Õppija digipädevusmudeli seletuskiri

Digipädevuse kujundamine oli tähtsal kohal juba 2014. aastal välja antud Eesti elukestva õppe strateegias 2020, kus ühe strateegilise eesmärgina oli nimetatud digipööre elukestvas õppes. Digipööre tähendab, et õppimisel ja õpetamisel rakendatakse nüüdisaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranevad inimeste digioskused ning ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Selle saavutamiseks on peetud tähtsaks ka digipädevusmudeli loomist ja rakendamist ka õppijatele.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad kirjeldavad üldpädevuste loetelus digipädevust kui „suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes”.

Riiklikes õppekavades hõlmab digipädevus järgmisi pädevusi:

  • leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
  • osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
  • kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
  • olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
  • järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa riikide ekspertidega välja andnud rahvusvahelise digipädevuse raamistiku DigComp (2017). Neile tugineb ka Eesti õppijate digipädevusmudel.

Õppija digipädevusmudelis kirjeldatakse digipädevale kodanikule vajalikke baasoskusi. Mudel aitab mõista ja määratleda digipädevuse eri aspekte, et selle alusel õppijte digipädevust kujundada ja hinnata. Mudel koosneb viiest pädevusvaldkonnast ja kahekümne ühest alampädevusest.

Mudelis kasutatud terminite seletused leiab mudeli juurde kuuluvast sõnastikust. Digipädevusmudeli rakendamise lihtsustamiseks on loodud abimaterjal õpetajale, kus on kirjeldatud pädevuste hindamiskriteeriumid kooliastmete kaupa.

Mudeli koostas Hariduse Infotehnoloogia SA (alates 1.8.2020 Haridus- ja Noorteamet) juhitud ekspertgrupp koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga.

Mudelit haldab Haridus- ja Noorteamet.