Ettevõtlikkus

Ettevõtlikkus on elukestva õppe võtmepädevus, mis hõlmab oskust ideid tegudeks muuta, algatusvõimet, probleemilahendusoskust, koostöövalmidust, loovust ja vastutuse võtmist. Ettevõtlikkuspädevus on komplekt hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad inimesel algatada, planeerida ja ellu viia ideid ning lahendusi nii isiklikus, sotsiaalses kui ka tööelus; see hõlmab loovust, vastutust, probleemide lahendamist, koostöö- ja enesejuhtimisoskusi ning valmisolekut riskide ja muutustega toime tulla. See ei tähenda ainult ettevõtte loomist, vaid ka väärtuse loomist ühiskonnas, töös ja igapäevaelus.

Käesolev peatükk annab aineõpetajatele juhised, kuidas toetada õpilaste ettevõtlikkuspädevuse arengut, lõimides seda erinevate ainete õppeprotsessi, sh digikeskkonnas.

Õppimiseks soodsa meeleolu ning turvalise ja kõikide osapoolte vaimset tervist toetava õpikeskkonna loomiseks mõtle järgmistele küsimustele: mida teen õpetaja ja õpilase vahelise usaldusliku suhte loomiseks? Missuguseid võtteid ja meetodeid kasutan klassi tõhusaks haldamiseks? Kuidas reageerin kordarikkuvale käitumisele? Kas ja kuidas reageerin kiusamisolukordadele? 

Ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtluspädevuse eristamine

Ettevõtlikkuspädevus ja ettevõtluspädevus on seotud, kuid eristatavad mõisted. Koolis tähendab see praktikas, et ettevõtlikkus toetab laiaulatuslikke õpitegevusi (sotsiaalsed projektid, uurimistööd, kogukonnatööd), samas kui ettevõtlusõpe annab konkreetsed tööriistad ja hindamiskriteeriumid äriliste ideede realiseerimiseks.

Teoreetiline alus

Ettevõtlikkuspädevus jaguneb neljaks valdkonnaks, mis on aluseks õppeprotsessi planeerimisel (põhineb „Edu ja Tegu” raamdokumendil):

Enesejuhtimine
  • Metatunnetus
  • Arenguuskumused
  • Autonoomne motivatsioon
  • Emotsioonide reguleerimine
Lahenduste leidmine
  • Loovus
  • Probleemilahendus
  • Planeerimine
  • Eetilisus ja jätkusuutlikkus
Sotsiaalsed oskused
  • Algatusvõime
  • Suhtlus- ja koostööoskused
Organiseerimine
  • Keskkonna mõistmine
  • Ärivõimaluste avastamine
  • Finantskirjaoskus

 

Praktikas tähendab see, et ettevõtlikkus toetab laiaulatuslikke õpitegevusi (sotsiaalsed projektid, uurimistööd, kogukonnatööd), samas kui ettevõtlusõpe annab konkreetsed tööriistad ja hindamiskriteeriumid äriliste ideede realiseerimiseks.

Need valdkonnad arenevad vastavalt õpilaste vanusele ja haridustasemele, alustades enesejuhtimisest algklassides kuni äriideede elluviimiseni gümnaasiumis või kutseõppes.

Pedagoogiliselt on vajadus selge progressioonimudeli järele:

Algklassid (1.–3. klass)
  • Lihtsad valikud (nt istumiskord, mängu reeglid)
  • Algelised rollid
  • Lihtsad kokkulepped
Põhikool (4.–9. klass)
  • Projektide teemade valimine
  • Rollide jaotus
  • Prototüüpimine
  • Konfliktide lahendamine
Gümnaasium (10.–12. klass)
  • Õpilaste juhitud projektid
  • Õppekava kaasloome
  • Keerukad interdistsiplinaarsed lahendused

 

See tagab järkjärgulise ülemineku väiksemast autonoomiast suuremale, vältides olukorda, kus õpetaja jääb ainsaks autoriteediks.

Õpiraam keskendub kuuele pädevusele, mis on eristatavad EntreComp raamistikust:

Algatusvõime
  • Oskus märgata võimalusi ja algatada tegevusi.
Koostöö ja rollid
  • Oskus töötada meeskonnas, jagada rolle, pidada kokkuleppeid ja lahendada konflikte.
Kriitiline mõtlemine
  • Oskus analüüsida informatsiooni ja teha põhjendatud otsuseid.
Teostus ja loovus
  • Oskus prototüüpida, katsetada ja ellu viia lahendusi.
Vastutus ja õppimine vigadest
  • Oskus võtta vastutust ja õppida vigadest.
Sotsiaalne ja kestlik mõju
  • Oskus hinnata oma tegevuse mõju teistele ja keskkonnale.

Thi Nguyen’i teooria (Games: Agency as Art) pakub tugeva aluse, miks mänguline tegevus on ettevõtlikkuspädevuse arendamisel võimas vahend.

Mängud kui agentsuse kunst

Loovad turvalise keskkonna autonoomia katsetamiseks.

Motivatsiooni ümberpööramine

Mängu reeglid sunnivad leidma loovaid lahendusi piiratud ressurssidega.

