Digipädevuse lõimimine
kooli õppekavasse
Järveküla Kooli näitel

Eesti koolide lähenemised õppijate digipädevuse kujundamisele on väga erinevad. Palju sõltub asjaolust, kas kooli õppekavas on ette nähtud mõni kohustuslik arvutiõpetuse või informaatikatund või lõimitakse digipädevust ainult aineõppesse. On koole, kus arvutiõpetuse tund on igas kooliastmes, mõnes lausa igas klassis, kuid leidub ka koole, kus digioskuste arendamiseks pole mitte ühtegi informaatikatundi. Seetõttu ei saa rääkida kõigile ühtmoodi sobivast või ainuõigest lähenemisest õppijate digipädevuse arendamisele, vaid tuleb üksteise kogemustest leida just enda koolile sobivaim viis. Selles peatükis tutvustan ma (Piret Lehiste) lugejatele Järveküla Kooli teekonda digipädevuse lõimimisel kõikidesse ainekavadesse ning kirjeldan oma kogemust haridustehnoloogina uhiuues koolis aastatel 2016-2019.

Milline oli meie stardipositsioon?

Järveküla Kool on põhikool, mis asub Rae vallas Harjumaal ja avas oma uksed 1. septembril 2016. Esimesel õppeaastal õppis koolis ligikaudu 300 õpilast ning õpetajaid oli kokku 25. Kaks aastat hiljem olid need arvud aga juba kahekordistunud.

Kool polnud veel alanudki, kui liitusime Google Suite for Education paketiga, mis tähendas, et iga õpilane ning koolitöötaja sai endale kohe Google’i konto. Kogu koolimeeskonna failihaldus ning koostöö toimus algusest peale Google Drive’is, digiseadmete broneerimine ainetundideks Google kalendris, digiõppe läbiviimine Google Classroom’is ja infovahetus Stuudiumis.

Koolis töötasid alates esimesest õppeaastast nii haridustehnoloog kui IT-juht – seega tagatud oli nii tehniline kui haridustehnoloogiline tugi. Alustava koolina oli meil suurepärane võimalus välja valida just endale sobivaim digitaristu. Loobusime teadlikult statsionaarse(te)st arvutiklassi(de)st, et ruum ei saaks digiõppe läbiviimisel piiravaks teguriks. Selle asemel tellisime kooli hoopis mobiilsed laadimiskapid koos süle- ja tahvelarvutitega, mis võimaldavad seadmeid kasutada igal ajal ja igal pool. Lisaks korralikule wifi-võrgule tagati igale õpetajale tema klassiruumis tehniline baasvarustus (st lauaarvuti, interaktiivne tahvel/projektor, dokumendikaamera, kõlarid).

Kooli õppekavasse kirjutati juba kooli luues ühe eesmärgina digipädevate õppijate kujundamine ning meie aluspõhimõtteks oli, et digipädevuse arendamine ei ole vaid informaatikaõpetaja pärusmaa. Digipädevus on riiklikus õppekavas alates 2014. a. määratletud kui üks kaheksast üldpädevusest, mis tähendab, et täpselt nagu suhtlus- ja õpipädevust arendatakse erinevates õppeainetes, peab ka digipädevuse puhul iga klassi- ja aineõpetaja andma jõudumööda oma panuse.

Mida mitmekesisemalt ja rohkemates ainetes digipädevusele tähelepanu pööratakse, seda paremad teadmised ja oskused õpilastel kinnistuvad. Lisaks loovad üldpädevused hea aluse ainete paremaks omandamiseks. Selleks aga, et vastutus ei hajuks ja et õpilaste digipädevuse kujunemine ei jääks lihtsalt juhuse hooleks, tuli ka meil Järvekülas alustada omavahelistest kokkulepetest selles osas, millised digioskused ja kuidas põhikooli lõpuks oma õpilastele tagada.

