Ettevõtlikkus
Ettevõtlikkus on elukestva õppe võtmepädevus, mis hõlmab oskust ideid tegudeks muuta, algatusvõimet, probleemilahendusoskust, koostöövalmidust, loovust ja vastutuse võtmist. Ettevõtlikkuspädevus on komplekt hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad inimesel algatada, planeerida ja ellu viia ideid ning lahendusi nii isiklikus, sotsiaalses kui ka tööelus; see hõlmab loovust, vastutust, probleemide lahendamist, koostöö- ja enesejuhtimisoskusi ning valmisolekut riskide ja muutustega toime tulla. See ei tähenda ainult ettevõtte loomist, vaid ka väärtuse loomist ühiskonnas, töös ja igapäevaelus.
Käesolev peatükk annab aineõpetajatele juhised, kuidas toetada õpilaste ettevõtlikkuspädevuse arengut, lõimides seda erinevate ainete õppeprotsessi, sh digikeskkonnas.
Õppimiseks soodsa meeleolu ning turvalise ja kõikide osapoolte vaimset tervist toetava õpikeskkonna loomiseks mõtle järgmistele küsimustele: mida teen õpetaja ja õpilase vahelise usaldusliku suhte loomiseks? Missuguseid võtteid ja meetodeid kasutan klassi tõhusaks haldamiseks? Kuidas reageerin kordarikkuvale käitumisele? Kas ja kuidas reageerin kiusamisolukordadele?
Ettevõtlikkuspädevuse ja ettevõtluspädevuse eristamine
Ettevõtlikkuspädevus ja ettevõtluspädevus on seotud, kuid eristatavad mõisted. Koolis tähendab see praktikas, et ettevõtlikkus toetab laiaulatuslikke õpitegevusi (sotsiaalsed projektid, uurimistööd, kogukonnatööd), samas kui ettevõtlusõpe annab konkreetsed tööriistad ja hindamiskriteeriumid äriliste ideede realiseerimiseks.
Teoreetiline alus
1. Ettevõtlikkuspädevuse struktuur
Ettevõtlikkuspädevus jaguneb neljaks valdkonnaks, mis on aluseks õppeprotsessi planeerimisel (põhineb „Edu ja Tegu” raamdokumendil):
Enesejuhtimine
- Metatunnetus
- Arenguuskumused
- Autonoomne motivatsioon
- Emotsioonide reguleerimine
Lahenduste leidmine
- Loovus
- Probleemilahendus
- Planeerimine
- Eetilisus ja jätkusuutlikkus
Sotsiaalsed oskused
- Algatusvõime
- Suhtlus- ja koostööoskused
Organiseerimine
- Keskkonna mõistmine
- Ärivõimaluste avastamine
- Finantskirjaoskus
Praktikas tähendab see, et ettevõtlikkus toetab laiaulatuslikke õpitegevusi (sotsiaalsed projektid, uurimistööd, kogukonnatööd), samas kui ettevõtlusõpe annab konkreetsed tööriistad ja hindamiskriteeriumid äriliste ideede realiseerimiseks.
Need valdkonnad arenevad vastavalt õpilaste vanusele ja haridustasemele, alustades enesejuhtimisest algklassides kuni äriideede elluviimiseni gümnaasiumis või kutseõppes.
2. Vanusepõhine autonoomia
Pedagoogiliselt on vajadus selge progressioonimudeli järele:
Algklassid (1.–3. klass)
- Lihtsad valikud (nt istumiskord, mängu reeglid)
- Algelised rollid
- Lihtsad kokkulepped
Põhikool (4.–9. klass)
- Projektide teemade valimine
- Rollide jaotus
- Prototüüpimine
- Konfliktide lahendamine
Gümnaasium (10.–12. klass)
- Õpilaste juhitud projektid
- Õppekava kaasloome
- Keerukad interdistsiplinaarsed lahendused
See tagab järkjärgulise ülemineku väiksemast autonoomiast suuremale, vältides olukorda, kus õpetaja jääb ainsaks autoriteediks.
3. Kuus alampädevust kaasava hariduse perspektiivis
Õpiraam keskendub kuuele pädevusele, mis on eristatavad EntreComp raamistikust:
Algatusvõime
- Oskus märgata võimalusi ja algatada tegevusi.
Koostöö ja rollid
- Oskus töötada meeskonnas, jagada rolle, pidada kokkuleppeid ja lahendada konflikte.
Kriitiline mõtlemine
- Oskus analüüsida informatsiooni ja teha põhjendatud otsuseid.
Teostus ja loovus
- Oskus prototüüpida, katsetada ja ellu viia lahendusi.
Vastutus ja õppimine vigadest
- Oskus võtta vastutust ja õppida vigadest.
Sotsiaalne ja kestlik mõju
- Oskus hinnata oma tegevuse mõju teistele ja keskkonnale.
4. Agentsuse kujundamine mängulisuse kaudu
Thi Nguyen’i teooria (Games: Agency as Art) pakub tugeva aluse, miks mänguline tegevus on ettevõtlikkuspädevuse arendamisel võimas vahend.
Mängud kui agentsuse kunst
Loovad turvalise keskkonna autonoomia katsetamiseks.
Motivatsiooni ümberpööramine
Mängu reeglid sunnivad leidma loovaid lahendusi piiratud ressurssidega.
Agentsuse raamatukogu
Õpilased saavad proovida erinevaid rolle (liider, järgija).