Agentsuse raamatukogu

Õpilased saavad proovida erinevaid rolle (liider, järgija).

Distants mängus

Ebaõnnestumine on tagasiside agentsusele, mitte isiklikule väärtusele.

See lähenemine vähendab riske, suurendab motivatsiooni ja soodustab refleksiooni.

DEMOKRAATLIKUD MEETODID

Sotsiokraatia põhimõtted klassiruumis

Sotsiokraatia on otsustamismeetod, mis asendab hääletuspõhise otsustamise konsensuslikul lähenemisega. See tähendab, et otsus tehakse, kui keegi ei vasta: “See kahjustab meie eesmärki.”

Sotsiokraatia on otsustamismeetod, kus:

  1. Eesmärk on selge: Kõik mõistavad, mida me tahame saavutada
  2. Otsus tehakse, kui keegi ei vasta: “See kahjustab meie eesmärki”
  3. Igaühel on õigus väljendada muret: Mitte “jah” või “ei”, vaid “kas see töötab?”
  4. Protsess on läbipaistev ja osav: Kõik sammud on nähtavad ja arusaadavad

Sotsiokraatia loob keskkonna, kus iga hääl loeb ja kus õpetaja ei ole ainuotsustaja, vaid protsessi fasiliteerija.

Samm 1: Määratle eesmärk

  • Näide: “Meie eesmärk on, et kõik õpivad ja tunnevad end turvaliselt”

Samm 2: Tee ettepanek

  • Näide: “Ma teen ettepaneku, et me loome raamatukogu nurga”

Samm 3: Küsi vastuväiteid

  • Õpetaja küsib: “Kas keegi näeb, et see kahjustab meie eesmärki?”
  • Õpilased saavad öelda: “Jah, sest…” või “Ei, aga ma arvan…”

Samm 4: Kohanda ettepanekut

  • Kui on vastuväiteid, küsi: “Kuidas me saame seda parandada?”
  • Kohanda ettepanekut koos

Samm 5: Otsus

  • Kui ei ole rohkem vastuväiteid, otsus on tehtud!

Stsenaarium: Klass tahab muuta kodutööde reeglit.

Traditsiooniline lähenemine:

  • Õpetaja otsustab või hääletamine → pool klassi on õnnetu

Sotsiokraatiline lähenemine:

  1. Eesmärk: “Me tahame õppida, aga mitte olla üle koormatud”
  2. Ettepanek: “Teeme kodutööd ainult kolmel päeval nädalas”
  3. Vastuväited:
  • Õpilane A: “See kahjustab meie õppimist matemaatikas, sest me vajame igapäevast harjutamist”
  • Õpilane B: “Ma ei näe vastuväidet”
  1. Kohanda: “Kuidas oleks, kui matemaatikas oleks 4x nädalas, aga teistes ainetes 2x?”
  2. Uus ring: “Kas keegi näeb vastuväidet?”
  3. Otsus: Kui ei ole vastuväiteid → Reegel rakendatakse!

Osaluskultuur ja otsustamistasemed

Demokraatlik osaluse neli taset klassiruumis

Tase

Kirjeldus

Näide

1. Õpetaja otsustab

Turvalisus, õppekava kohustused

“Me peame õppima korrutustabelit”

2. Õpetaja konsulteerib

Küsib arvamust, aga otsustab ise

“Kuidas te sooviksite seda õppida?”

3. Ühine otsustamine

Sotsiokraatia, konsensus

“Millist projekti me teeme?”

4. Õpilased otsustavad

Täielik autonoomia piirides

“Te otsustate oma meeskonna rollid”

Õpetaja ülesanne: Olla läbipaistev, millisel tasemel otsus on. Näide: “Seda otsust me teeme koos 

(tase 3), aga seda pean mina otsustama (tase 1).”

See mudel näitab järkjärgulist üleminekut õpetaja juhitud otsustamiselt õpilaste autonoomiale.

Nädalane klassikoosolek (15-30 min):

Struktuur:

  1. Check-in (5 min): Ringi-küsimus: “Kuidas sul täna läheb?” (iga õpilane vastab lühidalt)
  2. Päevakord (2 min): Mis teemasid me arutame? (Õpilased võivad lisada teemasid “Ettepanekute kasti” kaudu)
  3. Arutelu (15 min): Sotsiokraatlik otsustamine
  4. Kokkuvõte (5 min): Mis me otsustasime? Kes on vastutav?
  5. Check-out (3 min): Ringi-küsimus: “Üks sõna, kuidas sa end tunned?”
  1. Ringi-küsimus (Check-in/Check-out)
  • Kõik räägivad ükshaaval ringis
  • Keegi ei kommenteeri, kuni kõik on rääkinud
  • Sobilik: emotsioonide jagamine, kiire tagasiside

 

  1. Sotsiokraatiline otsustamine
  • (Vt eespool peatükk 5)
  • Sobilik: olulised otsused (reeglid, projektid)

 

  1. Thumb Voting (Pöidla hääletus)
  • Pöial üles: Nõus
  • Pöial külili: Neutraalne, aga ei kahjusta
  • Pöial alla: Vastuväide, sest kahjustab eesmärki
  • Sobilik: kiire tagasiside, konsensuse kontrollimine

 

  1. Fist-to-Five (Viie sõrme hääletus)
  • 0 sõrme: Täielik vastuväide
  • 1-2 sõrme: Kahtlused
  • 3 sõrme: OK, aga mitte entusiastlik
  • 4-5 sõrme: Tugev toetus
  • Sobilik: nüansi mõõtmine

 

  1. Dot Voting (Punktihääletus)
  • Igaüks saab 3 punkti (kleebis või marker)
  • Paneb punktid oma lemmiku(te) peale
  • Sobilik: ideede valimine, prioritiseerimine

Konflikte ei lahendata karistusega, vaid parandamisega (Restorative Justice).

