Väärtuskasvatus ja eetikapädevused

Õpilaste väärtusbaasi kujundamine on igapäevase õpetamise ja õppimise loomulik osa. Väärtuskasvatuse elluviimiseks koolis sobivad mitmesugused meetodid – oluline on see, et meetod rakendatakse väärtuskasvatuse teenistusse. Näitematerjalidena kasutame Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse metoodilisi materjale, mis toetavad õpilase väärtuste kujunemist ja hakkamasaamist pluralistlikus ühiskonnas ja maailmas.

Väärtused ja väärtuskasvatus

Väärtus tähendab seda, mida inimesed peavad oluliseks ja mille poole püüdlevad – midagi head, positiivset ja ihaldusväärset. Väärtused võivad olla väga erinevad: ühed on seotud eluga ja loodusega, teised kunstiga, kolmandad moraalsete põhimõtetega, nagu ausus või hoolivus, ning neljandad ühiskondlike korraldustega, näiteks vabadus, õiglus või demokraatia.

Filosoofiliselt on arutletud, kas kõik väärtused taanduvad ühele ülimale eesmärgile, näiteks õnnele või inimväärikusele, või on väärtused paljususes ja neid ei saa ühe mõõdupuu järgi hinnata. Samuti vaieldakse, kas väärtused on objektiivsed – olemas iseseisvalt, sõltumata inimeste arvamusest – või subjektiivsed, sõltudes sellest, mida inimesed ise tähtsaks peavad. On eristatud kolme liiki väärtusi: puhtseesmised, mis on head iseenesest (nagu ilu või rõõm), instrumentaalsed, mis toimivad vahendina teiste väärtuste saavutamiseks (näiteks raha või koostöö), ja kombineeritud väärtused, mis on korraga nii iseenesest head kui ka abiks teiste eesmärkide saavutamisel, näiteks tervis või teadmised.

Väärtuste kujunemine on seotud inimese loomuse ja vajadustega. Kõigil on tarvis turvalisust, toitu, armastust ja mõistmist, kuid erinevad kultuurid, ühiskondlikud olud ja isiklikud kogemused kujundavad sellest erinevaid väärtushierarhiaid. Enamasti tekivad väärtushoiakud juba noores eas ja püsivad hilisemas elus üsna stabiilsena. Suurt mõju avaldavad perekond, õpetajad, sõbrad ja ka kultuurilised eeskujud.

Väärtustamine ise on protsess, mis sisaldab kolme omavahel seotud tasandit (vt joonis 1). Kognitiivne tasand tähendab teadmisi ja arusaamist enda ja teiste käitumisest. Afektiivne tasand hõlmab väärtustega seotud emotsioone ja hoiakuid, näiteks empaatiat, süütunnet või uhkust, mis annavad motivatsiooni tegutsemiseks. Tegevuslik tasand väljendub harjumustes ja käitumises, kus väärtused muutuvad igapäevasteks otsusteks ja tegudeks. (Sutrop, 2021)

Joonis 1. Väärtustamise tasandid. Modifitseeritud Schihalejev ja Jung, 2012 põhjal.

Õpetaja kui väärtuskasvatuse võtmeisik

Väärtuskasvatuse võtmeisik koolis on õpetaja. Õpetaja aitab õpilaste väärtuste kujunemisele kaasa nii eeskuju, käitumise tagasi- ja edasisidestamise, väärtusarutelude juhtimise kui ka väärtuspõhise klassikultuuri loomisega. Nii see, mida me õpetame kui ka see, kuidas me õpetame, on väärtuste küsimus. (Sutrop, 2021)

Õpetaja kõige olulisem tööriist väärtuskasvatuse elluviimisel on tema ise. Seetõttu peab õpetaja olema teadlik oma väärtuskasvataja rollist ning tegelema nii enda kui ka oma õpilaste eetilise pädevuse arendamisega.

Väärtuskasvatus koolis eri tasanditel

Joonis 2. Väärtuskasvatuse eri tasandid Sutrop, 2021 järgi.

Väärtuskasvatus koolis on terviklik protsess, kus riiklikud õppekavad annavad raami, koolikultuur loob keskkonna, õpetaja on võtmeisik ja õpilane aktiivne õppija (vt joonis 2). Kõige olulisem on, et väärtused ei jääks ainult sõnadeks dokumentides, vaid elaksid igapäevaelus – läbi otsuste, suhete ja eeskujude.