Digipädevus ja informaatika

Eristasime oma meeskonnaga algusest peale mõisteid ‘digipädevus’ ja ‘informaatika’ ehk tavakasutaja suund vs arvutiteaduse suund. Erinevust aitab selgitada M. Laanpere loodud basseini metafoor (vt joonis 1), kus digipädevust võrreldakse ujumisoskusega. Basseini madalas osas tegeletakse nt infootsingu, slaidiesitluse koostamise, tekstitöötluse ja heliklipi salvestamisega, mida saab õpetada iga õpetaja. Kuid sügavamas osas, kus toimub nt programmeerimine ja tarkvaraarendus, seal toimetavad n-ö digiprofid ehk informaatikaõpetajad. 

Järveküla Koolis on alles III kooliastmes üks kohustuslik informaatikatund ja seda selleks, et enne loovtöö kirjutamist digioskusi veidi ühtlustada ning ainekava raames pühendada rohkem aega andmetöötlusele ja programmeerimisele.

Lõimimise protsess etappide kaupa

Uue koolina sai meie meeskonna jaoks üheks olulisemaks ülesandeks ainekavade loomine, kuna need oli vaja 2019. a. alguseks esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile tähtajatu koolitusloa saamiseks. Samal ajal tulid Tallinna Ülikool ja HITSA välja Digipeegliga, mis oli koolidele loodud töövahend oma digiküpsuse hindamiseks. Just Digipeegel ‘sundis’ meid 2016. a. novembris astuma esimest sammu selles suunas, et digipädevus jõuaks iga õpetaja ainekavasse ja just see eesmärk pani aluse Järveküla Kooli digiplaanile aastateks 2017-2019. Meie suurim unistus oli, et digitehnoloogiad muutuksid õppetöö loomulikuks osaks ning läbiksid lõpuks kogu kooli õppekava nähtamatu niidina.

Süsteemsemalt hakkasime eesmärgi poole liikuma 2017. a. kevadel. Maikuus toimus esimene õpetajate sisekoolitus teemal “Mis on digipädevus?”, kus tutvustasin oma kolleegidele kehtivat digipädevusmudelit ja digipädevuse alamvaldkondi. Iga õpetaja kodutööks jäi pärast koolitust mõelda, mil moel kujundas tema lõppeval õppeaastal õppijate digipädevust. Kuu aega hiljem kohtusime taas, aga nüüd juba väiksemates gruppides (ainevaldkondade ja klassiastmete kaupa) koos direktori ja haridustehnoloogiga, et kaardistada kõik praktikad ning veebikeskkonnad ja äpid, mida sinnamaani õppetöö raames digioskuste arendamiseks kasutatud. Seejärel võtsime ette HITSA poolt 2016. a. eesti keelde tõlgitud ja mugandatud õppija digipädevusmudeli, mis tugines Euroopa Komisjoni DigComp 1.0 raamistikul ja vaatasime, kas kõik mudelis toodu on kaetud. Enda ja direktori varasematele praktilistele digikogemustele tuginedes panime ühiselt kirja veel erinevaid võimalusi, kuidas ja mida täpselt konkreetsetes õppeainetes arendada annaks. Kuna tol ajal detailseid hindamiskriteeriume digipädevusmudeli juures polnud, tuli päris palju endal leiutada ja otsustada, mis on üldse oluline oskus ja mis mitte.

2017. õa. alguses lõime Google Sheets keskkonnas ühistabeli “Kuidas lõimida digioskusi aineõppesse?”, kuhu iga õpetaja lisas info selle kohta, milliseid digiteadmisi ja -oskuseid ta konkreetses klassiastmes ja õppeaines õppeaasta jooksul õpetada plaanib. Ideaalis lähtusime sellest, et digipädevuse baasoskused peaksid olema omandatud 4. klassi lõpuks (täpselt nagu lugemisoskus ja korrutustabeli tundmine). Seega olid meie nägemuses just klassiõpetajad need, kes loovad vundamendi, millele vanemate klasside aineõpetajad hakkavad müüri ehitama. Oma plaanide sisestamisel palusime õpetajatel teha koostööd ka teiste ainevaldkondadega, et vältida olukorda, kus ühe klassiastme õpetajad hindavad õpilaste teadmisi ja oskusi näiteks vaid referaatide ja slaidiesitluste koostamise kaudu, kuid ülejäänud digioskused jäävad unarusse. Haridustehnoloogi ülesandeks oli siinkohal hoomata digipädevuse suurt pilti ning juhtida ainevaldkondade tähelepanu kas liigsetele kordustele või vajakajäämistele.

