, hästi toimivate parimate praktikate kasutuselevõtmisel ja digiturvalisuse tagamisel.

Digitehnoloogia kasutamine peab toetama õpieesmärke, mitte vastupidi. Oluline on koolis ühiselt koos õpetajatega otsustada ja kokku leppida, millised digikeskkonnad sobivad näiteks suhtlemiseks, õpetamiseks, testide tegemiseks jne.  Valikul tuleb arvestada isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja küberturvalisusega seotud probleemidega.

Digiõpet reguleeriva dokumendi või dokumentide koostamise aluseks tuleb võtta eelkõige põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad (punkt 8) ja kooli arengukava.

Digipädevus riiklikus õppekavas

Digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.
  • leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
  • osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
  • kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
  • olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
  • järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Õpilaste digipädevuse arendamine toimub tihti iga õpetaja enda võimekusest ja eelistustest lähtuvalt, kuid nii ei moodusta see ühtset tervikut. Kooli ühine digiõppe tegevuskava annab strateegilised suunised kogu kooli meeskonnaga digipädevuse arendamiseks.

Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused dokumendi koostamiseks.

Digiõppe tegevuskava

  • Lühiülevaade digipädevusest
  • Digipädevuse ja digitehnoloogiaga seotud terminoloogia
  • Olulised allikad, mis on aluseks ja toetavad tegevuskavas püstitatud eesmärke ja kavandatud arendustegevusi
  • Haridustehnoloogi ülesanded ja roll koolis
  • Hetkeolukord, vajaduste kaardistus ja SWOT analüüs
  • Arendustegevused ja eesmärgid digipädevuse arendamiseks 
  • Kasutatavad õpikeskkonnad ja praktilised näited

Digiajastu on toonud kasutusele palju uusi mõisteid ja termineid ning muutnud ka olemasolevate tähendust. Koolides ja õpetajate hulgas kasutatakse neid veel erinevalt. Endiselt on kasutusel näiteks „IKT“ ja „e-õpe“, COVID-19 eriolukorras võeti kasutusele võõrsõnadest moodustatud terminid, nagu näiteks “distantsõpe” ja “hübriidõpe”, millele on olemas eestikeelsed ametlikud terminid “kaugõpe” ja “hajaõpe või paindõpe”. Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse digipädevuse valdkonna lehelt leiab digiõppe ja digitehnoloogiaga seotud sõnastiku, milles on toodud kõige värskem terminoloogia. Uued soovitatud mõisted ja terminid vajavad igas koolis mõtestamist ja laialdasemat kasutuselevõttu.

Tähelepanu

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõistet sõnastikus enam ei esine. Mõisted „info“, „kommunikatsioon“ ja „tehnoloogia“ on digipädevuse alammõisted, mis esinevad digipädevuse alamkategooriates.

Näited olulistest allikatest

Haridustehnoloogia valdkond ja haridustehnoloogi roll koolis vajab põhjalikumat tuvustamist kooliperele. Arusaamine ameti olulisusest ja vajalikkusest annab igale õpetajale teadmise ja võimalusi tema tuge igapäevaselt kasutada.
Eesti Haridustehnoloogide Liidu veebilehelt leiab infot selle kohta, kes on haridustehnoloog ja millist tööd ta koolis teeb (ametijuhendi näidis).

Kasutatavad õpikeskkondade kohta on oluline koostada pidevalt täienev tabel (soovitav on alustada digitugevate õpetajate kogemuste näitel) koos praktiliste näidetega, mida ja kuidas saab kasutada. Selline koondtabel annab õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele ülevaate ning saab reguleerida keskkondade paljusust ja ühtlustada nende kasutamist koolis.

Tabelisse on soovitav lisada

  • keskkonna nimi;
  • kasutamise eesmärk ja võimalused erinevates kooliastmetes ning klassides koos konkreetsete tegevuste ja näidetega;
  • kes kasutamise eest vastutab;
  • turvalisus, ohud, õpilastete andmed (kuidas ja kes tagab);
  • jne

Soovitused

  1. Digiõppe tegevuskava on tervele koolile üks ja ühine.
  2. Digiõppe tegevuskava on pidevalt muutuv. Soovitus on seda korrigeerida ja täiendada üks või kaks korda aastas.
  3. Digiõppe tegevuskava koostamine ja täiendamine toimub ühiselt: kaasatud on juhtkond ja kõik õpetajad.
  4. Digiajastu mõisted ja terminid tuleb ühiselt mõtestada ja kõikides dokumentides ühtlustada.
  5. Digipädevuste arendamine toimub pidevalt – igas kooliastmes, aines ja teistes õppetegevustes, nagu õppekäigud, muuseumide külastused jne. Arengut toetavad kõik õpetajad ja kooli tehnoloogilised võimalused, k.a õppijate isiklikud seadmed.
  6. Haridustehnoloog on koolis digipädevuse arendamise võtmeisik ja digiõppe tegevuskava „hingehoidja”.

Digitaalne tööriistakast

Digiõppe tegevuskava, s.h tehnoloogiliste vahendite ja praktiliste näidete tabeli vormistamiseks on soovitatav kasutada ühisdokumenti (Google, Microsoft vm).

Tagasi
Edasi