Autoriõiguse seadus ja GDPR

Autoriõiguse seadus

Autoriõigus teosele tekib teose loomisega (AÕS § 7). Teos võib olla loodud kirjandus-, kunsti- või teadusvaldkonnas. Autoriõigusega tuleb arvestada teost luues ja ka teiste teoseid kasutades.

Kas oled mõelnud järgmisele?

Teose autoril on õigus otsustada, kuidas tähistada autori nime teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele), vt AÕS § 12. Kui sa ei lisa teosele nime, siis on väga keeruline teost pärast kasutada ja teosest võib kujuneda orbteos (AÕS § 27).

Viitamisel tuleb lisada kasutatud teose autor, pealkiri ja avaldamise allikas. Veebimaterjalide korral võib viitamisel kasutada ka linkimist, sest see viib lehele, kust on võimalik leida autor ja pealkiri ning avaldamise allikas. Kõige parem on, kui viide on kohe kasutatud materjali juures. Näiteks kui kasutad oma esitluses kellegi teise pilti, siis on viide pildi all. Kui viited lisatakse materjali lõppu, siis ei osata neid tihti sealt üles leida. Viitamisel on ka erinevaid süsteeme (nt APA), mida kasutatakse uurimistööde tegemisel.

NB! Vaata allpool näiteid vitamisest.

Internetis on üleval hulgaliselt materjale, mida ei ole eetiline edasi jagada. Linkimist ei ole veel autoriõiguse seadusesse lisatud, kuid head tava järgides ei tohiks jagada autorilt luba küsimata registrivälist sisu ning eetiline ei ole jagada ka varastatud või ebaseaduslikku sisu. Näiteks kui YouTube’is on video, mis on registriväline, siis ei tohiks selle linki oma kodulehele lisada, sest selle video autor ei taha seda. Samuti vaata kriitilise pilguga üle, kes on video avaldaja. Näiteks kasutaja koer123 ei tohiks kindlasti omada õigust avaldada „Kevade“ filmi YouTube’is.

Igale loodud teosele kehtib autoriõigus ja neid kasutades tuleb arvestada litsentsidega. 

Kui litsentsi töö juurest ei leia, siis kehtivad sellele teosele kõik autoriõiguse seadusest tulenevad õigused. Sellist materjali tohib kasutada vaid kinnises klassiruumis illustreeriva materjalina õppetöö eesmärgil, motiveeritud mahus ja autorile viidates (autor, pealkiri, avaldamise allikas). Kui tahad materjali veebis avalikustada, siis tuleb autorilt luba küsida.

Avatud sisulitsentsid. Neid süsteeme on palju ja igal litsentsil on natuke erinev tähendus. Creative Commonsi (CC) litsentsidel on järgmised tingimused:

  • BY – viita autorile;
  • SA – viita autorile ja jaga samadel tingimustel (peate oma teosele sama litsentsi panema);
  • ND – teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel;
  • NC – teost ei kasutata ärilistel eesmärkidel.

Avalik omand ehk üldkasutatavad teosed (Public Domain). Selle litsentsi all on teosed, millele autoriõigus ei rakendu (faktid, rahvaluule, uudised jne), mille autoriõigus ja varaliste õiguste kaitse on lõppenud (70 aastat autori surmast) ja mille autorid on vabatahtlikult oma teosed vabaks andnud. Isegi kui autor loobus kõigist oma õigustest, siis seaduse järgi jääb ta ikkagi autoriks. 

NB! Vaata allapool keskkondi, kust leiab sisulitsentsidega või avalikus omandis olevaid teoseid.

Õpilastele kehtivad samasugused autoriõigused nagu teistele. Igale loodud teosele kehtib autoriõigus ja neid kasutades tuleb arvestada litsentsidega. Loe eespoolt litsentside kirjeldusi.