Küsimused konflikti lahendamisel:
  1. Mis juhtus?
  2. Keda see mõjutas?
  3. Mida me vajame, et parandada?
  4. Kuidas me ennetame tulevikus?

See lähenemine õpetab vastutust ja solidaarsust, mitte hirmu. Õpilased õpivad, et vigadest ei karistata, vaid need on osa õppimisest ja agentsuse arendamisest.

  • Näiteid nähtu kirjeldamisest: „Ma näen, et sa mängid pliiatsitega.“, „Sa vestled praegu pinginaabriga.“, „Sa jäid aknast välja vaatama ja töö jäi pooleli.“
  • Näide tunde väljendamisest: „Mulle teeb muret, et omavahel juttu rääkides ei kuule te näidisülesande selgitust.“
  • Näide tegevusjuhiste andmisest: „Vaata mulle otsa ja kuula.“, „Vaata, järg on siin. Jätka oma tööga.“ 

Demokraatlik kool peab olema kaasav. Selleks rakendatakse Universaalse Disaini (UDL) kolme põhimõtet:

Mitu esitusviisi

Teadmised esitatakse erineval kujul (tekst, pilt, video).

Mitu väljendusviisi

Õpilased saavad väljendada oma arusaamist erinevalt (kirjalikult, suuliselt, visuaalselt).

Mitu kaasamise viisi

Õpilased saavad osaleda erinevate rollide ja tegevuste kaudu.

See tagab, et ka HEV ja LAK õpilased saavad aktiivselt osaleda demokraatlikus õpikeskkonnas.

Õpetaja autoriteet võib piirata demokraatlikku osalust. Uuendatud õpiraam lisab mehhanismid, kuidas õpilased saavad vaidlustada süsteemseid koolipoliitikaid:

  • Klassikoosolekud, kus õpilased saavad esitada ettepanekuid ja arutada kooli reegleid
  • Õpilasesinduse kaasamine kooli otsustusprotsessidesse
  • Õpetaja rolli muutmine kontrollijast fasilitaatoriks

See tagab, et demokraatia ei piirdu ainult klassiruumi tasandiga, vaid laieneb ka kooli süsteemsetesse otsustesse.

Mängud pakuvad turvalise keskkonna demokraatlike oskuste harjutamiseks:

Reeglite mäng

Õpilased loovad ja katsetavad klassireegleid mängulises vormis.

Rollivahetus

Iga õpilane proovib erinevaid rolle (liider, järgija, vahendaja).

Agentsuse rotatsioon

Õpilased vahetavad otsustamistasemeid, et kogeda erinevaid osalusvorme.

See seob demokraatliku osaluse agentsuse arendamisega.

  • Näide: „Mind väga häirib, et ma ei saa klassile uut osa rahulikult selgitada ja mind segab, kui sa kõva häälega vahele hõikad. Sa saad kaasa rääkida järgneva paaristöö ajal. Kui see kokkulepe ei kehti, siis palun jää pärast tundi klassi, et saaksime tänast käitumist põhjalikumalt arutada.“  

RAKENDUSLIK METOODIKA

Demokraatlikus koolis muutub õpetaja roll oluliselt. Traditsiooniline õpetaja kontrollib, dikteerib reegleid ja annab lahendusi. Demokraatlik õpetaja aga:

Fasiliteerib

Loob tingimused, kus õpilased saavad ise otsuseid teha.

Loob koos

Reeglid ja kokkulepped sünnivad ühiselt.

Küsib küsimusi

Suunab refleksioonile ja agentsuse teadlikkusele.

Toetab parandamist

Konfliktide lahendamisel ei karista, vaid aitab taastada suhteid.

Tunnikava 1: Klassireeglite kaasloome

Eesmärk: Õpilased loovad klassireeglid sotsiokraatlikult.

Tegevus: Iga õpilane teeb ettepaneku, arutatakse, konsensus saavutatakse.

Agentsuse fookus: Algatusvõime, koostöö, vastutus

 

Tunnikava 2: Kogukondlik miniprojekt sotsiokraatiaga (agentsuse fookus)

Eesmärk: Õpilased lahendavad kooli või kogukonna probleemi, kasutades sotsiokraatlikku otsustamist.

Tegevused:

  • Tund 1: Probleemi valik sotsiokraatiliselt. Analüüs: “Milliseid piiranguid see probleem seab? Need on meie mängureeglid.”