Riiklik tasand - väärtuskasvatuse sihid

Hariduse eesmärgid on olemuslikult väärtusküllased – nii Eesti riiklik haridusvisioon, õpikäsitus kui ka õppekavad seavad eesmärgiks õpilase tervikliku arengu, mis võimaldab tal elada õnnelikku elu sidusas ühiskonnas.

  • Haridusvisioon

Haridusvisiooni eesmärk on luua seostatud ja mõtestatud alus haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika strateegiatele, mis on kutsutud lähematel aastakümnetel toetama ja edendama Eesti inimeste heaolu, ühiskonna sidusust, kultuuri jätkusuutlikkust ning Eesti riigi ja rahva vaimset ning majanduslikku õitsengut.

Tark ja tegus Eesti 2035, Haridus- ja Teadusministeerium

Õpikäsitus on arusaam sellest, mis eesmärkidel ja mil viisil õppimine toimub, millistes suhetes on õppeprotsessis osalejad, ning nende arusaamade rakendamine praktikas. Õpikäsitus on osa laiemast koolikultuurist.

Koolil ja lasteaial on riikliku õppekava järgi kohustus tegelda väärtuskasvatusega, kujundades väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. 

Alushariduse riikliku õppekava alusväärtused

  • Üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine enda ja teiste vastu
  • Ühiskondlikud väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kodumaa-armastus, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, terviseteadlikkus, keskkonna jätkusuutlikkus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus

Alushariduse riiklik õppekava, § 3

Põhikooli riikliku õppekava alusväärtused

  • Üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu
  • Ühiskondlikud väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus

Põhikooli riiklik õppekava, § 2

Gümnaasiumi riikliku õppekava alusväärtused

  • Üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu
  • Ühiskondlikud väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus

Gümnaasiumi riiklik õppekava, § 2

Organisatsiooni tasand – kool ja lasteaed kui väärtuskeskkond

Väärtuspõhises koolis ei tähenda õpetamine ainult teadmiste edastamist, vaid ka isiksuse arengu toetamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama oluline ka väärtuskasvatus, mille eesmärk on soodustada õpilaste selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja sidusa ühiskondliku koostoimimise aluseks. Selleks, et väärtuskasvatus koolis oleks tulemuslik, on vaja toetavat koolikultuuri, mille kujunemisele aitab kaasa kooli väärtusarendus.

See hõlmab (Sutrop, 2017):

  • teadlikku sihiseadet ja ühiste väärtuste sõnastamist nii koolikeskkonnas kui ka eri osapoolte suhtluses
  • õppeprotsessis avalduvaid väärtusi
  • väärtuskasvatust toetavaid õppemeetodeid ja hindamist
  • pidevat refleksiooni väärtuste üle ehk analüüsi, kas kooli deklareeritud väärtused elavad kooli praktikates.

 

Väärtusarendus hõlmab nii otseselt õpilastele suunatud väärtuskasvatust ja selleks sobilike meetodite kasutamist kui ka üldisema, teatud väärtusi kandva koolikeskkonna loomist. Väärtusarendus on suur osa koolikultuurist. Koolikultuur ise on aga nagu õhk, mis meid ümbritseb ning millest sõltub, kas meil on koolis hea olla või mitte (Harro-Loit, H. jt, 2011).

Raamatu Väärtuspõhine kool – Eesti ja maailma kogemus (2013) kolmandas osas tegeletakse koolide hindamise, juhtimise ja kvaliteedi teemadega.

Hea kooli käsiraamat (2016, veebiversioon)  koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühine joon neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Õppetöös rakendatakse mitmesuguseid meetodeid, mis aitavad õpilastel märgata, mõtestada ja põhjendada moraalseid valikuid – näiteks kirjandusteoste arutelu. Selle tegevuse teadlik analüüs võimaldab õpetajatel leida uusi võimalusi väärtuskasvatuseks ja kasutada seniseid häid kogemusi. Teine tasand on koolikeskkond tervikuna, mis kujundab igapäevaselt soovitavaid hoiakuid ja käitumismustreid, nagu viisakus, distsipliin ja õppimisharjumused. Selleks on vaja mõista, millised väärtused on koolis nähtavalt või varjatult esil, millistele soovitakse teadlikult toetuda ning kuidas neid tegelikkuses ellu viia. Kokkuvõttes on väärtusarendus pidev ja teadlik protsess, mis ühendab õpetamise, kasvatamise ja koolikultuuri kujundamise. (Harro-Loit jt, 2011).