Distants mängus
Ebaõnnestumine on tagasiside agentsusele, mitte isiklikule väärtusele.
See lähenemine vähendab riske, suurendab motivatsiooni ja soodustab refleksiooni.
DEMOKRAATLIKUD MEETODID
Sotsiokraatia põhimõtted klassiruumis
Sotsiokraatia on otsustamismeetod, mis asendab hääletuspõhise otsustamise konsensuslikul lähenemisega. See tähendab, et otsus tehakse, kui keegi ei vasta: “See kahjustab meie eesmärki.”
Mis on sotsiokraatia?
Sotsiokraatia on otsustamismeetod, kus:
- Eesmärk on selge: Kõik mõistavad, mida me tahame saavutada
- Otsus tehakse, kui keegi ei vasta: “See kahjustab meie eesmärki”
- Igaühel on õigus väljendada muret: Mitte “jah” või “ei”, vaid “kas see töötab?”
- Protsess on läbipaistev ja osav: Kõik sammud on nähtavad ja arusaadavad
Sotsiokraatia loob keskkonna, kus iga hääl loeb ja kus õpetaja ei ole ainuotsustaja, vaid protsessi fasiliteerija.
Kuidas rakendada klassiruumis?
Samm 1: Määratle eesmärk
- Näide: “Meie eesmärk on, et kõik õpivad ja tunnevad end turvaliselt”
Samm 2: Tee ettepanek
- Näide: “Ma teen ettepaneku, et me loome raamatukogu nurga”
Samm 3: Küsi vastuväiteid
- Õpetaja küsib: “Kas keegi näeb, et see kahjustab meie eesmärki?”
- Õpilased saavad öelda: “Jah, sest…” või “Ei, aga ma arvan…”
Samm 4: Kohanda ettepanekut
- Kui on vastuväiteid, küsi: “Kuidas me saame seda parandada?”
- Kohanda ettepanekut koos
Samm 5: Otsus
- Kui ei ole rohkem vastuväiteid, otsus on tehtud!
Praktiline näide
Stsenaarium: Klass tahab muuta kodutööde reeglit.
Traditsiooniline lähenemine:
- Õpetaja otsustab või hääletamine → pool klassi on õnnetu
Sotsiokraatiline lähenemine:
- Eesmärk: “Me tahame õppida, aga mitte olla üle koormatud”
- Ettepanek: “Teeme kodutööd ainult kolmel päeval nädalas”
- Vastuväited:
- Õpilane A: “See kahjustab meie õppimist matemaatikas, sest me vajame igapäevast harjutamist”
- Õpilane B: “Ma ei näe vastuväidet”
- Kohanda: “Kuidas oleks, kui matemaatikas oleks 4x nädalas, aga teistes ainetes 2x?”
- Uus ring: “Kas keegi näeb vastuväidet?”
- Otsus: Kui ei ole vastuväiteid → Reegel rakendatakse!
Osaluskultuur ja otsustamistasemed
Demokraatlik osaluse neli taset klassiruumis
Tase | Kirjeldus | Näide |
1. Õpetaja otsustab | Turvalisus, õppekava kohustused | “Me peame õppima korrutustabelit” |
2. Õpetaja konsulteerib | Küsib arvamust, aga otsustab ise | “Kuidas te sooviksite seda õppida?” |
3. Ühine otsustamine | Sotsiokraatia, konsensus | “Millist projekti me teeme?” |
4. Õpilased otsustavad | Täielik autonoomia piirides | “Te otsustate oma meeskonna rollid” |
Õpetaja ülesanne: Olla läbipaistev, millisel tasemel otsus on. Näide: “Seda otsust me teeme koos
(tase 3), aga seda pean mina otsustama (tase 1).”
See mudel näitab järkjärgulist üleminekut õpetaja juhitud otsustamiselt õpilaste autonoomiale.
Demokraatlikud koosolekud (klassikoosolek)
Nädalane klassikoosolek (15-30 min):
Struktuur:
- Check-in (5 min): Ringi-küsimus: “Kuidas sul täna läheb?” (iga õpilane vastab lühidalt)
- Päevakord (2 min): Mis teemasid me arutame? (Õpilased võivad lisada teemasid “Ettepanekute kasti” kaudu)
- Arutelu (15 min): Sotsiokraatlik otsustamine
- Kokkuvõte (5 min): Mis me otsustasime? Kes on vastutav?
- Check-out (3 min): Ringi-küsimus: “Üks sõna, kuidas sa end tunned?”
Otsustamismeetodid (toolbox)
- Ringi-küsimus (Check-in/Check-out)
- Kõik räägivad ükshaaval ringis
- Keegi ei kommenteeri, kuni kõik on rääkinud
- Sobilik: emotsioonide jagamine, kiire tagasiside
- Sotsiokraatiline otsustamine
- (Vt eespool peatükk 5)
- Sobilik: olulised otsused (reeglid, projektid)
- Thumb Voting (Pöidla hääletus)
- Pöial üles: Nõus
- Pöial külili: Neutraalne, aga ei kahjusta
- Pöial alla: Vastuväide, sest kahjustab eesmärki
- Sobilik: kiire tagasiside, konsensuse kontrollimine
- Fist-to-Five (Viie sõrme hääletus)
- 0 sõrme: Täielik vastuväide
- 1-2 sõrme: Kahtlused
- 3 sõrme: OK, aga mitte entusiastlik
- 4-5 sõrme: Tugev toetus
- Sobilik: nüansi mõõtmine
- Dot Voting (Punktihääletus)
- Igaüks saab 3 punkti (kleebis või marker)
- Paneb punktid oma lemmiku(te) peale
- Sobilik: ideede valimine, prioritiseerimine
Konfliktilahendus ja kokkulepete loomine
Konflikte ei lahendata karistusega, vaid parandamisega (Restorative Justice).