  • Tund 2: Lahenduse valik. Reegel: igaüks proovib uut rolli (agentsuse rotatsioon).

  • Tund 3: Prototüüpimine. Õpetaja fasiliteerib “ebaõnnestumisi”. Check-out: pöidlahääletus lahenduse teostatavuse kohta.

  • Tund 4: Refleksioon ja väärtuse loomine. Individuaalne analüüs: “Mis oli minu mängusisene agentsus (taktika) ja mänguväline agentsus (rollivalik)?”

Agentsuse fookus: Enesejuhtimine, lahenduste leidmine, sotsiaalsed oskused, vastutus ja õppimine vigadest.

 

Tunnikava 3: Nädalane klassikoosolek

Eesmärk: Arutada klassi probleeme ja otsustada ühiselt.

Tegevus: Iga õpilane saab sõna, otsused tehakse konsensusel.

Agentsuse fookus: Demokraatlik osalus, kriitiline mõtlemine, solidaarsus.

A. Agentsuse paindlikkus (vaadeldav käitumine)

Agentsuse rotatsioon

  • Õpilane võtab uue rolli omaks ja kohandab oma tegutsemisviisi

Paindlik ratsionaalsus

  • Loobub ebaefektiivsest strateegiast ja asub uue agentsusega tegutsema pärast tagasilööki

Algatus agentsuse muutmiseks

  • Algatab ise oma rolli või lähenemise muutuse, põhjendades seda projekti eesmärgiga
B. Agentsuse teadlikkus (reflekteeriv väljund)

Agentsuse eristamine

  • Analüüsib seost mängusisese agentsuse (taktika) ja mänguvälise agentsuse (rolli valik) vahel

Ebaõnnestumise distants

  • Kasutab ebaõnnestumist tagasisidena agentsusele, mitte isikliku väärtuse hindamiseks

Agentsuse väärtustamine

  • Väärtustab protsessi kui agentsuse treeningut, eristades seda tulemuse väärtusest
C. Kollektiivne agentsus

Meeskonna refleksioon

  • Rühm analüüsib, kuidas kollektiivne agentsus toimis

Solidaarsus

  • Hinnatakse, kuidas õpilased toetasid üksteist ja lahendasid konflikte

Poliitiline osalus

  • Hinnatakse, kuidas õpilased osalesid kooli või kogukonna otsustes

ETTEVÕTLUSE EETIKA JA KODANIKUKS KASVAMINE

Ettevõtlikkuse õpetamisel on oluline teadvustada ja käsitleda mitmeid kriitilisi aspekte:

Neoliberaalne diskursus

Liigne keskendumine turuloogikale ja hariduse seostamine üksnes tööjõuturuga on problemaatiline.

Individuaalsete probleemide rõhutamine

Vastutus ei tohi nihkuda üksnes üksikisikule, jättes tähelepanuta struktuursed ebavõrdsused (klass, keel, puue, rahvus, sugu).

Kodanikuks kasvamine ilma poliitikata

Rõhk eetilisel individualismil, kuid ei tohi puududa poliitiline dimensioon ja kollektiivne tegutsemine.

Ettevõtlikkuse õpiraam käsitleb neid probleeme, tuues sisse inimõiguste, solidaarsuse ja poliitilise osaluse perspektiivi.

Ettevõtlikkuse arendamine ei saa toimuda ilma inimõiguste ja laste õiguste tunnustamiseta.

  • Õpilased õpivad, et igal inimesel on võrdsed õigused ja võimalused
  • Õppeprotsessis rõhutatakse, et ettevõtlikkus ei tähenda ainult isiklikku edu, vaid ka teiste õiguste austamist
  • Projektides hinnatakse, kuidas lahendused mõjutavad haavatavaid rühmi (HEV, vähemused)

Ettevõtlikkuse eetika peab sisaldama arusaama võimusuhetest.

  • Õpilased analüüsivad, kuidas klass, keel, sugu, puue ja muud tegurid mõjutavad võimalusi tegutseda
  • Kasutatakse kriitilise mõtlemise tööriistu (SWOT, põhjus-tagajärg diagrammid), et näha, kuidas struktuursed tegurid piiravad või avardavad agentsust
  • See aitab vältida olukorda, kus ettevõtlikkus taandub ainult individuaalsele pingutusele

Ettevõtlikkus ei ole ainult individuaalne, vaid ka kollektiivne.

  • Õpilased õpivad, et ühised algatused ja koostöö loovad suuremat väärtust kui individuaalsed saavutused
  • Projektides hinnatakse, kuidas meeskond tegutses solidaarselt ja kuidas lahendused toetasid kogukonda
  • Restorative Justice ja sotsiokraatia loovad keskkonna, kus kollektiivne agentsus saab areneda

Ettevõtlikkuse eetika ei piirdu eetilise individualismiga, vaid sisaldab ka poliitilist dimensiooni.