Väärtuspõhine juhtimine loob pinnase, kus õpetajad, õpilased ja lapsevanemad töötavad ühiste eesmärkide nimel. Miks järjepidev eneseanalüüside tegemine koolijuhile ja koolile kasulik on? Eneseanalüüs pole lihtsalt tegevuste loetelu ja kirjeldus. Eneseanalüüsi käsiraamat haridusasutustele (2020), eesmärk on toetada haridusasutuste väärtusarenduse protsessi eneseanalüüsi pädevusi.

Väärtusarenduse eestvedamise eest vastutab juht. Juht on võtmeisik, kelle käes on organisatsiooni väärtusruumi ja kultuuri kujundamise võti. Ta loob eeldused, et töötajad tunneksid end hästi, oleksid motiveeritud ja tegutseksid ühistest väärtustest lähtudes. Juhtimine algab kontaktist – heast suhtest töötajate, õpilaste, lapsevanemate ja kogukonnaga. Selline usalduslik side on eelduseks koostööle ja muutuste edukale juhtimisele.

Tulemuslik juhtimine eeldab empaatiat, kuulamisoskust ja analüüsivõimet. Juht peab olema teadlik organisatsiooni tegelikust olukorrast, analüüsima pedagoogilisi praktikaid ja väärtusi, et mõista, kas need toimivad sisuliselt või on vaid sõnades. Juhi ülesanne on luua õhkkond, kus väärtused on igapäevases tegevuses nähtavad, töötajad tunnevad end väärtustatuna ning nende arengut toetatakse tagasiside ja tunnustusega.

Juhtimise keskmes on koostöö – kaasav ja teeniv juhtimiskultuur, mis toetab autonoomiat ja vastutust. Selline juht soodustab õppiva organisatsiooni kujunemist, kus eksimusi nähakse õppimisvõimalusena ja uuendusi ei kardeta. Edukas juhtimine tähendab otsuste tegemist õpilasest ja õpilase heaolust lähtudes, luues väärtuspõhise, hooliva ja areneva koolikultuuri.

Eetikakeskus suunas tunnustusprogrammis koole ja lasteaedu uurima, kas kokkulepitud väärtused ka tegelikult igapäevaelus toimivad. Küsimus: Kas me elame neid väärtusi, mida oleme deklareerinud? Tunnustusprogrammi ja konkurssidele saadetud koolide kogemused  annavad sisulise ülevaate väärtuste toimimisest igapäevaelus.

Võttes aluseks  hea kooli mudeli või hea lasteaia mudeli, on haridusasutusel võimalus analüüsida väärtusalaseid praktikaid, seostades kirjeldustes mudeli aspekte.  Seosta kirjelduses esitatud praktika oma lasteaia põhiväärtuse

Õpetaja tasand – eeskuju ja tegevuste suunamine

Kuna õpetaja on väärtuskasvataja tahes-tahtmata, siis esmalt peaks õpetaja tegelema enda väärtus- ja eetikapädevuste arendamisega (vt täpsemalt peatükki: Õpetaja kui väärtusarenduse tööriist). Õpetajad saavad toetada õpilaste eetilise mõtlemise ja väärtuste kujunemist mitmete tegevuste kaudu. Näiteks võib kasutada juhtumipõhiseid ülesandeid, kus arutletakse internetikiusamise või keskkonnadilemmade üle, aidates õpilastel analüüsida erinevaid vaatenurki ja leida põhjendatud lahendusi. Rollivahetuse kaudu saab panna õpilased mõtlema, kuidas tunneks end kiusatu, pealtvaataja või vastutaja, erinevate rollide võtmine arendab empaatiat ja sotsiaalset mõistmist. Oluline on luua turvaline aruteluruum, kus igaüks saab oma arvamust avaldada ilma hukkamõistu kartmata. Igapäevase töö kaudu saab õpetaja kujundada ka digihügieeni ja eetilise autorluse harjumusi – näiteks rõhutades korrektselt viidete kasutamist, autorite austamist ja allikate kriitilist hindamist.

Õpilase tasand – pidev areng

Õpilane osaleb pidevalt väärtuskasvatuse protsessis, nii kodus, koolis, tänaval kui mujal. Samas on tal vaja tuge, et arendada oma võimet väärtusi märgata, neid mõista ja nende järgi toimida. Väärtuskasvataja põhiroll koolis on õpetajal. Järgnevas peatükis pakume materjale väärtuskasvatuse elluviimiseks klassiruumis.

