Väärtuspõhises koolis ei tähenda õpetamine ainult teadmiste edastamist, vaid ka isiksuse arengu toetamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama oluline ka väärtuskasvatus, mille eesmärk on soodustada õpilaste selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja sidusa ühiskondliku koostoimimise aluseks. Selleks, et väärtuskasvatus koolis oleks tulemuslik, on vaja toetavat koolikultuuri, mille kujunemisele aitab kaasa kooli väärtusarendus.

See hõlmab (Sutrop, 2017):

• teadlikku sihiseadet ja ühiste väärtuste sõnastamist nii koolikeskkonnas kui ka eri osapoolte suhtluses
• õppeprotsessis avalduvaid väärtusi
• väärtuskasvatust toetavaid õppemeetodeid ja hindamist
• pidevat refleksiooni väärtuste üle ehk analüüsi, kas kooli deklareeritud väärtused elavad kooli praktikates.

Väärtusarendus hõlmab nii otseselt õpilastele suunatud väärtuskasvatust ja selleks sobilike meetodite kasutamist kui ka üldisema, teatud väärtusi kandva koolikeskkonna loomist. Väärtusarendus on suur osa koolikultuurist. Koolikultuur ise on aga nagu õhk, mis meid ümbritseb ning millest sõltub, kas meil on koolis hea olla või mitte (Harro-Loit, H. jt, 2011).

Raamatu Väärtuspõhine kool – Eesti ja maailma kogemus (2013) kolmandas osas tegeletakse koolide hindamise, juhtimise ja kvaliteedi teemadega.

Hea kooli käsiraamat (2016, veebiversioon)  koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühine joon neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Õppetöös rakendatakse mitmesuguseid meetodeid, mis aitavad õpilastel märgata, mõtestada ja põhjendada moraalseid valikuid – näiteks kirjandusteoste arutelu. Selle tegevuse teadlik analüüs võimaldab õpetajatel leida uusi võimalusi väärtuskasvatuseks ja kasutada seniseid häid kogemusi. Teine tasand on koolikeskkond tervikuna, mis kujundab igapäevaselt soovitavaid hoiakuid ja käitumismustreid, nagu viisakus, distsipliin ja õppimisharjumused. Selleks on vaja mõista, millised väärtused on koolis nähtavalt või varjatult esil, millistele soovitakse teadlikult toetuda ning kuidas neid tegelikkuses ellu viia. Kokkuvõttes on väärtusarendus pidev ja teadlik protsess, mis ühendab õpetamise, kasvatamise ja koolikultuuri kujundamise. (Harro-Loit jt, 2011).

Väärtuspõhine juhtimine loob pinnase, kus õpetajad, õpilased ja lapsevanemad töötavad ühiste eesmärkide nimel. Miks järjepidev eneseanalüüside tegemine koolijuhile ja koolile kasulik on? Eneseanalüüs pole lihtsalt tegevuste loetelu ja kirjeldus. Eneseanalüüsi käsiraamat haridusasutustele (2020), eesmärk on toetada haridusasutuste väärtusarenduse protsessi eneseanalüüsi pädevusi.

Väärtusarenduse eestvedamise eest vastutab juht. Juht on võtmeisik, kelle käes on organisatsiooni väärtusruumi ja kultuuri kujundamise võti. Ta loob eeldused, et töötajad tunneksid end hästi, oleksid motiveeritud ja tegutseksid ühistest väärtustest lähtudes. Juhtimine algab kontaktist – heast suhtest töötajate, õpilaste, lapsevanemate ja kogukonnaga. Selline usalduslik side on eelduseks koostööle ja muutuste edukale juhtimisele.

Tulemuslik juhtimine eeldab empaatiat, kuulamisoskust ja analüüsivõimet. Juht peab olema teadlik organisatsiooni tegelikust olukorrast, analüüsima pedagoogilisi praktikaid ja väärtusi, et mõista, kas need toimivad sisuliselt või on vaid sõnades. Juhi ülesanne on luua õhkkond, kus väärtused on igapäevases tegevuses nähtavad, töötajad tunnevad end väärtustatuna ning nende arengut toetatakse tagasiside ja tunnustusega.

Juhtimise keskmes on koostöö – kaasav ja teeniv juhtimiskultuur, mis toetab autonoomiat ja vastutust. Selline juht soodustab õppiva organisatsiooni kujunemist, kus eksimusi nähakse õppimisvõimalusena ja uuendusi ei kardeta. Edukas juhtimine tähendab otsuste tegemist õpilasest ja õpilase heaolust lähtudes, luues väärtuspõhise, hooliva ja areneva koolikultuuri.

Eetikakeskus suunas tunnustusprogrammis koole ja lasteaedu uurima, kas kokkulepitud väärtused ka tegelikult igapäevaelus toimivad. Küsimus: Kas me elame neid väärtusi, mida oleme deklareerinud? Tunnustusprogrammi ja konkurssidele saadetud koolide kogemused  annavad sisulise ülevaate väärtuste toimimisest igapäevaelus.

Võttes aluseks  hea kooli mudeli või hea lasteaia mudeli, on haridusasutusel võimalus analüüsida väärtusalaseid praktikaid, seostades kirjeldustes mudeli aspekte.  Seosta kirjelduses esitatud praktika oma lasteaia põhiväärtuse