  • Õpilased osalevad kooli otsustusprotsessides (klassikoosolekud, õpilasesindus)
  • Projektid seotakse kogukonna probleemidega, kus õpilased saavad kogeda poliitilist osalust
  • Õpetaja roll on luua ruum, kus õpilased saavad vaidlustada süsteemseid poliitikaid ja pakkuda alternatiivseid lahendusi

{“type”:”elementor”,”siteurl”:”https://digipadevus.ee/wp-json/”,”elements”:[{“id”:”0a81098″,”elType”:”widget”,”isInner”:false,”isLocked”:false,”settings”:{“title”:”ETTEVÕTLUSE EETIKA JA KODANIKUKS KASVAMINE”,”header_size”:”h4″,”link”:{“url”:””,”is_external”:””,”nofollow”:””,”custom_attributes”:””},”size”:”default”,”align”:””,”align_tablet”:””,”align_mobile”:””,”typography_typography”:””,”typography_font_family”:””,”typography_font_size”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_size_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_size_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_weight”:””,”typography_text_transform”:””,”typography_font_style”:””,”typography_text_decoration”:””,”typography_line_height”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_line_height_tablet”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_line_height_mobile”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing_tablet”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing_mobile”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_type”:””,”text_stroke_text_stroke”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_stroke_color”:”#000″,”text_shadow_text_shadow_type”:””,”text_shadow_text_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”color”:”rgba(0,0,0,0.3)”},”blend_mode”:””,”title_color”:””,”title_hover_color”:””,”title_hover_color_transition_duration”:{“unit”:”s”,”size”:””,”sizes”:[]},”_title”:””,”_margin”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_margin_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_margin_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_element_width”:””,”_element_width_tablet”:””,”_element_width_mobile”:””,”_element_custom_width”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:[]},”_element_custom_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_element_custom_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_grid_column”:””,”_grid_column_tablet”:””,”_grid_column_mobile”:””,”_grid_column_custom”:””,”_grid_column_custom_tablet”:””,”_grid_column_custom_mobile”:””,”_grid_row”:””,”_grid_row_tablet”:””,”_grid_row_mobile”:””,”_grid_row_custom”:””,”_grid_row_custom_tablet”:””,”_grid_row_custom_mobile”:””,”_element_vertical_align”:””,”_element_vertical_align_tablet”:””,”_element_vertical_align_mobile”:””,”_position”:””,”_offset_orientation_h”:”start”,”_offset_x”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_x_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_end”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_x_end_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_end_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_orientation_v”:”start”,”_offset_y”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_y_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_end”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_y_end_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_end_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_z_index”:””,”_z_index_tablet”:””,”_z_index_mobile”:””,”_element_id”:””,”_css_classes”:””,”_element_cache”:””,”motion_fx_motion_fx_scrolling”:””,”motion_fx_translateY_effect”:””,”motion_fx_translateY_direction”:””,”motion_fx_translateY_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_translateY_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_translateX_effect”:””,”motion_fx_translateX_direction”:””,”motion_fx_translateX_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_translateX_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_opacity_effect”:””,”motion_fx_opacity_direction”:”out-in”,”motion_fx_opacity_level”:{“unit”:”px”,”size”:10,”sizes”:[]},”motion_fx_opacity_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_blur_effect”:””,”motion_fx_blur_direction”:”out-in”,”motion_fx_blur_level”:{“unit”:”px”,”size”:7,”sizes”:[]},”motion_fx_blur_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_rotateZ_effect”:””,”motion_fx_rotateZ_direction”:””,”motion_fx_rotateZ_speed”:{“unit”:”px”,”size”:1,”sizes”:[]},”motion_fx_rotateZ_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_scale_effect”:””,”motion_fx_scale_direction”:”out-in”,”motion_fx_scale_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_scale_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_transform_origin_x”:”center”,”motion_fx_transform_origin_y”:”center”,”motion_fx_devices”:[“desktop”,”tablet”,”mobile”],”motion_fx_range”:””,”motion_fx_motion_fx_mouse”:””,”motion_fx_mouseTrack_effect”:””,”motion_fx_mouseTrack_direction”:””,”motion_fx_mouseTrack_speed”:{“unit”:”px”,”size”:1,”sizes”:[]},”motion_fx_tilt_effect”:””,”motion_fx_tilt_direction”:””,”motion_fx_tilt_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”sticky”:””,”sticky_on”:[“desktop”,”tablet”,”mobile”],”sticky_offset”:0,”sticky_offset_tablet”:””,”sticky_offset_mobile”:””,”sticky_effects_offset”:0,”sticky_effects_offset_tablet”:””,”sticky_effects_offset_mobile”:””,”sticky_parent”:””,”_animation”:””,”_animation_tablet”:””,”_animation_mobile”:””,”animation_duration”:””,”_animation_delay”:””,”_transform_rotate_popover”:””,”_transform_rotateZ_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotate_3d”:””,”_transform_rotateX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translate_popover”:””,”_transform_translateX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_popover”:””,”_transform_keep_proportions”:”yes”,”_transform_scale_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skew_popover”:””,”_transform_skewX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_flipX_effect”:””,”_transform_flipY_effect”:””,”_transform_rotate_popover_hover”:””,”_transform_rotateZ_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotate_3d_hover”:””,”_transform_rotateX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translate_popover_hover”:””,”_transform_translateX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_popover_hover”:””,”_transform_keep_proportions_hover”:”yes”,”_transform_scale_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skew_popover_hover”:””,”_transform_skewX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_flipX_effect_hover”:””,”_transform_flipY_effect_hover”:””,”_transform_transition_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”motion_fx_transform_x_anchor_point”:””,”motion_fx_transform_x_anchor_point_tablet”:””,”motion_fx_transform_x_anchor_point_mobile”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point_tablet”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point_mobile”:””,”_background_background”:””,”_background_color”:””,”_background_color_stop”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_color_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_color_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_color_b”:”#f2295b”,”_background_color_b_stop”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_color_b_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_color_b_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_gradient_type”:”linear”,”_background_gradient_angle”:{“unit”:”deg”,”size”:180,”sizes”:[]},”_background_gradient_angle_tablet”:{“unit”:”deg”},”_background_gradient_angle_mobile”:{“unit”:”deg”},”_background_gradient_position”:”center