Abimaterjalid väärtuskasvatuse elluviimiseks klassiruumis

Veebileht pakub klassijuhatajatele ja noorsootöötajatele allalaaditavat tugimaterjali, mille eesmärk on arendada õpilaste sotsiaalseid ja väärtuspädevusi juhtumipõhise probleemilahendamise ja koostöömängude kaudu. Selle materjali abil saavad õpetajad klassis luua hooliva õhkkonna, kus õpilased tunnetavad oma rolli ja vastutust. Materjal on struktureeritud, kuid paindlik — sobib erinevate vanuste ja klassidega. See pole lihtsalt „järgmine tööleht”, vaid võimalus tõsta klassi koostöist kultuuri ja anda õpilastele sõnad ning tegevused, millega väljendada hoolivust. Vaata: https://www.koolieetika.org/hoolime

Arutelumäng väärtustest, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada. Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on loonud Tartu Ülikooli eetikakeskus haridus- ja teadusministeeriumi programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ (2009–2013) ja selle jätkuprogrammi (2015–2020) toel. Digitaalse mängu loomist ja arendamist toetas Tartu Ülikool läbi eksperimentaalarenduse grandi „Väärtusmängude edasiarendamine virtuaalkeskkonnas kasutamiseks“ (2022–2023). Sobib igas vanuses inimestele. Vaata mängu: https://100valikut.ut.ee/

Muud väärtustemängud leitavad veebilehelt: https://eetika.ee/et/sisu/vaartuste-mangud

Veebileht on suunatud õpetajatele, kes soovivad arendada õpilaste eetikapädevusi: teemadeks on näiteks uurimistöö eetika (nt plagiaat), õpilaste omavahelised suhted (nt kiusamise ennetamine) ning head õppimise tavad. Materjal loob võimaluse õpilastega tõsiselt rääkida eetilisest käitumisest ning tuua teoreetilised mõisted (näiteks plagiaat) praktikasse juhtumite abil. Sobilik põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.

Vaata veebilehte: https://www.koolieetika.org/%C3%B5pilased

Veebileht keskendub kiusamise ennetamisele ja toob välja juhtumid (küberkiusamine, füüsiline, verbaalne), töötoa ülesehituse ning materjalid, mida saab klassis või rühmades kasutada. Selle materjali abil saavad õpetajad temaatiliselt fokuseerida kiusamise erinevatele vormidele ja pakkuda õpilastele refleksiooni ja arutelu võimalust — mitte ainult „ära kiusa”-kõne, vaid praktiline tegevus. Sobilik põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele.

Vaata lähemalt: https://eliiselepp.wixsite.com/kiusamiseennetamine/juhtumid

Veebileht keskendub eetilistele dilemmastele küberruumis: teemadeks näiteks häkkimine, internetis käitumine, virtuaalne identiteet, küberkiusamine ja autoriõigus. Veebilehel pakutakse töövahendeid eetilise analüüsi läbiviimiseks iseseisvalt või grupis. Tänapäeva digimaailmas vajavad õpilased kriitilist mõtlemist ka internetis — see leht aitab arendada teadlikkust ning oskust sügavalt mõelda, mitte ainult „kas tohib” või „ei tohi”. Sobib vanemale kooliastmele ja täiskasvanutele.

Vaata lähemalt: https://gretapudan.wixsite.com/tlu-et

Harro-Loit, H. jt (2011). Väärtusarenduse analüüs – miks ja kuidas? Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus https://eetika.ee/et/vaartusarenduse-analuus-miks-ja-kuidas-2011

Harro-Loit, H., Hirsnik, H., Punnar, N. (koost). (2021). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele. Tartu Ülikooli eetikakeskus

Schihalejev, O., Jung, N. (2012). Erinevad väärtuskasvatuslikud lähenemised. Raamatus Schihalejev, O. (koost). Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses – miks ja kuidas?, (lk 14–24). Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus

Sutrop, M. (2017) Kümme aastat väärtuskasvatuse edendamist. Raamatus Sutrop, M. jt (koost). Väärtusarenduse võimalusi. Kogemused ja praktilised vahendid, (lk 4–16). Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus. https://eetika.ee/et/vaartusarenduse-voimalusi-kogemused-ja-praktilised-vahendid-2017

Sutrop, M. (2021). Väärtused ja väärtusarendus. Raamatus Harro-Loit, H., Hirsnik, H., Punnar, N. (koost). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele, (lk 9–23). Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskus (2020). Eneseanalüüsi käsiraamat haridusasutustele. https://eetika.ee/et/sisu/eneseanaluusi-kasiraamat-haridusasutustele-2020