2018. a. suveks olid kõik head mõtted tabelisse kantud ning vastutus õpetajate vahel paremini jagatud. Algas digipädevuse kirjelduste lisamine ainekavadesse. Ainekavade esimesed versioonid said valmis 2018. a. detsembriks. NB! Kuna ainekava on pidevas arengus olev dokument, siis päris valmis ei saa see ilmselt kunagi. Iga õppeaasta lõpus tuleks seda tulevikku vaatavalt edasi arendada ja täiendada.

Ainekavade arendustööga paralleelselt toimus koolis ka järjepidev õpetajate enesetäiendus, sest õppijate digipädevust on keeruline kujundada, kui endal selles vallas baas nõrk. Haridustehnoloogina kaardistasin juba esimesel õppeaastal õpetajate digioskused enesehindamise küsimustiku abil, millest sai sisend digitehnoloogiaga seotud sisekoolitusteks ja neid toimus algusaastate jooksul rohkelt. Järveküla Kooli moto on “Õppimine on elustiil”, seetõttu kuulusid erinevad täiendkoolitused, kolleegide tunnivaatlused ja tagasisidestamine ning digiõppevara loomise talgud meeskonna tavapraktikate hulka. Iga aasta augustis viisin koos IT-juhiga uute kolleegide seas läbi digialase tasanduskursuse “Digi ABC”, et kõik tsentraalselt kasutatavad keskkonnad igal õpetajal ‘käpas’ oleksid. Koolituste materjalid lisasin Drive’i ühiskettale ja rakenduste tutvustused haridustehnoloogi blogisse. 

Veendumaks, kas meie töö digipädevuse ‘põllul’ ka vilja kannab, otsustasime alates teisest õppeaastast hakata igal kevadel õppijate digioskuste mõõtmiseks korraldama koolisiseseid olümpiaade, mis keskendusid kõigile viiele digipädevuse valdkonnale ning koosnesid veebipõhisest teadmiste testist ja praktilisest sisuloome ülesandest. Pärast olümpiaadi analüüsiti tulemusi ning anti õpetajatele soovitusi, milliste kitsaskohtadega tuleks tundides rohkem tegeleda. 2019. a. kevadel muutusime aga juba nii julgeks, et korraldasime Järvekülas koolidevahelise Kesk-Harjumaa digioskuste võistluse 8. klassidele. Analüüsisime pidevalt ka muid kogutud andmeid, nt digiseadmete laenutuste ja koolitustel osalemise statistikat, kolleegide tunnivaatluste kokkuvõtteid, loodud digiõppevara.

Lisaks igapäevasele õppetööle toimusid koolis õppeaasta jooksul ka mitmed erinevad digialased õpilasüritused, nt koodimurdmise päev Code Week nädala raames, QR-koodijaht turvalise interneti päeval, kiirtrükkimise võistlus emakeelepäeval, kogu õppeaasta vältav digimälumängude sari jpm. Pärast ainetunde oli õpilastel võimalik osaleda sellistes IT-alastes huviringides nagu nutiring, 3D-modelleerimine, arvutimängude disain, robootika. 7. klassis said õpilased valida kohustusliku informaatika kõrvale ka ühe valikaine – multimeediumi alused või robootika. Seega võib julgelt väita, et Järveküla Koolis arendati ja arendatakse ka praegu õppijate digipädevust nii ainetundide raames kui huvihariduse kaudu, nii klassiruumides kui kooli koridorides, aga ka õppekäikudel ja erinevatel õpilasvõistlustel.