center”,”_background_gradient_position_tablet”:””,”_background_gradient_position_mobile”:””,”_background_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_position”:””,”_background_position_tablet”:””,”_background_position_mobile”:””,”_background_xpos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_xpos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_xpos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_attachment”:””,”_background_repeat”:””,”_background_repeat_tablet”:””,”_background_repeat_mobile”:””,”_background_size”:””,”_background_size_tablet”:””,”_background_size_mobile”:””,”_background_bg_width”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_bg_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_bg_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_video_link”:””,”_background_video_start”:””,”_background_video_end”:””,”_background_play_once”:””,”_background_play_on_mobile”:””,”_background_privacy_mode”:””,”_background_video_fallback”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_slideshow_gallery”:[],”_background_slideshow_loop”:”yes”,”_background_slideshow_slide_duration”:5000,”_background_slideshow_slide_transition”:”fade”,”_background_slideshow_transition_duration”:500,”_background_slideshow_background_size”:””,”_background_slideshow_background_size_tablet”:””,”_background_slideshow_background_size_mobile”:””,”_background_slideshow_background_position”:””,”_background_slideshow_background_position_tablet”:””,”_background_slideshow_background_position_mobile”:””,”_background_slideshow_lazyload”:””,”_background_slideshow_ken_burns”:””,”_background_slideshow_ken_burns_zoom_direction”:”in”,”_background_hover_background”:””,”_background_hover_color”:””,”_background_hover_color_stop”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_color_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_b”:”#f2295b”,”_background_hover_color_b_stop”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_hover_color_b_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_b_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_hover_gradient_type”:”linear”,”_background_hover_gradient_angle”:{“unit”:”deg”,”size”:180,”sizes”:[]},”_background_hover_gradient_angle_tablet”:{“unit”:”deg”},”_background_hover_gradient_angle_mobile”:{“unit”:”deg”},”_background_hover_gradient_position”:”center center”,”_background_hover_gradient_position_tablet”:””,”_background_hover_gradient_position_mobile”:””,”_background_hover_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_position”:””,”_background_hover_position_tablet”:””,”_background_hover_position_mobile”:””,”_background_hover_xpos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_xpos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_xpos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_attachment”:””,”_background_hover_repeat”:””,”_background_hover_repeat_tablet”:””,”_background_hover_repeat_mobile”:””,”_background_hover_size”:””,”_background_hover_size_tablet”:””,”_background_hover_size_mobile”:””,”_background_hover_bg_width”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_hover_bg_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_hover_bg_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_hover_video_link”:””,”_background_hover_video_start”:””,”_background_hover_video_end”:””,”_background_hover_play_once”:””,”_background_hover_play_on_mobile”:””,”_background_hover_privacy_mode”:””,”_background_hover_video_fallback”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_slideshow_gallery”:[],”_background_hover_slideshow_loop”:”yes”,”_background_hover_slideshow_slide_duration”:5000,”_background_hover_slideshow_slide_transition”:”fade”,”_background_hover_slideshow_transition_duration”:500,”_background_hover_slideshow_background_size”:””,”_background_hover_slideshow_background_size_tablet”:””,”_background_hover_slideshow_background_size_mobile”:””,”_background_hover_slideshow_background_position”:””,”_background_hover_slideshow_background_position_tablet”:””,”_background_hover_slideshow_background_position_mobile”:””,”_background_hover_slideshow_lazyload”:””,”_background_hover_slideshow_ken_burns”:””,”_background_hover_slideshow_ken_burns_zoom_direction”:”in”,”_background_hover_transition”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_border_border”:””,”_border_width”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_width_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_width_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_color”:””,”_border_radius”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_box_shadow_box_shadow_type”:””,”_box_shadow_box_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”spread”:0,”color”:”rgba(0,0,0,0.5)”},”_box_shadow_box_shadow_position”:” “,”_border_hover_border”:””,”_border_hover_width”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_width_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_width_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_color”:””,”_border_radius_hover”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_box_shadow_hover_box_shadow_type”:””,”_box_shadow_hover_box_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”spread”:0,”color”:”rgba(0,0,0,0.5)”},”_box_shadow_hover_box_shadow_position”:” “,”_border_hover_transition”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_switch”:””,”_mask_shape”:”circle”,”_mask_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_size”:”contain”,”_mask_size_tablet”:””,”_mask_size_mobile”:””,”_mask_size_scale”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_mask_size_scale_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_size_scale_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position”:”center center”,”_mask_position_tablet”:””,”_mask_position_mobile”:””,”_mask_position_x”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_mask_position_x_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_x_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_y”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_mask_position_y_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_y_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_repeat”:”no-repeat”,”_mask_repeat_tablet”:””,”_mask_repeat_mobile”:””,”hide_desktop”:””,”hide_tablet”:””,”hide_mobile”:””,”_attributes”:””,”custom_css”:””},”defaultEditSettings”:{“defaultEditRoute”:”content”},”elements”:[],”widgetType”:”heading”,”htmlCache”:””,”editSettings”:{“defaultEditRoute”:”content”,”panel”:{“activeTab”:”content”,”activeSection”:”section_title”}}}]}Mängud pakuvad turvalise keskkonna eetiliste ja poliitiliste dilemmade harjutamiseks.

