tehisintellekt

arvutisüsteemi võime jäljendada loomulikku intellekti ja täita funktsioone, mida seostatakse inimmõistusega, näiteks võimega arutleda, analüüsida, koostada ja võtta kokku tekste

suurandmed

hiigelsuured, ebajärjekindlalt struktureeritud ja isetekkelised andmekogumid, mis võimaldavad keerukat andmeanalüüsi spetsiaalse arvutitarkvara abil. Näiteks temperatuuriandurite näidud, sotsiaalmeedia postitused ja nende vaatamisstatistika

soovitussüsteem

digiteenus, mis kasutaja profileerimise ja mudeldamise põhjal soovitab talle näiteks sujuvama sõidumarsruudi, jõukohase õpiülesande, sobiva dieedi, uue lemmikraamatu, huvidele vastava valikkursuse vmt

personaliseeritud e. adaptiivne õpe

õppijakeskne õpetamise viis, kus õpitegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid ja -strateegiad on sageli ka õppija enda valitud, vajadusel õpetajapoolsel juhendamisel

mängustamine

mängu elementide, sh mängumehhaanika rakendamine organisatsiooni töökorralduse, õppimise vm mittemängulises kontekstis

virtuaalreaalsus

simuleeritud 3-mõõtmeline keskkond, mis on loodud erineva riist- ja tarkvara abil ning kus saame näha, kuulda või tajuda midagi, mida reaalsuses ei eksisteeri. Kõige sagedamini simuleeritakse nähtavat ja kuuldavat, kuid üha rohkem luuakse keskkondi, kuhu on kaasatud ka kompimis-, haistmis- või tasakaalumeel.

liitreaalsus

eriliste prillide või nutiseadme ekraani abil ümbritsevale reaalsusele lisatud audiovisuaalne, tekstiline, arvuline vm virtuaalne andmekiht

avaandmed

avalikult kättesaadavaks ja arvuti poolt automaatselt kasutatavaks muudetud andmekogumid

asjade internet / värkvõrk

osa internetist, mis ühendab omavahel füüsilised nutiseadmed (nt. sõidukid, kodutehnika, turva- ja meediaseadmed), mille kasutamist on võimalik andurite ja ajamite abil automatiseerida

andmekaeve

arvutiteaduse interdistsiplinaarne alamvaldkond, milles arendatud meetodeid ja vahendeid kasutatakse suurtest andmehulkadest varjatud mustrite leidmiseks ja modelleerimiseks