Küsimused konflikti lahendamisel:
- Mis juhtus?
- Keda see mõjutas?
- Mida me vajame, et parandada?
- Kuidas me ennetame tulevikus?
See lähenemine õpetab vastutust ja solidaarsust, mitte hirmu. Õpilased õpivad, et vigadest ei karistata, vaid need on osa õppimisest ja agentsuse arendamisest.
- Näiteid nähtu kirjeldamisest: „Ma näen, et sa mängid pliiatsitega.“, „Sa vestled praegu pinginaabriga.“, „Sa jäid aknast välja vaatama ja töö jäi pooleli.“
- Näide tunde väljendamisest: „Mulle teeb muret, et omavahel juttu rääkides ei kuule te näidisülesande selgitust.“
- Näide tegevusjuhiste andmisest: „Vaata mulle otsa ja kuula.“, „Vaata, järg on siin. Jätka oma tööga.“
HEV ja LAK õpilaste kaasamine
Demokraatlik kool peab olema kaasav. Selleks rakendatakse Universaalse Disaini (UDL) kolme põhimõtet:
Mitu esitusviisi
Teadmised esitatakse erineval kujul (tekst, pilt, video).
Mitu väljendusviisi
Õpilased saavad väljendada oma arusaamist erinevalt (kirjalikult, suuliselt, visuaalselt).
Mitu kaasamise viisi
Õpilased saavad osaleda erinevate rollide ja tegevuste kaudu.
See tagab, et ka HEV ja LAK õpilased saavad aktiivselt osaleda demokraatlikus õpikeskkonnas.
Õpetaja autoriteedi piirid
Õpetaja autoriteet võib piirata demokraatlikku osalust. Uuendatud õpiraam lisab mehhanismid, kuidas õpilased saavad vaidlustada süsteemseid koolipoliitikaid:
- Klassikoosolekud, kus õpilased saavad esitada ettepanekuid ja arutada kooli reegleid
- Õpilasesinduse kaasamine kooli otsustusprotsessidesse
- Õpetaja rolli muutmine kontrollijast fasilitaatoriks
See tagab, et demokraatia ei piirdu ainult klassiruumi tasandiga, vaid laieneb ka kooli süsteemsetesse otsustesse.
Mängulisuse seos demokraatiaga
Mängud pakuvad turvalise keskkonna demokraatlike oskuste harjutamiseks:
Reeglite mäng
Õpilased loovad ja katsetavad klassireegleid mängulises vormis.
Rollivahetus
Iga õpilane proovib erinevaid rolle (liider, järgija, vahendaja).
Agentsuse rotatsioon
Õpilased vahetavad otsustamistasemeid, et kogeda erinevaid osalusvorme.
See seob demokraatliku osaluse agentsuse arendamisega.
- Näide: „Mind väga häirib, et ma ei saa klassile uut osa rahulikult selgitada ja mind segab, kui sa kõva häälega vahele hõikad. Sa saad kaasa rääkida järgneva paaristöö ajal. Kui see kokkulepe ei kehti, siis palun jää pärast tundi klassi, et saaksime tänast käitumist põhjalikumalt arutada.“
RAKENDUSLIK METOODIKA
Õpetaja tööriistakast
Demokraatlikus koolis muutub õpetaja roll oluliselt. Traditsiooniline õpetaja kontrollib, dikteerib reegleid ja annab lahendusi. Demokraatlik õpetaja aga:
Fasiliteerib
Loob tingimused, kus õpilased saavad ise otsuseid teha.
Loob koos
Reeglid ja kokkulepped sünnivad ühiselt.
Küsib küsimusi
Suunab refleksioonile ja agentsuse teadlikkusele.
Toetab parandamist
Konfliktide lahendamisel ei karista, vaid aitab taastada suhteid.
Praktilised tunnikaavad
Tunnikava 1: Klassireeglite kaasloome
Eesmärk: Õpilased loovad klassireeglid sotsiokraatlikult.
Tegevus: Iga õpilane teeb ettepaneku, arutatakse, konsensus saavutatakse.
Agentsuse fookus: Algatusvõime, koostöö, vastutus
Tunnikava 2: Kogukondlik miniprojekt sotsiokraatiaga (agentsuse fookus)
Eesmärk: Õpilased lahendavad kooli või kogukonna probleemi, kasutades sotsiokraatlikku otsustamist.
Tegevused:
- Tund 1: Probleemi valik sotsiokraatiliselt. Analüüs: “Milliseid piiranguid see probleem seab? Need on meie mängureeglid.”
- Tund 2: Lahenduse valik. Reegel: igaüks proovib uut rolli (agentsuse rotatsioon).
- Tund 3: Prototüüpimine. Õpetaja fasiliteerib “ebaõnnestumisi”. Check-out: pöidlahääletus lahenduse teostatavuse kohta.