Rollimängud

Õpilased katsetavad erinevaid kodanikurolle (aktivist, otsustaja, vahendaja).

Agentsuse rotatsioon

Õpilased kogevad, kuidas erinevad rollid mõjutavad otsustusprotsessi.

Distants mängus

Ebaõnnestumised poliitilistes simulatsioonides ei kahjusta isiklikku väärtust, vaid annavad tagasisidet agentsusele.

See seob ettevõtluse eetika ja kodanikuks kasvamise mängulise agentsuse arendamisega.

PROGRESSIOONIMUDEL

Vanusepõhine progressioonimudel (1.-12. klass)

Klass

Demokraatliku osaluse tase

Ettevõtlikkuse fookus

1.-3.

Lihtsad valikud (mäng, materjal); klassireeglite kaasloome

Märkamine, algelised rollid, lihtsad kokkulepped

4.-6.

Projekti teemade valimine; rollide valimine; konfliktilahendus

Meeskonnatöö, prototüüpimine, tagasiside

7.-9.

Tundide planeerimise kaasamine; sotsiokraatlikud otsused

Kogukondlikud projektid, eelarve, partnerlus

10.-12.

Õppekava koostöö; õpilastel juhitud projektid

Komplekssed interdistsiplinaarsed lahendused; juhtroll

See progressioonimudel tagab järkjärgulise ülemineku väiksemast autonoomiast suuremale, toetades õpilaste arengut vastavalt nende vanusele ja võimetele.

NÄIDISTABELID JA TÖÖRIISTAKAST

 Pädevused

Pädevus

Kirjeldus

Demokraatlik element

Algatusvõime

Oskus märgata võimalusi, teha ettepanekuid ja algatada tegevusi

Iga õpilane võib teha ettepaneku klassireeglite, projekti või tunni muutmiseks

Koostöö ja rollid

Oskus töötada meeskonnas, jagada rolle, pidada kokkuleppeid ja lahendada konflikte

Konkreetsed skriptid suhtlemiseks

Kriitiline mõtlemine

Oskus analüüsida informatsiooni ja teha põhjendatud otsuseid

Sügavamad analüüsid (SWOT, põhjus-tagajärg diagrammid)

Teostus ja loovus

Oskus prototüüpida, katsetada ja ellu viia lahendusi

Avatud ülesanded, rohkem autonoomiat

Vastutus ja õppimine vigadest

Oskus võtta vastutust ja õppida vigadest

Vigadest ei süüdistata, vaid õpitakse

Sotsiaalne ja kestlik mõju

Oskus hinnata oma tegevuse mõju teistele ja keskkonnale

Süsteemne mõtlemine ja mõju analüüs

 

Otsustamistasemed

Tase

Kirjeldus

Näide

1

Õpetaja otsustab

“Me peame õppima korrutustabelit.”

2

Õpetaja konsulteerib

“Kuidas te sooviksite seda õppida?”

3

Ühine otsustamine

“Millist projekti me teeme?”

4

Õpilased otsustavad

“Te otsustate oma meeskonna rollid.”

Hindamiskriteeriumid (agentsuse fookus)

Kriteerium

Meisterlik tase

Seos agentsusega

Agentsuse rotatsioon

Võtab uue rolli omaks ja kohandab tegutsemisviisi

Agentsuse raamatukogu

Paindlik ratsionaalsus

Loobub ebaefektiivsest strateegiast ja kohandab uue agentsusega

Motivatsiooni ümberpööramine

Algatus agentsuse muutmiseks

Algatab ise rolli/lähenemise muutuse, põhjendades projekti eesmärgiga

Algatusvõime

Agentsuse eristamine

Analüüsib seost mängusisese ja mänguvälise agentsuse vahel

Agentuuri kihid

Ebaõnnestumise distants

Kasutab ebaõnnestumist tagasisidena agentsusele

Distants mängus

Agentsuse väärtustamine

Väärtustab protsessi kui agentsuse treeningut

Püüdmise väärtus

Kollektiivne agentsus

Meeskond analüüsib solidaarsust ja ühist agentsust

Poliitiline osalus

 

KOKKUVÕTE

See ettevõtlikkuspädevuse õpiraam pakub õpetajatele kontseptuaalse ja praktilise tööriista, et kujundada ettevõtlikkuspädevust demokraatliku kooli kontekstis. Dokument ühendab teoreetilise aluse, demokraatlikud meetodid, rakendusliku metoodika ning ettevõtluse eetika ja kodanikuks kasvamise dimensiooni.