Õpetajad kasutavad oma teostes tihti näiteid õpilaste töödest ja avaldavad need siis internetis. Ka õpilaste töödele kehtib autoriõigus ja alaealiste puhul annavad avaldamiseks nõusoleku lapsevanemad. Nõusolek peab olema taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, salvestus jne) ja selle saab igal ajal tagasi võtta. Nõusolek antakse konkreetse töö kasutamiseks konkreetses kohas. Ei saa teha nii, et küsime näiteks õppeaasta alguses, kas õpilaste töid tohib avalikult kasutada.

Näide e-kirjast:

Tere!

Soovin kasutada Teie lapse Mari kunstitunnis valminud tööd „Laevad merel“ oma õppematerjalis, mis avaldatakse kooli kodulehel. Andke teada, kas annate selleks loa.

Lugupidamisega
õpetaja Tõnu

Viimasel ajal on läinud väga populaarseks loova tehisintellekti kasutamine. Erinevad rakendused võimaldavad lihtsalt luua tekste, pilte, videoid jne. Kindlasti jõuavad need tööriistad ka kooli ning oluline on, et sõlmitaks ühised kokkulepped. Need võivad olla kooliülesed, aga kindlasti peab ka iga õpetaja ise andma märku, milliste ülesannete puhul on AI kasutamine lubatud ja milliste puhul mitte. Kui tehisintellekti kasutatakse, siis peab sellelel viitama nagu igale kasutatud allikale. Kirjaliku töö puhul kirjeldatakse lisaks viitamisele juurde, kuidas AI-d kasutati. Alates 2023. aasta juulist soovitavad erinevad viitamissüsteemid viidata AI-le kui autorile.

Sisulitsentsidega või avalikus omandis olevaid teoseid võib leida siit: Pixabay ja Europeana keskkondadest.

Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR)

Kui tegeleme oma töös andmetega, siis on väga oluline nendega õigesti ümber käia. Andmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus, mis jõustus Euroopas 2018. aastal ning muutis seni kehtinud seadused täpsemaks ja selgemaks. Eestis jälgib andmete õiguspärast kasutamist Andmekaitse Inspektsioon.

Kas oled mõelnud järgmisele?

Õppetöös kasutatakse testimiseks või tööde jagamiseks mitmeid keskkondi, kuhu on tihti vaja lisada nimi. Sellisel juhul võiks lasta õpilastel sisestada ainult eesnime või hüüdnime, sest enamasti salvestatakse testide tulemused keskkonna serveritesse.

Iga keskkonna korral tuleb uurida, kas see vastab isikuandmete kaitse üldmäärusele ja mis on vanusepiirang. Need peaks olema kirjas kasutustingimustes. Vanusepiirang tähendab seda, et nooremate õpilaste korral peavad lapsevanemad loa andma. Kool võib luua ka ühise nimekirja, mille kasutamiseks annavad vanemad nõusoleku.

Õpetajal on juurdepääs väga paljudele õpilaste andmetele, mida ei tohi luba küsimata jagada. Näiteks kui vajad ekskursioonile minnes õpilaste isikukoode, siis ei tohi neid eKoolist võtta ja reisikorraldajaga jagada. Selleks tuleb küsida lastevanematelt luba.

Selline nõue on isikuandmete kaitse üldmääruses olemas, kuid seda on väga raske välja selgitada, sest keskkonnad tihti ei ütle, kus asuvad nende serverid. Seega vaata, kus on keskkonna peakontor – enamasti järgitakse seal ka selle riigi reegleid. Serverite asukoht on oluline, sest isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib eelkõige Euroopas ja teised riigid ei pruugi seda seadust täita.

Isikuandmete kaitse üldmääruses on sätestatud, et isikuandmeid tohib säilitada ainult minimaalse aja, olenevalt isikuandmete töötlemise eesmärgist. Säilitamise tähtajad võivad tuleneda seadusest, määrusest, kooli sise-eeskirjadest või muust õiguslikust alusest.