- Tund 4: Refleksioon ja väärtuse loomine. Individuaalne analüüs: “Mis oli minu mängusisene agentsus (taktika) ja mänguväline agentsus (rollivalik)?”
Agentsuse fookus: Enesejuhtimine, lahenduste leidmine, sotsiaalsed oskused, vastutus ja õppimine vigadest.
Tunnikava 3: Nädalane klassikoosolek
Eesmärk: Arutada klassi probleeme ja otsustada ühiselt.
Tegevus: Iga õpilane saab sõna, otsused tehakse konsensusel.
Agentsuse fookus: Demokraatlik osalus, kriitiline mõtlemine, solidaarsus.
Hindamissüsteem (agentsuse fookus)
A. Agentsuse paindlikkus (vaadeldav käitumine)
Agentsuse rotatsioon
- Õpilane võtab uue rolli omaks ja kohandab oma tegutsemisviisi
Paindlik ratsionaalsus
- Loobub ebaefektiivsest strateegiast ja asub uue agentsusega tegutsema pärast tagasilööki
Algatus agentsuse muutmiseks
- Algatab ise oma rolli või lähenemise muutuse, põhjendades seda projekti eesmärgiga
B. Agentsuse teadlikkus (reflekteeriv väljund)
Agentsuse eristamine
- Analüüsib seost mängusisese agentsuse (taktika) ja mänguvälise agentsuse (rolli valik) vahel
Ebaõnnestumise distants
- Kasutab ebaõnnestumist tagasisidena agentsusele, mitte isikliku väärtuse hindamiseks
Agentsuse väärtustamine
- Väärtustab protsessi kui agentsuse treeningut, eristades seda tulemuse väärtusest
C. Kollektiivne agentsus
Meeskonna refleksioon
- Rühm analüüsib, kuidas kollektiivne agentsus toimis
Solidaarsus
- Hinnatakse, kuidas õpilased toetasid üksteist ja lahendasid konflikte
Poliitiline osalus
- Hinnatakse, kuidas õpilased osalesid kooli või kogukonna otsustes
ETTEVÕTLUSE EETIKA JA KODANIKUKS KASVAMINE
Ettevõtluse eetika väljakutsed
Ettevõtlikkuse õpetamisel on oluline teadvustada ja käsitleda mitmeid kriitilisi aspekte:
Neoliberaalne diskursus
Liigne keskendumine turuloogikale ja hariduse seostamine üksnes tööjõuturuga on problemaatiline.
Individuaalsete probleemide rõhutamine
Vastutus ei tohi nihkuda üksnes üksikisikule, jättes tähelepanuta struktuursed ebavõrdsused (klass, keel, puue, rahvus, sugu).
Kodanikuks kasvamine ilma poliitikata
Rõhk eetilisel individualismil, kuid ei tohi puududa poliitiline dimensioon ja kollektiivne tegutsemine.
Ettevõtlikkuse õpiraam käsitleb neid probleeme, tuues sisse inimõiguste, solidaarsuse ja poliitilise osaluse perspektiivi.
Inimõigused ja laste õigused
Ettevõtlikkuse arendamine ei saa toimuda ilma inimõiguste ja laste õiguste tunnustamiseta.
- Õpilased õpivad, et igal inimesel on võrdsed õigused ja võimalused
- Õppeprotsessis rõhutatakse, et ettevõtlikkus ei tähenda ainult isiklikku edu, vaid ka teiste õiguste austamist
- Projektides hinnatakse, kuidas lahendused mõjutavad haavatavaid rühmi (HEV, vähemused)
Võimuanalüüs
Ettevõtlikkuse eetika peab sisaldama arusaama võimusuhetest.
- Õpilased analüüsivad, kuidas klass, keel, sugu, puue ja muud tegurid mõjutavad võimalusi tegutseda
- Kasutatakse kriitilise mõtlemise tööriistu (SWOT, põhjus-tagajärg diagrammid), et näha, kuidas struktuursed tegurid piiravad või avardavad agentsust
- See aitab vältida olukorda, kus ettevõtlikkus taandub ainult individuaalsele pingutusele
Solidaarsus ja kollektiivne tegutsemine
Ettevõtlikkus ei ole ainult individuaalne, vaid ka kollektiivne.
- Õpilased õpivad, et ühised algatused ja koostöö loovad suuremat väärtust kui individuaalsed saavutused
- Projektides hinnatakse, kuidas meeskond tegutses solidaarselt ja kuidas lahendused toetasid kogukonda
- Restorative Justice ja sotsiokraatia loovad keskkonna, kus kollektiivne agentsus saab areneda
Poliitiline kodanikuks kasvamine
Ettevõtlikkuse eetika ei piirdu eetilise individualismiga, vaid sisaldab ka poliitilist dimensiooni.