Õpiraami põhijäreldused:

  1. Mänguline tegevus ei ole pelgalt meelelahutus, vaid teadlik agentsuse treening, mis loob turvalise keskkonna autonoomia katsetamiseks.
  2. Refleksioon keskendub sellele, kuidas õpilased tegutsesid, mitte ainult sellele, mida nad tegid. See võimaldab õpilastel arendada teadlikkust oma agentsusest.
  3. Hindamine arvestab paindlikkust, teadlikkust ja kollektiivset agentsust, mitte ainult lõpptulemusi.
  4. Demokraatlik kool vajab agentsuse teadlikku arendamist, et õpilased saaksid osaleda aktiivselt ja vastutustundlikult otsustusprotsessides.
  5. Ettevõtlikkuspädevus ei taandu turuloogikale, vaid kujuneb oskuseks luua väärtust ühiskonnas, arendada solidaarsust ja osaleda demokraatlikus kultuuris.
  6. Õpetaja roll muutub kontrollijast fasilitaatoriks, kes loob tingimused õpilaste autonoomia ja vastutuse arendamiseks.
  7. Sotsiokraatia ja taastav õigus pakuvad praktilisi tööriistu demokraatliku kultuuri kujundamiseks klassiruumis.
  8. Vanusepõhine progressioon tagab, et ettevõtlikkuspädevuse arendamine toimub järk-järgult, arvestades õpilaste arengutaset.

Ettevõtlikkuse õpiraam loob tervikliku aluse, kus ettevõtlikkuspädevus ei taandu turuloogikale, vaid kujuneb oskuseks luua väärtust ühiskonnas, arendada solidaarsust ja osaleda demokraatlikus kultuuris.

See dokument toetab õpetajaid praktiliste tööriistade, tunnikavade ja hindamisraamistikega, mis aitavad kujundada kooli, kus iga õpilane saab kogeda agentsust, autonoomiat ja vastutust.

Õpiraam rõhutab, et ettevõtlikkuse arendamine peab olema:

  • Kaasav: tagades kõigi õpilaste, sh HEV ja LAK õpilaste võrdsed võimalused osalemiseks
  • Demokraatlik: võimaldades õpilastel osaleda otsustusprotsessides ja kokkulepete loomisel
  • Eetiline: arvestades inimõigusi, solidaarsust ja struktuurseid ebavõrdsusi
  • Mänguline: pakkudes turvalise keskkonna agentsuse harjutamiseks
  • Reflektiivne: arendades õpilaste teadlikkust oma tegutsemisviisidest ja valikutest
  • Progressiivne: arvestades õpilaste vanust ja arengutaset

Õpiraami peatükk kutsub õpetajaid üles muutma oma rolli ja looma õpikeskkonna, kus õpilased saavad areneda vastutustundlikeks, aktiivseks ja loovaks kodanikeks, kes suudavad luua väärtust nii endale kui ka ühiskonnale.

Käesolev peatükk annab aineõpetajatele juhised, kuidas toetada õpilaste ettevõtlikkuspädevuse arengut, lõimides seda erinevate ainete õppeprotsessi, sh digikeskkonnas.

Õppimiseks soodsa meeleolu ning turvalise ja kõikide osapoolte vaimset tervist toetava õpikeskkonna loomiseks mõtle järgmistele küsimustele: mida teen õpetaja ja õpilase vahelise usaldusliku suhte loomiseks? Missuguseid võtteid ja meetodeid kasutan klassi tõhusaks haldamiseks? Kuidas reageerin kordarikkuvale käitumisele? Kas ja kuidas reageerin kiusamisolukordadele? 

[1] Bacigalupo, M., Kampylis, P., Punie, Y., & Van den Brande, G. (2016). EntreComp: The Entrepreneurship Competence Framework. Publications Office of the European Union. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC101581

[2] Harwood, A. M. (2017). Democratic Education: A Beginning of a New Paradigm. Routledge.

[3] Wilder, H. (2022). Does Sociocracy Support Student Voice? Student Perceptions of a Student Council Using Sociocracy in a Public School. Harvard Educational Review, 92(2), 241–265.

[4] Walmsley, A. (2022). Entrepreneurship education but not as we know it: Reflections on the relationship between Critical Pedagogy and Entrepreneurship Education. Education v Training, 64(3), 376–390.

[5] Kluth, P. (2010). You’re Going to Love This Kid!: Teaching Students with Autism in the Inclusive Classroom. Brookes Publishing.

[6] Ncube, C. N. (2025). Critical digital pedagogy for contemporary transformative entrepreneurship education. Cogent Education, 12(1), 2348951.

Õpiraami peatüki koostaja Urmas Heinaste.