Kokkuvõttes tahan veel kord rõhutada, et kuna digipädevust eraldi ainena koolides ei õpetata ja tegemist pole ühegi konkreetse aineõpetaja vastutusvaldkonnaga, siis tuleb seda kujundada kõikide osapoolte koostöös – õpetajad, huviringide juhendajad, teised koolitöötajad, lapsevanemad ja loomulikult lapsed ise. See on kõigi ühise pingutuse tulemus. Seetõttu tasub ka digiainekava koostamist koolis vaadata kui üht suurt puslemõistatust, mille tervikpilt tuleb tükkidest ühise meeskonnana kokku panna.

Soovitused

  • Heade digipraktikate kaardistamise juures tasub silmas pidada, et oluline pole ainekavas mitte erinevate rakenduste rohkus, vaid nende eesmärgipärane kasutus digipädevuse kujundamiseks.  
  • Pidage meeles, et mitmed kasutatavad digikeskkonnad ei arenda õpilaste digipädevust. Õpetajate seas väga populaarsed rakendused nagu nt Kahoot, Quizizz, learningApps, 99math on mõeldud eelkõige ainealaste teadmiste kinnistamiseks / testimiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks, kuid digioskused nendes keskkondades väga ei arene. Kui, siis vaid need kõige elementaarsemad nagu rakenduse avamine ja sulgemine, hiirega klikkimine, mõne sõna trükkimine vms. Samamoodi ei aita digipädevuse arengule kaasa üksnes ainealaste videoklippide vaatamine. Tuleb liikuda järgmisele tasemele.
  • Kasutatavaid digikeskkondi on vaja analüüsida ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) valguses. Millised neist eeldavad konto tegemist ja kas need on antud vanusegrupile sobivad? Eelistada tuleks pigem keskseid lahendusi või selliseid, mis ei eelda eraldi konto loomist.
  • Digipädevust arendavaid ülesandeid ei tasu jätta õpilastele vaid kodutööks, sest muidu võib juhtuda, et ülesande teeb ära mitte laps, vaid mõni teine digipädevam isik. Samuti ei pruugi kõikides kodudes olla tagatud töökorras digiseade või korralik internetiühendus.
  • Ükski hea esitlus, foto või heliklipp ei valmi ilma õpetaja eelneva juhendamise ja tagasisideta. Seega, kui palume õpilastel koostada mõnel ainealasel teemal slaidiesitluse, siis tuleks tagada, et nad tunnevad valitud rakenduse funktsioone ja korrektse esitluse põhimõtteid. 
  • Jagage koolis digioskuste saavutamine ainevaldkondade vahel ära (nt kunstiõpetus – digijoonistamine, matemaatika – tabelarvutus, inimeseõpetus – digiturvalisus ja netikett, kirjandus – e-raamatu koostamine, ühiskonnaõpetus – e-teenused jne), vaadake hindamiskriteeriumid koos üle ja leidke ühisosa, sest pole ju mõistlik, et kõik õpetajad õpetavad infootsingu strateegiaid, aga näiteks digiturvalisuse või autoriõiguse teema jääb täiesti kõrvale. 
  • Analüüsige digipädevusega seotud tegevusi ainevaldkondade kaupa vähemalt kord õppeaastas ja tehke vajadusel muudatusi

Digitaalne tööriistakast

Ühistabeli võib õpetajate jaoks luua õppeainete kaupa (klassid + pädevusvaldkonnad) või pädevusvaldkondade kaupa (klassid + õppeained). Pärast seda tasub haridustehnoloogiga koostöös võtta ette õppija digipädevusmudeli hindamiskriteeriumid ja märkida tabelisse iga ainevaldkonna konkreetsem vastutus.

Tagasi
Edasi