- Õpilased osalevad kooli otsustusprotsessides (klassikoosolekud, õpilasesindus)
- Projektid seotakse kogukonna probleemidega, kus õpilased saavad kogeda poliitilist osalust
- Õpetaja roll on luua ruum, kus õpilased saavad vaidlustada süsteemseid poliitikaid ja pakkuda alternatiivseid lahendusi
Mängulisuse seos eetika ja kodanikuks kasvamisega
{“type”:”elementor”,”siteurl”:”https://digipadevus.ee/wp-json/”,”elements”:[{“id”:”0a81098″,”elType”:”widget”,”isInner”:false,”isLocked”:false,”settings”:{“title”:”ETTEVÕTLUSE EETIKA JA KODANIKUKS KASVAMINE”,”header_size”:”h4″,”link”:{“url”:””,”is_external”:””,”nofollow”:””,”custom_attributes”:””},”size”:”default”,”align”:””,”align_tablet”:””,”align_mobile”:””,”typography_typography”:””,”typography_font_family”:””,”typography_font_size”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_size_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_size_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_font_weight”:””,”typography_text_transform”:””,”typography_font_style”:””,”typography_text_decoration”:””,”typography_line_height”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_line_height_tablet”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_line_height_mobile”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_letter_spacing_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing_tablet”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”typography_word_spacing_mobile”:{“unit”:”em”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_type”:””,”text_stroke_text_stroke”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_text_stroke_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”text_stroke_stroke_color”:”#000″,”text_shadow_text_shadow_type”:””,”text_shadow_text_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”color”:”rgba(0,0,0,0.3)”},”blend_mode”:””,”title_color”:””,”title_hover_color”:””,”title_hover_color_transition_duration”:{“unit”:”s”,”size”:””,”sizes”:[]},”_title”:””,”_margin”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_margin_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_margin_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_padding_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_element_width”:””,”_element_width_tablet”:””,”_element_width_mobile”:””,”_element_custom_width”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:[]},”_element_custom_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_element_custom_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_grid_column”:””,”_grid_column_tablet”:””,”_grid_column_mobile”:””,”_grid_column_custom”:””,”_grid_column_custom_tablet”:””,”_grid_column_custom_mobile”:””,”_grid_row”:””,”_grid_row_tablet”:””,”_grid_row_mobile”:””,”_grid_row_custom”:””,”_grid_row_custom_tablet”:””,”_grid_row_custom_mobile”:””,”_element_vertical_align”:””,”_element_vertical_align_tablet”:””,”_element_vertical_align_mobile”:””,”_position”:””,”_offset_orientation_h”:”start”,”_offset_x”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_x_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_end”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_x_end_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_x_end_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_orientation_v”:”start”,”_offset_y”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_y_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_end”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_offset_y_end_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_offset_y_end_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_z_index”:””,”_z_index_tablet”:””,”_z_index_mobile”:””,”_element_id”:””,”_css_classes”:””,”_element_cache”:””,”motion_fx_motion_fx_scrolling”:””,”motion_fx_translateY_effect”:””,”motion_fx_translateY_direction”:””,”motion_fx_translateY_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_translateY_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_translateX_effect”:””,”motion_fx_translateX_direction”:””,”motion_fx_translateX_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_translateX_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_opacity_effect”:””,”motion_fx_opacity_direction”:”out-in”,”motion_fx_opacity_level”:{“unit”:”px”,”size”:10,”sizes”:[]},”motion_fx_opacity_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_blur_effect”:””,”motion_fx_blur_direction”:”out-in”,”motion_fx_blur_level”:{“unit”:”px”,”size”:7,”sizes”:[]},”motion_fx_blur_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_rotateZ_effect”:””,”motion_fx_rotateZ_direction”:””,”motion_fx_rotateZ_speed”:{“unit”:”px”,”size”:1,”sizes”:[]},”motion_fx_rotateZ_affectedRange”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:0,”end”:100}},”motion_fx_scale_effect”:””,”motion_fx_scale_direction”:”out-in”,”motion_fx_scale_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”motion_fx_scale_range”:{“unit”:”%”,”size”:””,”sizes”:{“start”:20,”end”:80}},”motion_fx_transform_origin_x”:”center”,”motion_fx_transform_origin_y”:”center”,”motion_fx_devices”:[“desktop”,”tablet”,”mobile”],”motion_fx_range”:””,”motion_fx_motion_fx_mouse”:””,”motion_fx_mouseTrack_effect”:””,”motion_fx_mouseTrack_direction”:””,”motion_fx_mouseTrack_speed”:{“unit”:”px”,”size”:1,”sizes”:[]},”motion_fx_tilt_effect”:””,”motion_fx_tilt_direction”:””,”motion_fx_tilt_speed”:{“unit”:”px”,”size”:4,”sizes”:[]},”sticky”:””,”sticky_on”:[“desktop”,”tablet”,”mobile”],”sticky_offset”:0,”sticky_offset_tablet”:””,”sticky_offset_mobile”:””,”sticky_effects_offset”:0,”sticky_effects_offset_tablet”:””,”sticky_effects_offset_mobile”:””,”sticky_parent”:””,”_animation”:””,”_animation_tablet”:””,”_animation_mobile”:””,”animation_duration”:””,”_animation_delay”:””,”_transform_rotate_popover”:””,”_transform_rotateZ_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotate_3d”:””,”_transform_rotateX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translate_popover”:””,”_transform_translateX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_popover”:””,”_transform_keep_proportions”:”yes”,”_transform_scale_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skew_popover”:””,”_transform_skewX_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_flipX_effect”:””,”_transform_flipY_effect”:””,”_transform_rotate_popover_hover”:””,”_transform_rotateZ_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateZ_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotate_3d_hover”:””,”_transform_rotateX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_rotateY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_perspective_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translate_popover_hover”:””,”_transform_translateX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_translateY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_popover_hover”:””,”_transform_keep_proportions_hover”:”yes”,”_transform_scale_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scale_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_scaleY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skew_popover_hover”:””,”_transform_skewX_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewX_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover_tablet”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_skewY_effect_hover_mobile”:{“unit”:”deg”,”size”:””,”sizes”:[]},”_transform_flipX_effect_hover”:””,”_transform_flipY_effect_hover”:””,”_transform_transition_hover”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”motion_fx_transform_x_anchor_point”:””,”motion_fx_transform_x_anchor_point_tablet”:””,”motion_fx_transform_x_anchor_point_mobile”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point_tablet”:””,”motion_fx_transform_y_anchor_point_mobile”:””,”_background_background”:””,”_background_color”:””,”_background_color_stop”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_color_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_color_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_color_b”:”#f2295b”,”_background_color_b_stop”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_color_b_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_color_b_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_gradient_type”:”linear”,”_background_gradient_angle”:{“unit”:”deg”,”size”:180,”sizes”:[]},”_background_gradient_angle_tablet”:{“unit”:”deg”},”_background_gradient_angle_mobile”:{“unit”:”deg”},”_background_gradient_position”:”center center”,”_background_gradient_position_tablet”:””,”_background_gradient_position_mobile”:””,”_background_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_position”:””,”_background_position_tablet”:””,”_background_position_mobile”:””,”_background_xpos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_xpos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_xpos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_ypos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_attachment”:””,”_background_repeat”:””,”_background_repeat_tablet”:””,”_background_repeat_mobile”:””,”_background_size”:””,”_background_size_tablet”:””,”_background_size_mobile”:””,”_background_bg_width”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_bg_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_bg_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_video_link”:””,”_background_video_start”:””,”_background_video_end”:””,”_background_play_once”:””,”_background_play_on_mobile”:””,”_background_privacy_mode”:””,”_background_video_fallback”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_slideshow_gallery”:[],”_background_slideshow_loop”:”yes”,”_background_slideshow_slide_duration”:5000,”_background_slideshow_slide_transition”:”fade”,”_background_slideshow_transition_duration”:500,”_background_slideshow_background_size”:””,”_background_slideshow_background_size_tablet”:””,”_background_slideshow_background_size_mobile”:””,”_background_slideshow_background_position”:””,”_background_slideshow_background_position_tablet”:””,”_background_slideshow_background_position_mobile”:””,”_background_slideshow_lazyload”:””,”_background_slideshow_ken_burns”:””,”_background_slideshow_ken_burns_zoom_direction”:”in”,”_background_hover_background”:””,”_background_hover_color”:””,”_background_hover_color_stop”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_color_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_b”:”#f2295b”,”_background_hover_color_b_stop”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_hover_color_b_stop_tablet”:{“unit”:”%”},”_background_hover_color_b_stop_mobile”:{“unit”:”%”},”_background_hover_gradient_type”:”linear”,”_background_hover_gradient_angle”:{“unit”:”deg”,”size”:180,”sizes”:[]},”_background_hover_gradient_angle_tablet”:{“unit”:”deg”},”_background_hover_gradient_angle_mobile”:{“unit”:”deg”},”_background_hover_gradient_position”:”center center”,”_background_hover_gradient_position_tablet”:””,”_background_hover_gradient_position_mobile”:””,”_background_hover_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_position”:””,”_background_hover_position_tablet”:””,”_background_hover_position_mobile”:””,”_background_hover_xpos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_xpos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_xpos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_ypos_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:0,”sizes”:[]},”_background_hover_attachment”:””,”_background_hover_repeat”:””,”_background_hover_repeat_tablet”:””,”_background_hover_repeat_mobile”:””,”_background_hover_size”:””,”_background_hover_size_tablet”:””,”_background_hover_size_mobile”:””,”_background_hover_bg_width”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_background_hover_bg_width_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_hover_bg_width_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_background_hover_video_link”:””,”_background_hover_video_start”:””,”_background_hover_video_end”:””,”_background_hover_play_once”:””,”_background_hover_play_on_mobile”:””,”_background_hover_privacy_mode”:””,”_background_hover_video_fallback”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_background_hover_slideshow_gallery”:[],”_background_hover_slideshow_loop”:”yes”,”_background_hover_slideshow_slide_duration”:5000,”_background_hover_slideshow_slide_transition”:”fade”,”_background_hover_slideshow_transition_duration”:500,”_background_hover_slideshow_background_size”:””,”_background_hover_slideshow_background_size_tablet”:””,”_background_hover_slideshow_background_size_mobile”:””,”_background_hover_slideshow_background_position”:””,”_background_hover_slideshow_background_position_tablet”:””,”_background_hover_slideshow_background_position_mobile”:””,”_background_hover_slideshow_lazyload”:””,”_background_hover_slideshow_ken_burns”:””,”_background_hover_slideshow_ken_burns_zoom_direction”:”in”,”_background_hover_transition”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_border_border”:””,”_border_width”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_width_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_width_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_color”:””,”_border_radius”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_box_shadow_box_shadow_type”:””,”_box_shadow_box_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”spread”:0,”color”:”rgba(0,0,0,0.5)”},”_box_shadow_box_shadow_position”:” “,”_border_hover_border”:””,”_border_hover_width”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_width_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_width_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_hover_color”:””,”_border_radius_hover”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_hover_tablet”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_border_radius_hover_mobile”:{“unit”:”px”,”top”:””,”right”:””,”bottom”:””,”left”:””,”isLinked”:true},”_box_shadow_hover_box_shadow_type”:””,”_box_shadow_hover_box_shadow”:{“horizontal”:0,”vertical”:0,”blur”:10,”spread”:0,”color”:”rgba(0,0,0,0.5)”},”_box_shadow_hover_box_shadow_position”:” “,”_border_hover_transition”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_switch”:””,”_mask_shape”:”circle”,”_mask_image”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_image_tablet”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_image_mobile”:{“url”:””,”id”:””,”size”:””},”_mask_size”:”contain”,”_mask_size_tablet”:””,”_mask_size_mobile”:””,”_mask_size_scale”:{“unit”:”%”,”size”:100,”sizes”:[]},”_mask_size_scale_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_size_scale_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position”:”center center”,”_mask_position_tablet”:””,”_mask_position_mobile”:””,”_mask_position_x”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_mask_position_x_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_x_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_y”:{“unit”:”%”,”size”:0,”sizes”:[]},”_mask_position_y_tablet”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_position_y_mobile”:{“unit”:”px”,”size”:””,”sizes”:[]},”_mask_repeat”:”no-repeat”,”_mask_repeat_tablet”:””,”_mask_repeat_mobile”:””,”hide_desktop”:””,”hide_tablet”:””,”hide_mobile”:””,”_attributes”:””,”custom_css”:””},”defaultEditSettings”:{“defaultEditRoute”:”content”},”elements”:[],”widgetType”:”heading”,”htmlCache”:””,”editSettings”:{“defaultEditRoute”:”content”,”panel”:{“activeTab”:”content”,”activeSection”:”section_title”}}}]}Mängud pakuvad turvalise keskkonna eetiliste ja poliitiliste dilemmade harjutamiseks.
Rollimängud
Õpilased katsetavad erinevaid kodanikurolle (aktivist, otsustaja, vahendaja).
Agentsuse rotatsioon
Õpilased kogevad, kuidas erinevad rollid mõjutavad otsustusprotsessi.
Distants mängus
Ebaõnnestumised poliitilistes simulatsioonides ei kahjusta isiklikku väärtust, vaid annavad tagasisidet agentsusele.
See seob ettevõtluse eetika ja kodanikuks kasvamise mängulise agentsuse arendamisega.
PROGRESSIOONIMUDEL
Vanusepõhine progressioonimudel (1.-12. klass)
Klass | Demokraatliku osaluse tase | Ettevõtlikkuse fookus |
1.-3. | Lihtsad valikud (mäng, materjal); klassireeglite kaasloome | Märkamine, algelised rollid, lihtsad kokkulepped |
4.-6. | Projekti teemade valimine; rollide valimine; konfliktilahendus | Meeskonnatöö, prototüüpimine, tagasiside |
7.-9. | Tundide planeerimise kaasamine; sotsiokraatlikud otsused | Kogukondlikud projektid, eelarve, partnerlus |
10.-12. | Õppekava koostöö; õpilastel juhitud projektid | Komplekssed interdistsiplinaarsed lahendused; juhtroll |
See progressioonimudel tagab järkjärgulise ülemineku väiksemast autonoomiast suuremale, toetades õpilaste arengut vastavalt nende vanusele ja võimetele.
NÄIDISTABELID JA TÖÖRIISTAKAST
Pädevused
Pädevus | Kirjeldus | Demokraatlik element |
Algatusvõime | Oskus märgata võimalusi, teha ettepanekuid ja algatada tegevusi | Iga õpilane võib teha ettepaneku klassireeglite, projekti või tunni muutmiseks |
Koostöö ja rollid | Oskus töötada meeskonnas, jagada rolle, pidada kokkuleppeid ja lahendada konflikte | Konkreetsed skriptid suhtlemiseks |
Kriitiline mõtlemine | Oskus analüüsida informatsiooni ja teha põhjendatud otsuseid | Sügavamad analüüsid (SWOT, põhjus-tagajärg diagrammid) |
Teostus ja loovus | Oskus prototüüpida, katsetada ja ellu viia lahendusi | Avatud ülesanded, rohkem autonoomiat |
Vastutus ja õppimine vigadest | Oskus võtta vastutust ja õppida vigadest | Vigadest ei süüdistata, vaid õpitakse |
Sotsiaalne ja kestlik mõju | Oskus hinnata oma tegevuse mõju teistele ja keskkonnale | Süsteemne mõtlemine ja mõju analüüs |
Otsustamistasemed
Tase | Kirjeldus | Näide |
1 | Õpetaja otsustab | “Me peame õppima korrutustabelit.” |
2 | Õpetaja konsulteerib | “Kuidas te sooviksite seda õppida?” |
3 | Ühine otsustamine | “Millist projekti me teeme?” |
4 | Õpilased otsustavad | “Te otsustate oma meeskonna rollid.” |
Hindamiskriteeriumid (agentsuse fookus)
Kriteerium | Meisterlik tase | Seos agentsusega |
Agentsuse rotatsioon | Võtab uue rolli omaks ja kohandab tegutsemisviisi | Agentsuse raamatukogu |
Paindlik ratsionaalsus | Loobub ebaefektiivsest strateegiast ja kohandab uue agentsusega | Motivatsiooni ümberpööramine |
Algatus agentsuse muutmiseks | Algatab ise rolli/lähenemise muutuse, põhjendades projekti eesmärgiga | Algatusvõime |
Agentsuse eristamine | Analüüsib seost mängusisese ja mänguvälise agentsuse vahel | Agentuuri kihid |
Ebaõnnestumise distants | Kasutab ebaõnnestumist tagasisidena agentsusele | Distants mängus |
Agentsuse väärtustamine | Väärtustab protsessi kui agentsuse treeningut | Püüdmise väärtus |
Kollektiivne agentsus | Meeskond analüüsib solidaarsust ja ühist agentsust | Poliitiline osalus |
KOKKUVÕTE
See ettevõtlikkuspädevuse õpiraam pakub õpetajatele kontseptuaalse ja praktilise tööriista, et kujundada ettevõtlikkuspädevust demokraatliku kooli kontekstis. Dokument ühendab teoreetilise aluse, demokraatlikud meetodid, rakendusliku metoodika ning ettevõtluse eetika ja kodanikuks kasvamise dimensiooni.
