Õppijate ettevalmistamine digitehnoloogiaga seotud eluks seab suure väljakutse Eesti õpetajaile, kel tuleb koos teiste riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega arendada ainetundidesse lõimitult ka õppijate digipädevust. 

Digipädevuse arendamise eesmärgiks on rakendada õppimisel ja õpetamisel nüüdisaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada inimeste digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Ometi selgus TALISe uuringust (The Teaching and Learning International Survey), et ainult alla kolmandiku (29,7%) õpetajatest tunneb, et on õpetamisel piisavalt digipädevad.

Õpetajad vajavad heal tasemel digipädevust, et kasutada parimal viisil ära digitehnoloogiate võimalusi kvaliteetse ja nüüdisaegse hariduse tagamisel. Eesti õpetajate digipädevuse arendamise vajadus on sõnastatud Eesti Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kus üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks on õppijakeskne ja tulevikku vaatav õpe, mille keskmes on nii õppimist kui ka õpetamist toetav nutikas õppevara ja -metoodika.

Õpetajate digipädevus on üks oluline teema ka õpetaja ja kutseõpetaja uuendatud kutsestandardis, kus on esitataud nõue hinnata ja arendada oma digipädevust haridusvaldkonnas tunnustatud digipädevusmudeli järgi. Samuti on digipedagoogika (haridustehnoloogia) lisatud ühe valikpädevusena kõikidesse (kutse)õpetajate standarditesse. Lisapädevusega (kutse)õpetajad toetavad teisi õpetajaid ning on oma koolis digitehnoloogia targa rakendamise eestvedajad. 

Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa riikide ekspertidega andnud välja rahvusvahelise haridustöötaja digipädevuse raamistiku DigCompEDU (2017), mille toel on koostatud ka õpetajate digipädevusmudel.

Õpetaja digipädevusmudelis kirjeldatakse mistahes ainevaldkonna õpetajale vajalikke baasoskusi ja see on loodud Eesti õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele haridustöötajatele testimiseks, enesehindamiseks jne.  Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel õpetajate digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb kuuest pädevusvaldkonnast ja kahekümne kahest alampädevusest. 

Mudelist lähtuvalt on loodud enesehindamise küsimustik, mida on katsetatud 120 õpetajaga. Mudeli juurde kuulub sõnastik kasutatud terminite määratlustega.

Õpetajate digipädevusmudeli koostas Hariduse Infotehnoloogia SA (alates 1.8.2020 Haridus- ja Noorteamet) juhitud ekspertgrupp koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga.