Digipädevus ja digipädevusmudel
Enne digipädevuse määratlemist on vaja täpsustada, mida mõista üldisemalt “pädevuse” all. Pädevus on inimese tõendatud suutlikkus rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja muid isikuomadusi (nt motivatsioon, hoiakud, püsivus) ülesannete lahendamiseks tööalases või muus elulises kontekstis (The European Qualifications Framework for Lifelong
Learning, 2008).
Pädevust on keeruline mõõta. Näiteks tööl on inimesesoorituse jälgimine eksperdi poolt töömahukas, kallis, subjektiivne, sõltub olukorrast ja on seetõttu tihti ka ebausaldusväärne. Sel põhjusel on mitmetel juhtudel pädevuse vahetu ja tervikliku mõõtmise asemel hinnatud kitsamalt üksikuid pädevuse komponente, mida on lihtsam ja kiirem objektiivselt mõõta (nt
saab teadmisi hinnata testide abil). Selline mõõtmisviis kannatab aga nii sisemise kui ka välise valiidsuse puudumise all, sest teadmiste olemasolu ei garanteeri nende rakendamise võimekust elulistes situatsioonides. Seetõttu tuleks pädevuste hindamisel kombineerida erinevaid meetodeid (testid, enese- ja partnerhindamine, autentne hindamine).
Digipädevus
Digipädevuse mõiste on tekkinud samaaegselt digitehnoloogia arengu ja uue pädevuse vajalikkuse tunnustamisega ühiskonnas. Kuna digitehnoloogia kiire areng loob uusi tegevusi ja vahendeid, siis muutub pidevalt ka sellega seonduvate teadmiste ja oskuste sisu ning digipädevust tuleb alati vaadelda seoses praeguse tehnoloogia ja selle rakendustega. Samuti defineeritakse ja kasutatakse mõistet väga erinevalt ja puudub ühtne või ülemaailmselt aktsepteeritud definitsioon. Asjaolu, et digipädevusel on nii palju ja erinevaid definitsioone, peegeldab selle olulisust. Kõigil neil definitsioonidel on aga ühine see, et termin ei puuduta enam tehnoloogiale juurdepääsu ja selle kasutamist, vaid võimet seda sisukalt ära kasutada – elus, töös ja õppimises (What is a digital competence? 2016).
Digipädevus on suutlikkus lahendada (õppe)töös ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil.
Haridus- ja teadusministeeriumi lehel Digipööre ja Digitaliseerumine on defineeritud digipädevus kui enesekindel, kriitiline ja loov IKT kasutamine töö, õppimise, puhkuse ja ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamiseks. Digipädevuse alla on loetletud IKT baasoskused, teadmised ja hoiakud, mis on igale kodanikule vajalikud selleks, et infoühiskonnas turvaliselt ning konkurentsivõimeliselt tegutseda.“ Selline määratlus annab väga hästi edasi digipädevuse ulatuse, aga jääb õppija ja õpetaja seisukohast väga üldsõnaliseks ning ei anna selget ülevaadet, mida siiski digipädev õppija ja õpetaja peab oskama.
Palju täpsemalt on kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades kirjeldatud üldpädevuste loetelus õppijate digipädevus, mida õpetaja oma ainetundidesse lõimituna peab arendama (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018):
●leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
●osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
● kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
● olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
● järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Digivahendite ja -tehnoloogiatega seotud teadmised ja oskused on loetletud ka alushariduse riiklikus õppekavas erinevate valdkondade all (Alushariduse riiklik õppekava, 2025).
Digipädevusmudel
Euroopa Komisjon on viimastel aastatel võtnud eesmärgiks digipädevuse mõiste konkreetsema määratlemise, seda nii kõigilt kodanikelt eeldatava üldpädevusena (DigComp, 2017) kui ka eraldi õpetajatöö konteksti jaoks kohandatuna (DigCompEdu, 2017). Eestis kehtivad õppijate ja õpetajate digipädevusmudelid on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni uuenenud digipädevusmudeliga, mis on kohandatud Eesti kontekstile ja kuhu on lisatud ka tehisintellekti (TI) kasutamisoskused
Digipädevusmudel on digipädevuse komponente kirjeldav hierarhiline/taksonoomiline või maatriksikujuline mudel
(nt ISTE NETS, DigComp, DigCompEdu).
Mõni digipädevusmudel (nt ISTE CNETS) võib sisaldada ka hindamismudelit, mis kirjeldab pädevuse sooritustasemeid (3-8 taset) ja võimaldab hinnata/võrrelda inimeste digipädevust ühtsel skaalal. Samas DigComp ja DigCompEdu puhul on ilma sooritustasemeteta digipädevusmudel eraldiseisev ja ühine kõigile Euroopa Liidu riikidele, selle juurde kuuluv hindamismudel aga igas riigis kohapeal arendatud (Digipädevuse rakkerühm, 2020).
Õpetaja digipädevusmudeli seletuskiri
Õppijate ettevalmistamine digitehnoloogiaga seotud eluks seab suure väljakutse Eesti õpetajaile, kel tuleb koos teiste riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega arendada ainetundidesse lõimitult ka õppijate digipädevust.
Digipädevuse arendamise eesmärgiks on rakendada õppimisel ja õpetamisel nüüdisaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada inimeste digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Ometi selgus TALISe uuringust (The Teaching and Learning International Survey), et hiljuti lõpetanud õpetajatest pooled (52%), kuid varem lõpetanutest ainult kolmandik (34%) õpetajatest tunneb, et on õpetamisel piisavalt digipädevad.
Õpetajad vajavad heal tasemel digipädevust, et kasutada parimal viisil ära digitehnoloogiate võimalusi kvaliteetse ja nüüdisaegse hariduse tagamisel. Eesti õpetajate digipädevuse arendamise vajadus on sõnastatud Eesti Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kus üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks on õppijakeskne ja tulevikku vaatav õpe, mille keskmes on nii õppimist kui ka õpetamist toetav nutikas õppevara ja -metoodika.
Õpetajate digipädevus on üks oluline teema ka õpetaja ja kutseõpetaja uuendatud kutsestandardis, kus on esitatud nõue hinnata ja arendada oma digipädevust haridusvaldkonnas tunnustatud digipädevusmudeli järgi. Samuti on digipedagoogika (haridustehnoloogia) lisatud ühe valikpädevusena kõikidesse (kutse)õpetajate standarditesse. Lisapädevusega (kutse)õpetajad toetavad teisi õpetajaid ning on oma koolis digitehnoloogia targa rakendamise eestvedajad.
Õpetaja digipädevusmudelis kirjeldatakse mistahes ainevaldkonna õpetajale vajalikke baasoskusi ja see on loodud Eesti õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele haridustöötajatele testimiseks, enesehindamiseks jne. Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel õpetajate digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb kuuest pädevusvaldkonnast ja kahekümne kahest alampädevusest.
Mudelist lähtuvalt on loodud enesehindamise küsimustik, mida on katsetatud 120 õpetajaga. Mudeli juurde kuulub sõnastik kasutatud terminite määratlustega.
Õpetajate digipädevusmudeli koostas Hariduse Infotehnoloogia SA (alates 1.8.2020 Haridus- ja Noorteamet) juhitud ekspertgrupp koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Digipädevusmudelit on uuendatud digipädevuse rakkerühma poolt 2022. aastal ning 2025. aastal.