Õpiraami põhijäreldused:
- Mänguline tegevus ei ole pelgalt meelelahutus, vaid teadlik agentsuse treening, mis loob turvalise keskkonna autonoomia katsetamiseks.
- Refleksioon keskendub sellele, kuidas õpilased tegutsesid, mitte ainult sellele, mida nad tegid. See võimaldab õpilastel arendada teadlikkust oma agentsusest.
- Hindamine arvestab paindlikkust, teadlikkust ja kollektiivset agentsust, mitte ainult lõpptulemusi.
- Demokraatlik kool vajab agentsuse teadlikku arendamist, et õpilased saaksid osaleda aktiivselt ja vastutustundlikult otsustusprotsessides.
- Ettevõtlikkuspädevus ei taandu turuloogikale, vaid kujuneb oskuseks luua väärtust ühiskonnas, arendada solidaarsust ja osaleda demokraatlikus kultuuris.
- Õpetaja roll muutub kontrollijast fasilitaatoriks, kes loob tingimused õpilaste autonoomia ja vastutuse arendamiseks.
- Sotsiokraatia ja taastav õigus pakuvad praktilisi tööriistu demokraatliku kultuuri kujundamiseks klassiruumis.
- Vanusepõhine progressioon tagab, et ettevõtlikkuspädevuse arendamine toimub järk-järgult, arvestades õpilaste arengutaset.
Ettevõtlikkuse õpiraam loob tervikliku aluse, kus ettevõtlikkuspädevus ei taandu turuloogikale, vaid kujuneb oskuseks luua väärtust ühiskonnas, arendada solidaarsust ja osaleda demokraatlikus kultuuris.
See dokument toetab õpetajaid praktiliste tööriistade, tunnikavade ja hindamisraamistikega, mis aitavad kujundada kooli, kus iga õpilane saab kogeda agentsust, autonoomiat ja vastutust.
Õpiraam rõhutab, et ettevõtlikkuse arendamine peab olema:
- Kaasav: tagades kõigi õpilaste, sh HEV ja LAK õpilaste võrdsed võimalused osalemiseks
- Demokraatlik: võimaldades õpilastel osaleda otsustusprotsessides ja kokkulepete loomisel
- Eetiline: arvestades inimõigusi, solidaarsust ja struktuurseid ebavõrdsusi
- Mänguline: pakkudes turvalise keskkonna agentsuse harjutamiseks
- Reflektiivne: arendades õpilaste teadlikkust oma tegutsemisviisidest ja valikutest
- Progressiivne: arvestades õpilaste vanust ja arengutaset
Õpiraami peatükk kutsub õpetajaid üles muutma oma rolli ja looma õpikeskkonna, kus õpilased saavad areneda vastutustundlikeks, aktiivseks ja loovaks kodanikeks, kes suudavad luua väärtust nii endale kui ka ühiskonnale.
Käesolev peatükk annab aineõpetajatele juhised, kuidas toetada õpilaste ettevõtlikkuspädevuse arengut, lõimides seda erinevate ainete õppeprotsessi, sh digikeskkonnas.
Õppimiseks soodsa meeleolu ning turvalise ja kõikide osapoolte vaimset tervist toetava õpikeskkonna loomiseks mõtle järgmistele küsimustele: mida teen õpetaja ja õpilase vahelise usaldusliku suhte loomiseks? Missuguseid võtteid ja meetodeid kasutan klassi tõhusaks haldamiseks? Kuidas reageerin kordarikkuvale käitumisele? Kas ja kuidas reageerin kiusamisolukordadele?
VIITED
[1] Bacigalupo, M., Kampylis, P., Punie, Y., & Van den Brande, G. (2016). EntreComp: The Entrepreneurship Competence Framework. Publications Office of the European Union. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC101581
[2] Harwood, A. M. (2017). Democratic Education: A Beginning of a New Paradigm. Routledge.
[3] Wilder, H. (2022). Does Sociocracy Support Student Voice? Student Perceptions of a Student Council Using Sociocracy in a Public School. Harvard Educational Review, 92(2), 241–265.
[4] Walmsley, A. (2022). Entrepreneurship education but not as we know it: Reflections on the relationship between Critical Pedagogy and Entrepreneurship Education. Education v Training, 64(3), 376–390.
[5] Kluth, P. (2010). You’re Going to Love This Kid!: Teaching Students with Autism in the Inclusive Classroom. Brookes Publishing.
[6] Ncube, C. N. (2025). Critical digital pedagogy for contemporary transformative entrepreneurship education. Cogent Education, 12(1), 2348951.
Õpiraami peatüki koostaja Urmas Heinaste.